Minu arvates võiks sellele küsimusele regionaalselt läheneda.
Miks peavad nt Rõuge valla kooli lapsed /nakatunute suhtarv on 0,0/ Harjumaa ja Ida-Virumaa pärast kodus istuma?
See regionaalne lähenemine toimiks ainult siis, kui need regioonid oleksid eraldatud. Olukorras, kus igaüks võib sõita nt Ida-Virumaalt või Tallinnasse sinna piirkonda, kus kõik on avatud, kui ongi seal ka numbrid kõrged.
Algklasside õppimisoskust ja harjumust on veel aega parandada, aga seitsmendal, kaheksandal, üheteistkümnendal klassil seda aega enam ei ole.
Algklassilapsi suudaks vanemad kodus ka järjele aidata, kui ainult tahtmist on.
Jutt ei olnud ju sellest, et algklassid oleks lastehoid, vaid hetkel avati need selle pärast eelisjärjekorras, et lapsevanemad vabaks lasta.
Pole ju mõtet arutleda sellel teemal, et kui tähtsad on tegelikult algklassid, vaid hetkel anti eelisõigus noorematele olukorras, kus meil on ikka oi kui palju kadunud hingi vanemates klassides. Ja ka seda olen ma näinud, et istumajääjal peab tugev kodune tugi taga olema, et ta lõpuks päris ära ei kaoks.
On küll mõtet arutada, kui olulised on algklassid – sealt tulevad ju homsed põhikooli õpilased.
Seitsmenda või üheteistkümnenda klassi õpilasel on lootusetult hilja hakata omandama õpioskust ja -harjumust. See tuleb omandada algklassides. Kui seda seal ei omanda, siis üheteistkümnendasse klassi inimene ei jõua. Ta võibolla ei jõua isegi põhikooli lõpuni. Ma arvasin siiamaani, et just sellepärast saadetigi algklassid kooli tagasi esimesena. Kui juba esimestes klassides tekivad tohutud lüngad (näiteks lugema ei õpita normaalselt), siis on hiljem ju veel rohkem neid kadunud inimesi põhikoolis.
Kuidas need lapsevanemad algklasside kooli lubamisega vabaks lastakse, kui kool ei ole lastehoid? Miks on normaalne arvata, et kui sul on näiteks teise klassi laps, siis peaksid palgatööst loobuma (kui see alles on) ja teda ise kodus õpetama, sest saad ju hakkama küll? Ma saan ka seitsmenda ja üheteistkümnenda klassi õpetamisega hakkama, aga ma ei hakka seda oma palgatöö asemel tegema, sest palgatööga pean ma oma lapsi üleval. Teise klassi laps ei ole võibolla iseseisvaks õppimiseks võimeline, aga seitsmenda klassi õpilane peab seda olema, kui on tavakooli laps. Kui ei ole, siis saab ta ju nagunii käia koolis kohal ka siis, kui kool on suletud.
Ma olin eilseni selle poolt et 5.-8. ja 10.-11. klass võivad distantsõppel olla kui vaja, saavad hakkama, loliks ka ei jää. Aga praegu tundub küll et iga nädal lubatakse et ka nemad saavad kooli, aga siis öeldakse jälle et ei saa. Ja sedasi ei ole enam normaalne elada. Kui on selge et ei saa ikka lubada täiskoolimajasid lähiajal, siis jagagu ajad ära. Osad klaasid ühtedel päevadel, teiset teistel, 50 % täituvusega. Või öelgu välja, et 5.-8. ja 10.-11. enam sel aastal kooli ei saa, aus see pole aga oleks vähemalt mingigi selgus.
Minu arvates võiks sellele küsimusele regionaalselt läheneda.
Miks peavad nt Rõuge valla kooli lapsed /nakatunute suhtarv on 0,0/ Harjumaa ja Ida-Virumaa pärast kodus istuma?
See regionaalne lähenemine toimiks ainult siis, kui need regioonid oleksid eraldatud. Olukorras, kus igaüks võib sõita nt Ida-Virumaalt või Tallinnasse sinna piirkonda, kus kõik on avatud, kui ongi seal ka numbrid kõrged.
Vaevalt Tallinna lapsed massiliselt Rõugesse kooli sõitma hakkavad. Erinevalt meelelahutusasutustest ei tohiks piirkondlik koolide avamine tekitada siseturismi suurenemist. Selle vastu on pigem väide, et see põhjustab laste ebavõrdset kohtlemist. Minule tundub rumal põhjendus, aga mõnele teisele võibolla asjalik.
