Esileht Tööelu, raha ja seadused. Suurperede emasid ootab väiksem pension.

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 93 )

Teema: Suurperede emasid ootab väiksem pension.

Postitas:

Danilson-Järg: Laste eest saavat pensionilisa peaks kahekordistama. Praegu ootab just suurperede emasid väiksem pension, arvestamata jäetakse nende panust ühiskonda

„Laste eest antavat pensionilisa peaks kahekordistama,“ rääkis Riigikogu Isamaa fraktsiooni nõunik Lea Danilson-Järg seoses ebavõrdsusega suurperede emadele tulevikus makstavate pensionide osas. „Kahekordse koefitsiendi korral saaks tagada vanemale iga kasvatatud lapse eest ühe kuu jagu lisapensioni aastas.“

Loe edasi SIIT

+10
-22
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Tulumaksuseaduse muudatustega kehtestatakse sissetuleku suurusest sõltumatu ühtne maksuvaba tulu 2025. aastast 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kuus keskmist palka 1837 eurot teeniv inimene saaks uue süsteemiga 964 eurot aastas rohkem kätte. „See jätab rohkem raha kätte inimestele, kelle maksuvaba tulu hakkab täna alates teatud sissetulekust vähenema. See muudatus võimaldab rohkem raha kätte jätta ka õpetajatele ja politseinikele, kelle palgatõusu on maksuvaba tulu vähenemine seni osaliselt ära söönud,“ selgitas Võrklaev.

Loe siit edasi :  SIIT

+1
-16
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Oletame – on inimene, kes on kaine mõistusega otsustanud, et tema üle kahe lapse üles ei suuda kasvatada. Oma kaht last on ta aga hoidnud ja kasvatanud hoole ning armastusega. Kuna “riigi” silmis pole ta uute maksumaksjate näol piisavalt panustanud, ei panusta riik ka temasse.

Siis on teine inimene, kes on lapsi saanud paremale ja vasakule, kuid nendest lastest suurt hoolinud ei ole. Selliseid probleemseid (suur)peresid on üle Eesti küllaldaselt. See lapsevanem aga saab suuremat pensionit, üksnes sellepärast, et piirideta paljunes? Mis sest, et need lapsed suurema tõenäosusega erilisteks maksumaksateks ei kasva?

Või siis, oletame et selle suure pere lapsed on hoopis kasvanud üles väga soojas ja armstavas kodus. Nendel lapsevanematel on nüüd ju palju suurem tugi saada vanaduspõlves oma lastelt, kui sellelt kahelapseliselt? Näiteks, seitsme lapse peale panustada 700 eurot on märksa lihtsam kui kahe lapse peale.

+40
-25
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Oletame – on inimene, kes on kaine mõistusega otsustanud, et tema üle kahe lapse üles ei suuda kasvatada. Oma kaht last on ta aga hoidnud ja kasvatanud hoole ning armastusega. Kuna “riigi” silmis pole ta uute maksumaksjate näol piisavalt panustanud, ei panusta riik ka temasse.

Siis on teine inimene, kes on lapsi saanud paremale ja vasakule, kuid nendest lastest suurt hoolinud ei ole. Selliseid probleemseid (suur)peresid on üle Eesti küllaldaselt. See lapsevanem aga saab suuremat pensionit, üksnes sellepärast, et piirideta paljunes? Mis sest, et need lapsed suurema tõenäosusega erilisteks maksumaksateks ei kasva?

Või siis, oletame et selle suure pere lapsed on hoopis kasvanud üles väga soojas ja armstavas kodus. Nendel lapsevanematel on nüüd ju palju suurem tugi saada vanaduspõlves oma lastelt, kui sellelt kahelapseliselt? Näiteks, seitsme lapse peale panustada 700 eurot on märksa lihtsam kui kahe lapse peale.

Ühe lapsega iivet ei tõsta, kas pole? Nii lõpetame nagu liivlased.

Ja miks sa tood suur perede puhul äärmuselikke näiteid? Ma tean väga paljusid suurperesid, kus toodetakse kvaliteeti. Ja kvaliteedist on meie tervel riigil kasu.
Selleks, et oma lastest kvaliteetseid kodanikke teha, on vaja tööd teha. Suurpere emad väärivad oma pensioni. Täpselt nagu politseinikel ja kaitseväelastel oli eripension, peaks neil ka olema.

+26
-37
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Oletame – on inimene, kes on kaine mõistusega otsustanud, et tema üle kahe lapse üles ei suuda kasvatada. Oma kaht last on ta aga hoidnud ja kasvatanud hoole ning armastusega. Kuna “riigi” silmis pole ta uute maksumaksjate näol piisavalt panustanud, ei panusta riik ka temasse.

Siis on teine inimene, kes on lapsi saanud paremale ja vasakule, kuid nendest lastest suurt hoolinud ei ole. Selliseid probleemseid (suur)peresid on üle Eesti küllaldaselt. See lapsevanem aga saab suuremat pensionit, üksnes sellepärast, et piirideta paljunes? Mis sest, et need lapsed suurema tõenäosusega erilisteks maksumaksateks ei kasva?

