Teema: Suurem laps lasteaeda või mitte?

RE: Suurem laps lasteaeda või mitte?

Mul mõlemad lapsed 2-aastaselt lasteaeda läinud ja kohanesid suhteliselt kiiresti. Kasvatajad räägivad, et mida väiksemad seda paremini kohanevad. Näiteks Saksamaal ja Norras jm. lähevad lapsed 10-kuuselt lasteaeda ja kohanemisraskused peaaegu et puuduvad. Oma esimese klassi kogemusest mäletan kolme last, kes lasteaias ei käinud ja tulid otse kooli. Neil oli veidi raskem alul hakkama saada: suures kollektiivis enda eest seista, kergesti sattusid narrimise objektiks jne. Minu neljaastane vingub ka vahel, et ei taha lasteaeda minna, et suuremad kiusavad jne. Vend, kes on kuuene, aga ütleb, et keegi ei kiusa teda ja tegelikult on minu 4-aastane superluiskaja ning tahab lihtsalt hommikuti kauem magada:)

RE: Suurem laps lasteaeda või mitte?

Minult siis ilmselt enamiku perekoolilugejate arvamustele täpselt vastupidine arvamus 🙂

Ma ilmselt jätaks lapse südametunnistusepiinadeta koduseks. Miks mitte? 4a ju alles ja kui hetkel on olukord, et tal pole tarvis seal käia, siis ma haaraks sellest kinni ja veedaks ise oma lapsega aega. 2 venda saavad ka koos mängides tugevamalt vendadeks kasvada. Mul endal ka 4a tütar ja kui ta sooviks (ei soovi) ning ma saaks (hetkel ei saa), jätaks ta kohe koduseks.

Mina ei leia, et lasteaed oleks mingi hullult paha koht, kus lapsi piinatakse. Päris paljud 4a lähevad sinna hea meelega. Samas ei leia ma ka seda, et lasteaed oleks mingi võluvits, mis lapse elus vältimatu.

Ega su laps ilmselt koolini ikkagi kodus olla ei saa. Hiljemalt 1.5a pärast peab jälle minema, kui vend 3a saab ja sa ise tööle tagasi (?). Võimalik, et nt kuu-paari pärast tahab ise lasteaeda minna. Kas tal seal sõpru pole, ma ise keelama küll ei hakkaks.

RE: Suurem laps lasteaeda või mitte?

Oma 4,5 aastase tütre pealt vaatan, et see areng on ikka meeletu, kui laps lasteaias käib – nii suur vajab juba omaealiste seltsi. Olengi selline ema, kes oma last eluilmas enne 3 a/ 3,5 a aeda ei paneks, aga just sellest east alates, oleks hea panna.
Teil see tõrge kindlasti seetõttu, et oli haiguse pärast pikalt kodune. Proovi ikka ta lasteaeda tagasi meelitada.
Minugi tütar kogu aeg joriseb, et ei taha lasteaeda minna, sest lõunal peab magama, aga tean, et tegelikult on talle lõunaund vaja (kodus ei maga). Ja näen ja kuulen, kui õhinal ta lasteaias asju kaasa teeb ning kui tubli ta seal on. Lisaks on neil ikka konkreetne õppeprogramm, mida järgitakse, ikkagi alusharidus – ise ei suuda nii hästi kõike vajalikku lapsele edasi anda nagu seda teevad väljaõppinud pedagoogid.
Lisaks saad Sa oma tähelepanu 100% suunata pisemale lapsele- ta ju täpselt selles eas, kus tuleb palju rääkida, raamatuid vaadata, muusikat kuulata jne.

RE: Suurem laps lasteaeda või mitte?