Või siis, oletame et selle suure pere lapsed on hoopis kasvanud üles väga soojas ja armstavas kodus. Nendel lapsevanematel on nüüd ju palju suurem tugi saada vanaduspõlves oma lastelt, kui sellelt kahelapseliselt? Näiteks, seitsme lapse peale panustada 700 eurot on märksa lihtsam kui kahe lapse peale.

Ühe lapsega iivet ei tõsta, kas pole? Nii lõpetame nagu liivlased.

Ja miks sa tood suur perede puhul äärmuselikke näiteid? Ma tean väga paljusid suurperesid, kus toodetakse kvaliteeti. Ja kvaliteedist on meie tervel riigil kasu.

Selleks, et oma lastest kvaliteetseid kodanikke teha, on vaja tööd teha. Suurpere emad väärivad oma pensioni. Täpselt nagu politseinikel ja kaitseväelastel oli eripension, peaks neil ka olema.

Millele sa vastu vaidled praegu? Sellele, et pere võib olla halb või hoopiski hea? 😀 Mõlemal juhul on pensioni laste arvuga sõltuma panek ebaõiglane. Ühel juhul peab maksumaksja ülal nii rongavanemat kui parasiitidest lapsi, teisel juhul makstakse maksuraha kuskile, kus seda vaja ei ole. Sama teema on selle suurperede toetusrahadega hetkel. Labane trikk lollide valijate häälte ostmiseks maksumaksja raha eest.

+20
-20
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Oletame – on inimene, kes on kaine mõistusega otsustanud, et tema üle kahe lapse üles ei suuda kasvatada. Oma kaht last on ta aga hoidnud ja kasvatanud hoole ning armastusega. Kuna “riigi” silmis pole ta uute maksumaksjate näol piisavalt panustanud, ei panusta riik ka temasse.

Siis on teine inimene, kes on lapsi saanud paremale ja vasakule, kuid nendest lastest suurt hoolinud ei ole. Selliseid probleemseid (suur)peresid on üle Eesti küllaldaselt. See lapsevanem aga saab suuremat pensionit, üksnes sellepärast, et piirideta paljunes? Mis sest, et need lapsed suurema tõenäosusega erilisteks maksumaksateks ei kasva?

Või siis, oletame et selle suure pere lapsed on hoopis kasvanud üles väga soojas ja armstavas kodus. Nendel lapsevanematel on nüüd ju palju suurem tugi saada vanaduspõlves oma lastelt, kui sellelt kahelapseliselt? Näiteks, seitsme lapse peale panustada 700 eurot on märksa lihtsam kui kahe lapse peale.

Ühe lapsega iivet ei tõsta, kas pole? Nii lõpetame nagu liivlased.

Ja miks sa tood suur perede puhul äärmuselikke näiteid? Ma tean väga paljusid suurperesid, kus toodetakse kvaliteeti. Ja kvaliteedist on meie tervel riigil kasu.

Selleks, et oma lastest kvaliteetseid kodanikke teha, on vaja tööd teha. Suurpere emad väärivad oma pensioni. Täpselt nagu politseinikel ja kaitseväelastel oli eripension, peaks neil ka olema.

Ma olen nõus, suurepere emad väärivad tunnustamist ja kindlasti pensioni näol.

 

See ebaõigluse jutt on äärmiselt kummaline, sest ebaõiglane oleks siis, kui ühed suurpere emad saavad suuremat pensioni ja teised ei saa.

+18
-19
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

 

Ühe lapsega iivet ei tõsta, kas pole? Nii lõpetame nagu liivlased.

Me võime siin oma toetustega iivet tõsta, aga lõpetame ikka nagu liivlased, sest vaadake, kui palju on siia võõrast paljulapselist rahvast tulnud.

+10
-13
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris tõsiselt, meil ei ole vaja selliseid lapsi, keda tehakse toetuste pärast. Iga mõtlev inimene saab aru, et lapse üleskasvatamine on kallis. Mitte ainult Eestis, vaid igas arenenud riigis.  Kaks, heal juhul kolm last, jõukas peres neli on tegelikult mõistlik piir. Üle selle…no me näeme, mis toimub peredes, kus on rohkem lapsi. Kas me tõesti vajame toetuste lootuses sünnitajaid? Või lapsi, kelle vanemad on ise suutnud kalkuleerida, mitu nad üles kasvatada suudavad ja õpetavad seda ka oma lastele – oma võimaluste piires elamist? Või kiidame takka arusaamale, et annab jumal (riik) lapse, annab ka leiva?

PS võõras paljulapseline rahvas peaks ju olema iibehuvilistele teretulnud nähtus! Vanemad on tõesti võõramaalased, aga lapsed pannakse eesti kooli ja neist kasvavad eestlased. Miks see ühtäkki ei sobi?

 

 

+27
-17
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris tõsiselt, meil ei ole vaja selliseid lapsi, keda tehakse toetuste pärast. Iga mõtlev inimene saab aru, et lapse üleskasvatamine on kallis. Mitte ainult Eestis, vaid igas arenenud riigis. Kaks, heal juhul kolm last, jõukas peres neli on tegelikult mõistlik piir. Üle selle…no me näeme, mis toimub peredes, kus on rohkem lapsi. Kas me tõesti vajame toetuste lootuses sünnitajaid? Või lapsi, kelle vanemad on ise suutnud kalkuleerida, mitu nad üles kasvatada suudavad ja õpetavad seda ka oma lastele – oma võimaluste piires elamist? Või kiidame takka arusaamale, et annab jumal (riik) lapse, annab ka leiva?

PS võõras paljulapseline rahvas peaks ju olema iibehuvilistele teretulnud nähtus! Vanemad on tõesti võõramaalased, aga lapsed pannakse eesti kooli ja neist kasvavad eestlased. Miks see ühtäkki ei sobi?

Ma saan aru, et jutt käib pensionist, mitte toetustest.

PS võõras ei saa mitte kunagi eestlaseks. Mida sa ajad?
Kui ma kolin Inglismaale oma perega, siis tulevikus saavad mu järeltulijad öelda, et nad on inglased?
Ei, nad on eestlased, kes elavad Inglismaal.

+13
-16
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

PS võõras paljulapseline rahvas peaks ju olema iibehuvilistele teretulnud nähtus! Vanemad on tõesti võõramaalased, aga lapsed pannakse eesti kooli ja neist kasvavad eestlased. Miks see ühtäkki ei sobi?

Kui mõlemad vanemad on võõramaalased, siis ei kasva lapsest kuidagi eestlast. Iga kell toetaks enne meie suurperesid kui võõraid sisserändajaid.

Kaks, heal juhul kolm last, jõukas peres neli on tegelikult mõistlik piir. Üle selle…no me näeme, mis toimub peredes, kus on rohkem lapsi.

Mis seal siis sellist toimub, mida väiksemates peredes ei toimu? Lapsed õpivad teistega arvestamist ja iseseisvust, vanemad ei tee kõike ette-taha ära?

+11
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

sa ajad? Kui ma kolin Inglismaale oma perega, siis tulevikus saavad mu järeltulijad öelda, et nad on inglased? Ei, nad on eestlased, kes elavad Inglismaal.

Ei tea, kuidas Inglismaa selle teema lahendanud on, nemad on seal väheke omamoodi. Aga muidu enamus Euroopa suurriike teeb nii, et rahvusel ja kodakondsusel vahet ei ole. Kui oled nt sündinud Saksamaal ja elad seal, võivad su vanemad olla tadžikk ja inuit kasvõi, sina oled sakslane.Lähed saksakeelsesse kooli ja selle lõpetanud oled sakslane. Isegi kui sa oskad lisaks saksa keelele mingeid muid keeli, oled ikkagi lihtsalt osav keelteoskaja sakslane.

+9
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

sa ajad? Kui ma kolin Inglismaale oma perega, siis tulevikus saavad mu järeltulijad öelda, et nad on inglased? Ei, nad on eestlased, kes elavad Inglismaal.

Ei tea, kuidas Inglismaa selle teema lahendanud on, nemad on seal väheke omamoodi. Aga muidu enamus Euroopa suurriike teeb nii, et rahvusel ja kodakondsusel vahet ei ole. Kui oled nt sündinud Saksamaal ja elad seal, võivad su vanemad olla tadžikk ja inuit kasvõi, sina oled sakslane.Lähed saksakeelsesse kooli ja selle lõpetanud oled sakslane. Isegi kui sa oskad lisaks saksa keelele mingeid muid keeli, oled ikkagi lihtsalt osav keelteoskaja sakslane.

Jah, see on juriidiline osa.

Aga võtame ette sugupuu. Nii, oletame, et minu vanaisa ja vanaema elasid Saksamaal, hiljem tulid vanaisa ja vanaema minu emaga Eestisse tagasi, aga nende poeg ei tulnud, tema jäi Saksamaale.

Ja nüüd kui minu lapsed vaatavad sugupuud, siis vanavanaema ja vanavanaisa on eestlased, nende vanaema on eestlane, aga vanaonu on sakslane? Nii jah? Okei.

+4
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Oletame – on inimene, kes on kaine mõistusega otsustanud, et tema üle kahe lapse üles ei suuda kasvatada. Oma kaht last on ta aga hoidnud ja kasvatanud hoole ning armastusega. Kuna “riigi” silmis pole ta uute maksumaksjate näol piisavalt panustanud, ei panusta riik ka temasse.