[small]birgitl kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul mõlemad lapsed 2-aastaselt lasteaeda läinud ja kohanesid suhteliselt kiiresti. Kasvatajad räägivad, et mida väiksemad seda paremini kohanevad. Näiteks Saksamaal ja Norras jm. lähevad lapsed 10-kuuselt lasteaeda ja kohanemisraskused peaaegu et puuduvad. Oma esimese klassi kogemusest mäletan kolme last, kes lasteaias ei käinud ja tulid otse kooli. Neil oli veidi raskem alul hakkama saada: suures kollektiivis enda eest seista, kergesti sattusid narrimise objektiks jne. Minu neljaastane vingub ka vahel, et ei taha lasteaeda minna, et suuremad kiusavad jne. Vend, kes on kuuene, aga ütleb, et keegi ei kiusa teda ja tegelikult on minu 4-aastane superluiskaja ning tahab lihtsalt hommikuti kauem magada:)[/tsitaat]

Minul on nende lasteaias mitte käinud laste kohta täiesti erinevad näited. Mul on kaks klassivenda kes ei käinud 1. klassis ka sest emad kodus õpetasid. Väga targad poisid olid. Keska lõpuni pea viielised. Ei olnud omavahel kuidagi seotud lihtsalt meie klassi tol hetkel sattus 2 sellist poissi. Ehk siis kui emad lastega tegelevad, las see laps olla kasvõi koolini kodus!

RE: Suurem laps lasteaeda või mitte?

Mina nõustun 11.03 käoga. Meil hetkel kodus veebruari lõpus 3 seks saav ja juuni alguses 5seks saav tüdruk. Kuigi noorem saab kohe kolm ei kiirusta ma siiski neid sügisest lasteaeda panema. Mängivad päevad läbi koos, käime õues, koos meiega elava vanaemaga õppisid mõlemad selgeks tähed ja numbrid, voolivad, värvivad,joonistavad. Käivad mõlemad lastetrennis ja 2 korda nädalas laulmas. Magame hommikul kaua soovime, käime kinos või ujumas. Vaadates kõrvalt tuttavate lasteaialapsi, siis meie omadel puuduvad lasteaiast õpitud löömis-lükkamis-kaklemisvõtted ja õelus, kogu rumal sõnavara ja mis peamine – aastaringne haigeolemine. Loomulikult on ka nemad vahest haiged, aga mitte nii tihti. Samuti ei saa öelda, et nad pealtnäha millegi poolest vähem arenenud oleks. Kindlasti ei tegele ma nendega nii nagu lasteaias (ei vooli, maali,joonista nii süstemaatiliselt), aga olgem ausad – seda kõike saavad nad kuhjaga alates päevast mil nad kooli lähevad. Mulle tundub, et alates päevast mil me lapse lasteaeda paneme saab otsa ka tema lapsepõlv. Vara üles, päevad läbi kollektiivis, õhtul koju magama ja nii päevast päeva. Kogu päev on ära planeeritud ja käib kasvatajate plaani alusel. Lapsel puudub valikuvõimalus (et praegu joonistan ja siis laulan) ta peab tegema asju nüüd ja kohe. Ma ei protesti üldsegi reeglite ja süsteemsuse vastu – distsipliin peab olema, aga usun, et kõik see kokku on lapse jaoks ikkagi väga kurnav. Ka suured ei suuda ju alati hommikul lauluga tööle minna, on päevi kui lihtsalt ei jaksa mitte kui midagi teha. Meie oleme suured ja suudame end sundida. Laps on aga väike – talle on see hulka raskem. Ja minu meelest on see veidi kurb. Ma ei mõista hukka vanemaid, kes on sunnitud oma lapsi varakult aeda viima ja kui peres on üks laps, siis kindlasti on tal omaealistega koos ehk huvitavam kui kodus vaid emaga. Aga kui peres on rohkem kui üks enam-vähem üheealine laps, siis ma ei näe põhjust miks peaks muretsema, et nad omaealistega piisavalt suhelda ei saa. Samuti on kahel kodus tunduvalt lõbusam kui ühel (seega on ka sinul endal siis kergem). Samuti ei arva ma, et see on väga suur kuritegu kui sa lapsele \”järele annad\” ja ta koju jätad. Võid seda ju talle esitleda kui enda otsust (ja siis mingi põhjenduse tuua), mitte järeleandmist lapse soovidele. Pika jutu lõpuks – mina jätaksin ta praegu koju vähemalt kevadeni. Ja kui siis selgub, et ta ikka üldse kodus ei taha olla ja aeda kipub – las siis läheb ja jääb. Aga usun, et ka talle endale sobib kodusolemine väga hästi. Ja vendki ju kasvab iga päevaga suuremaks ja asjalikumaks.