Siis on teine inimene, kes on lapsi saanud paremale ja vasakule, kuid nendest lastest suurt hoolinud ei ole. Selliseid probleemseid (suur)peresid on üle Eesti küllaldaselt. See lapsevanem aga saab suuremat pensionit, üksnes sellepärast, et piirideta paljunes? Mis sest, et need lapsed suurema tõenäosusega erilisteks maksumaksateks ei kasva?

Või siis, oletame et selle suure pere lapsed on hoopis kasvanud üles väga soojas ja armstavas kodus. Nendel lapsevanematel on nüüd ju palju suurem tugi saada vanaduspõlves oma lastelt, kui sellelt kahelapseliselt? Näiteks, seitsme lapse peale panustada 700 eurot on märksa lihtsam kui kahe lapse peale.

Sul on täitsa ôigus, hästi öeldud, aga kahe lapse vanematelt vôetakse üldse pension varsti ära. Töötame surmani ja kui enam ei jôua, siis vôtame tagavaradest. Maksud tôstetakse ka ilmselgelt vastavalt laste arvule. Vastikud kerjustest munejad

+7
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi Eesti lapsed integreeruvad välisriikides ikka väga ruttu ja kui nad jäävad ka täiskasvanuna elama, siis on nad eestlased vaid perekonnanime poolest ja sedagi paljud muudavad ära. Enamasti võetakse ka teise riigi kodakondsus. See keel, milles sa saad hariduse, jääb inimese peamiseks keeleks ja see muu kodune keel on palju vähem arenenud ja kirjutamine eriti halb. Keerukamaid mõtteid selles väljendada ei suudeta. Abielluvad nad kohalikega ja oma lastega eesti keelt enam ei räägita.

Ainult esimene põlvkond tulijaid säilitab oma identiteedi, nende kohapeal sündinud järglased on juba hoopis teised inimesed, kuigi räägivad esivanemate keelt suhtlustasandil ja tunnevad esivanemate kultuuri tavasid. Kolmas põlvkond abiellub juba kohalikega ja sealt edasi on täielik lahustumine.

Üldiselt maailmas on jah nii, et kodakondsusel ja rahvusel vahet ei tehta. Ja seda peetakse lausa ebasobivaks urgitseda, et mis su esivanemad ka olid. Meenutagem skandaali Inglismaal, kus kuninganna endine õuedaam julges ühelt tõmmult proualt küsida tema juurte kohta. See ajas proual harja hirmsasti punaseks – ah soo kas ma pole sinu arvates õige inglane või. Õuedaam sai hirmsasti nahutada ja ksenofoobi sildi külge. Ühesõnaga vägagi eelistatakse seal olla inglane, mitte ei seostatakse end oma esivanematega.

Eesti iivet need toetused nüüd küll märkimisväärselt suurendama ei hakka. Enamus eestlasi ei taha palju lapsi ka miljoni eest. Küll aga lähevad noored ära välismaale, sest ei jõuda seda maksukoormust enam taluda ja seltskonda, kes ainult toetuste peal elavad. Nii et pigem peaks Eesti just panustama võõrasilt tulijate integreerimisele ja eestistamisele. Maailm on ülerahvastatud ja rahvast külluses. Kõrbestumise tõttu tulevad nagunii põhja suunas, parem juba valmis olla. Geneetilise puhtuse tagaajamine on mõttetu, sest see tähendab haigusi ja kõva pääd.

+13
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi Eesti lapsed integreeruvad välisriikides ikka väga ruttu ja kui nad jäävad ka täiskasvanuna elama, siis on nad eestlased vaid perekonnanime poolest ja sedagi paljud muudavad ära. Enamasti võetakse ka teise riigi kodakondsus. See keel, milles sa saad hariduse, jääb inimese peamiseks keeleks ja see muu kodune keel on palju vähem arenenud ja kirjutamine eriti halb. Keerukamaid mõtteid selles väljendada ei suudeta. Abielluvad nad kohalikega ja oma lastega eesti keelt enam ei räägita.

Ainult esimene põlvkond tulijaid säilitab oma identiteedi, nende kohapeal sündinud järglased on juba hoopis teised inimesed, kuigi räägivad esivanemate keelt suhtlustasandil ja tunnevad esivanemate kultuuri tavasid. Kolmas põlvkond abiellub juba kohalikega ja sealt edasi on täielik lahustumine.

Üldiselt maailmas on jah nii, et kodakondsusel ja rahvusel vahet ei tehta. Ja seda peetakse lausa ebasobivaks urgitseda, et mis su esivanemad ka olid. Meenutagem skandaali Inglismaal, kus kuninganna endine õuedaam julges ühelt tõmmult proualt küsida tema juurte kohta. See ajas proual harja hirmsasti punaseks – ah soo kas ma pole sinu arvates õige inglane või. Õuedaam sai hirmsasti nahutada ja ksenofoobi sildi külge.

Eks see oleneb peredest ja kasvatusest.

Aga see ei muuda fakti, et nad on eestlased. No muidugi kui lapsed saadakse kohalikuga, siis laps enam puhas eestlane ei ole, ta on segu.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi Eesti lapsed integreeruvad välisriikides ikka väga ruttu ja kui nad jäävad ka täiskasvanuna elama, siis on nad eestlased vaid perekonnanime poolest ja sedagi paljud muudavad ära. Enamasti võetakse ka teise riigi kodakondsus. See keel, milles sa saad hariduse, jääb inimese peamiseks keeleks ja see muu kodune keel on palju vähem arenenud ja kirjutamine eriti halb. Keerukamaid mõtteid selles väljendada ei suudeta. Abielluvad nad kohalikega ja oma lastega eesti keelt enam ei räägita.

Ainult esimene põlvkond tulijaid säilitab oma identiteedi, nende kohapeal sündinud järglased on juba hoopis teised inimesed, kuigi räägivad esivanemate keelt suhtlustasandil ja tunnevad esivanemate kultuuri tavasid. Kolmas põlvkond abiellub juba kohalikega ja sealt edasi on täielik lahustumine.

Üldiselt maailmas on jah nii, et kodakondsusel ja rahvusel vahet ei tehta. Ja seda peetakse lausa ebasobivaks urgitseda, et mis su esivanemad ka olid. Meenutagem skandaali Inglismaal, kus kuninganna endine õuedaam julges ühelt tõmmult proualt küsida tema juurte kohta. See ajas proual harja hirmsasti punaseks – ah soo kas ma pole sinu arvates õige inglane või. Õuedaam sai hirmsasti nahutada ja ksenofoobi sildi külge.

Eesti iivet need toetused nüüd küll märkimisväärselt suurendama ei hakka. Enamus eestlasi ei taha palju lapsi ka miljoni eest. Küll aga lähevad noored ära välismaale, sest ei jõuda seda maksukoormust enam taluda ja seltskonda, kes ainult toetuste peal elavad. Nii et pigem peaks Eesti just panustama võõrasilt tulijate integreerimisele ja eestistamisele. Maailm on ülerahvastatud ja rahvast külluses. Kõrbestumise tõttu tulevad nagunii põhja suunas, parem juba valmis olla. Geneetilise puhtuse tagaajamine on mõttetu, sest see tähendab haigusi ja kõva pääd.

Soosin samuti oma laste Eestist ära minemist,

+3
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi Eesti lapsed integreeruvad välisriikides ikka väga ruttu ja kui nad jäävad ka täiskasvanuna elama, siis on nad eestlased vaid perekonnanime poolest ja sedagi paljud muudavad ära. Enamasti võetakse ka teise riigi kodakondsus. See keel, milles sa saad hariduse, jääb inimese peamiseks keeleks ja see muu kodune keel on palju vähem arenenud ja kirjutamine eriti halb. Keerukamaid mõtteid selles väljendada ei suudeta. Abielluvad nad kohalikega ja oma lastega eesti keelt enam ei räägita.

Ainult esimene põlvkond tulijaid säilitab oma identiteedi, nende kohapeal sündinud järglased on juba hoopis teised inimesed, kuigi räägivad esivanemate keelt suhtlustasandil ja tunnevad esivanemate kultuuri tavasid. Kolmas põlvkond abiellub juba kohalikega ja sealt edasi on täielik lahustumine.

Üldiselt maailmas on jah nii, et kodakondsusel ja rahvusel vahet ei tehta. Ja seda peetakse lausa ebasobivaks urgitseda, et mis su esivanemad ka olid. Meenutagem skandaali Inglismaal, kus kuninganna endine õuedaam julges ühelt tõmmult proualt küsida tema juurte kohta. See ajas proual harja hirmsasti punaseks – ah soo kas ma pole sinu arvates õige inglane või. Õuedaam sai hirmsasti nahutada ja ksenofoobi sildi külge.

Eks see oleneb peredest ja kasvatusest.

Aga see ei muuda fakti, et nad on eestlased. No muidugi kui lapsed saadakse kohalikuga, siis laps enam puhas eestlane ei ole, ta on segu.

Mis eestlane see laps enam on, kui käib kohalikus koolis, tema sõbrad on kohalikud ja tema esimene keel on kohalik keel? Ta ei kasva eesti kultuuriruumis ja ta tunneb end Eestis kõike muud kui koduselt. Ka need sõja ajal põgenenud väliseestlaste järeltulijad, kes veel  eesti keelt pursivad, on ju oma olemuselt ikkagi ameeriklased, austraallased jne. Suheldes saad ikka kohe aru, et ta ei ole see nö õige eestlane. Talle peab kõike nagu välismaalasele seletama.

Teles ju näidatud dokumentaalne võõrsile kolinud peredest ja lastel puha kanged aktsendid juures. Kirtsutavad Eesti peale nina, ei mina sinna küll ei taha minna, seal koledad majad jne.

Mine kõnni kusagil a la Norras kortermajade hoovides ja vaata mis keeles multikulti lapsed omavahel suhtlevad. Norra keeles!  Asi, mida Eesti pole veel suutnud, vaid nõutakse endiselt hoopis eestlastelt idanaabri keele oskust ja asi läheb eestlaste jaoks aina hullemaks. Õppigem võõrsilt tulijaid sulatama, mitte eestlasi sissetulijatega.

+13
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi Eesti lapsed integreeruvad välisriikides ikka väga ruttu ja kui nad jäävad ka täiskasvanuna elama, siis on nad eestlased vaid perekonnanime poolest ja sedagi paljud muudavad ära. Enamasti võetakse ka teise riigi kodakondsus. See keel, milles sa saad hariduse, jääb inimese peamiseks keeleks ja see muu kodune keel on palju vähem arenenud ja kirjutamine eriti halb. Keerukamaid mõtteid selles väljendada ei suudeta. Abielluvad nad kohalikega ja oma lastega eesti keelt enam ei räägita.

Ainult esimene põlvkond tulijaid säilitab oma identiteedi, nende kohapeal sündinud järglased on juba hoopis teised inimesed, kuigi räägivad esivanemate keelt suhtlustasandil ja tunnevad esivanemate kultuuri tavasid. Kolmas põlvkond abiellub juba kohalikega ja sealt edasi on täielik lahustumine.

Üldiselt maailmas on jah nii, et kodakondsusel ja rahvusel vahet ei tehta. Ja seda peetakse lausa ebasobivaks urgitseda, et mis su esivanemad ka olid. Meenutagem skandaali Inglismaal, kus kuninganna endine õuedaam julges ühelt tõmmult proualt küsida tema juurte kohta. See ajas proual harja hirmsasti punaseks – ah soo kas ma pole sinu arvates õige inglane või. Õuedaam sai hirmsasti nahutada ja ksenofoobi sildi külge.

Eks see oleneb peredest ja kasvatusest.

Aga see ei muuda fakti, et nad on eestlased. No muidugi kui lapsed saadakse kohalikuga, siis laps enam puhas eestlane ei ole, ta on segu.

Mis eestlane see laps enam on, kui käib kohalikus koolis, tema sõbrad on kohalikud ja tema esimene keel on kohalik keel? Ta ei kasva eesti kultuuriruumis ja ta tunneb end Eestis kõike muud kui koduselt. Ka need sõja ajal põgenenud väliseestlaste järeltulijad, kes veel eesti keelt pursivad, on ju oma olemuselt ikkagi ameeriklased, austraallased jne. Suheldes saad ikka kohe aru, et ta ei ole see nö õige eestlane. Talle peab kõike nagu välismaalasele seletama.

Teles ju näidatud dokumentaalne võõrsile kolinud peredest ja lastel puha kanged aktsendid juures. Kirtsutavad Eesti peale nina, ei mina sinna küll ei taha minna, seal koledad majad jne.

Mine kõnni kusagil a la Norras kortermajade hoovides ja vaata mis keeles multikulti lapsed omavahel suhtlevad. Norra keeles! Asi, mida Eesti pole veel suutnud, vaid nõutakse endiselt hoopis eestlastelt idanaabri keele oskust ja asi läheb eestlaste jaoks aina hullemaks. Õppigem võõrsilt tulijaid sulatama, mitte eestlasi sissetulijatega.

Et kui hiir kolib talli hobuste juurde, siis ta on hobune?

+10
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äärmiselt ebaõiglane.

Olen ainus töötav laps kuna vend on puudega. Ema on üksi kuna isa on surnud.

Ise olen alates 25-st eluaastast proovinud lapsi saada ja nüüd peale kümmet (++) aastat ning kümneid tuhandeid eurosid olen ma lõpuks rase.

Minu ema kes kasvatas puudega last ja seetõttu (aja ja energia puudusel) otsustas rohkem lapsi mitte saada ei saa eriti head pensioni. Puudega lapse toetused on olnud naeruväärsed.

Mina lihtsalt ei saanud lapsi. Seega pean ise tulevikuks panustama.

Lisaks on mul kohustus lähedasena hoolitseda oma ema ja venna eest.

Aga jumala eest … anname ikka siina kus juba küllalt? Ikka suurperedele kus tugivõrgustik suurem? Kuna väheste lastega vanemad ei ole piisavalt teinud?

+12
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Näiteks sellepärast, et tema panus sellesse, et ühiskonnas üldse pensionimaksjaid, on kordades suurem?

Seejuures 3-lapseliste seis on siin ilmselt parem kui 2-lapseliste, sest nemad saavad vähemalt laste kasvamise ajal märkimisväärse osa kulusi kaetud (praeguse seisuga), 2-lapselistel on selles mõttes ühiskondliku ebaõigluse aspekt vist suurim- pensionimaksjaid saavad (üle keskmise, mis on midagi 1,7 kandis vist), oma aega ja raha panustavad, kuid jooksvalt kompenseeritakse sellest suht vähe ja solidaarsus(!)pensioni saavad ka vähem kui need, kes solidaarsuspensioni maksjate olemasolusse pole panustanud. Ebaõiglane jah, kuid mitte päris nii nagu sa mõtled.

Ja muide, see pikk loba, kus sa konstrueerid mingeid hüpoteetilisi, väga harva esinevaid  olukordi kui näiteid ebaõiglusest, on täiesti mõttetu, sest erandid on erandid, neid tulebki eraldi menetleda ja need ei sobi üldise mehhanismi vaidlustamiseks. Argumendiks sobib ikka see, millel on süsteemile märkimisväärne mõju ehk siis mida esineb suhteliselt tihti. Sama jutt ka viimasele kirjutajale. Paha jah, et nii on läinud, kuid seda peaks ikka menetlema teisiti kui üldise seaduse muutmisega ehk veel suurema kahju tekitamisega.

+8
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi Eesti lapsed integreeruvad välisriikides ikka väga ruttu ja kui nad jäävad ka täiskasvanuna elama, siis on nad eestlased vaid perekonnanime poolest ja sedagi paljud muudavad ära. Enamasti võetakse ka teise riigi kodakondsus. See keel, milles sa saad hariduse, jääb inimese peamiseks keeleks ja see muu kodune keel on palju vähem arenenud ja kirjutamine eriti halb. Keerukamaid mõtteid selles väljendada ei suudeta. Abielluvad nad kohalikega ja oma lastega eesti keelt enam ei räägita.

Ainult esimene põlvkond tulijaid säilitab oma identiteedi, nende kohapeal sündinud järglased on juba hoopis teised inimesed, kuigi räägivad esivanemate keelt suhtlustasandil ja tunnevad esivanemate kultuuri tavasid. Kolmas põlvkond abiellub juba kohalikega ja sealt edasi on täielik lahustumine.

Üldiselt maailmas on jah nii, et kodakondsusel ja rahvusel vahet ei tehta. Ja seda peetakse lausa ebasobivaks urgitseda, et mis su esivanemad ka olid. Meenutagem skandaali Inglismaal, kus kuninganna endine õuedaam julges ühelt tõmmult proualt küsida tema juurte kohta. See ajas proual harja hirmsasti punaseks – ah soo kas ma pole sinu arvates õige inglane või. Õuedaam sai hirmsasti nahutada ja ksenofoobi sildi külge.

Eks see oleneb peredest ja kasvatusest.

Aga see ei muuda fakti, et nad on eestlased. No muidugi kui lapsed saadakse kohalikuga, siis laps enam puhas eestlane ei ole, ta on segu.

Mis eestlane see laps enam on, kui käib kohalikus koolis, tema sõbrad on kohalikud ja tema esimene keel on kohalik keel? Ta ei kasva eesti kultuuriruumis ja ta tunneb end Eestis kõike muud kui koduselt. Ka need sõja ajal põgenenud väliseestlaste järeltulijad, kes veel eesti keelt pursivad, on ju oma olemuselt ikkagi ameeriklased, austraallased jne. Suheldes saad ikka kohe aru, et ta ei ole see nö õige eestlane. Talle peab kõike nagu välismaalasele seletama.

Teles ju näidatud dokumentaalne võõrsile kolinud peredest ja lastel puha kanged aktsendid juures. Kirtsutavad Eesti peale nina, ei mina sinna küll ei taha minna, seal koledad majad jne.

Mine kõnni kusagil a la Norras kortermajade hoovides ja vaata mis keeles multikulti lapsed omavahel suhtlevad. Norra keeles! Asi, mida Eesti pole veel suutnud, vaid nõutakse endiselt hoopis eestlastelt idanaabri keele oskust ja asi läheb eestlaste jaoks aina hullemaks. Õppigem võõrsilt tulijaid sulatama, mitte eestlasi sissetulijatega.

Et kui hiir kolib talli hobuste juurde, siis ta on hobune?

Mõttetu võrdlus. Hobune ja hiir on erinevad loomaliigid ja elavad nagu nende looduslik programm ette näeb – üks suudab terve elu ainult piiksuda ja teine hirnuda. Eesti lapse võid sa anda araablaste kasvatada ja temast tulebki täpselt samasugune araablane nagu tema kasuvanemad, mitte ei ole tal geenides mingi eestlaseks arenemise programm. Rahvus on igaühe enda teha, kui tunned end hiinlasena, siis nii on. Ei, see ei ole kaasa sündinud, vaid kasvades omandatud. Kui kasvad teises kultuuris, siis oledki nagu nemad. Ei tee veri sind eestlaseks ega teiste eestlastega automaatselt samasuguseks.

Pole ükski rahvus niisama lambist mingi koha peale tekkinud. Ikka tulnud rahvast erinevatest suundadest ja sulandunud eesolijatega. Täpselt nii on ka eestlased kujunenud. Riburada mööda mujalt juurdetulijatest said eestlased misiganes nad enne olid. Oi mina tean piisavalt neid, kelle esivanemate hulgas on venelasi, kes millalgi tsaariajal siia rändasid ja kelle Eestis sündinud lapsed olid juba eestlase identiteediga. See oli vanasti palju normaalsem kui täna, mil erinevust rohkem rõhutatakse. Paraku mingi a la Mena Suvari tunneb enda sama palju eestlasena kui Donald Trump. Mujal maailmas ei mõelda nii, et peaks esivanemate identiteeti kasutama, kui sul puudub igasugune isiklik side selle kohaga.

1992 evakueeriti suur hulk Abhaasia eestlasi, aga neil oli siin väga raske kohaneda, sest nende jaoks polnud siin miski kodune. Hoopis teine kliima, loodus, söögid, kombed, suhted jne.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi mina tean piisavalt neid, kelle esivanemate hulgas on venelasi, kes millalgi tsaariajal siia rändasid ja kelle Eestis sündinud lapsed olid juba eestlase identiteediga.

Mu mehe vanaisa rändas Lätti Siberist ja abiellus kohaliku poolvenelannaga. Äi ja tema õde – vere poolest kolmveerand venelast – on täiesti lätlased.

Aga mingis rahvusvahelises foorumis eurooplased just hiljaaegu imestasid, et ameeriklased rõhutavad nii väga seda, kas nenede vanavana…keegi oli iirlane, sakslane, taanlane…

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, see on juriidiline osa.

Aga võtame ette sugupuu. Nii, oletame, et minu vanaisa ja vanaema elasid Saksamaal, hiljem tulid vanaisa ja vanaema minu emaga Eestisse tagasi, aga nende poeg ei tulnud, tema jäi Saksamaale.

Ja nüüd kui minu lapsed vaatavad sugupuud, siis vanavanaema ja vanavanaisa on eestlased, nende vanaema on eestlane, aga vanaonu on sakslane? Nii jah? Okei.

No su vanaonu võtab tõenäoliselt kohaliku naise ja lapsed on juba puhtalt sakslased.

Mul sõbrad kolisid rootsi. Vanem laps oli kolimise ajal 12, noorem oli beebi. Kui vanem laps suureks sai, kolis Eestisse tagasi. Aga noorem, kes on beebist saadik seal elanud siia tagasi ei taha. Ta sõbrad, ta elu, kogu ta sotsiaalne ring on seal. Suure tõenäosusega loob ta pere juba rootslasega, mitte ei otsi sealt mõnda teist väliseestlast. Ja ongi rootsi pere.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris tõsiselt, meil ei ole vaja selliseid lapsi, keda tehakse toetuste pärast. Iga mõtlev inimene saab aru, et lapse üleskasvatamine on kallis. Mitte ainult Eestis, vaid igas arenenud riigis. Kaks, heal juhul kolm last, jõukas peres neli on tegelikult mõistlik piir. Üle selle…no me näeme, mis toimub peredes, kus on rohkem lapsi. Kas me tõesti vajame toetuste lootuses sünnitajaid? Või lapsi, kelle vanemad on ise suutnud kalkuleerida, mitu nad üles kasvatada suudavad ja õpetavad seda ka oma lastele – oma võimaluste piires elamist? Või kiidame takka arusaamale, et annab jumal (riik) lapse, annab ka leiva?

PS võõras paljulapseline rahvas peaks ju olema iibehuvilistele teretulnud nähtus! Vanemad on tõesti võõramaalased, aga lapsed pannakse eesti kooli ja neist kasvavad eestlased. Miks see ühtäkki ei sobi?

Ma saan aru, et jutt käib pensionist, mitte toetustest.

PS võõras ei saa mitte kunagi eestlaseks. Mida sa ajad?

Kui ma kolin Inglismaale oma perega, siis tulevikus saavad mu järeltulijad öelda, et nad on inglased?

Ei, nad on eestlased, kes elavad Inglismaal.

No oma maksud maksavad nad Inglismaale, seega Eesti jaoks nulliring.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Oletame – on inimene, kes on kaine mõistusega otsustanud, et tema üle kahe lapse üles ei suuda kasvatada. Oma kaht last on ta aga hoidnud ja kasvatanud hoole ning armastusega. Kuna “riigi” silmis pole ta uute maksumaksjate näol piisavalt panustanud, ei panusta riik ka temasse.

Siis on teine inimene, kes on lapsi saanud paremale ja vasakule, kuid nendest lastest suurt hoolinud ei ole. Selliseid probleemseid (suur)peresid on üle Eesti küllaldaselt. See lapsevanem aga saab suuremat pensionit, üksnes sellepärast, et piirideta paljunes? Mis sest, et need lapsed suurema tõenäosusega erilisteks maksumaksateks ei kasva?

Või siis, oletame et selle suure pere lapsed on hoopis kasvanud üles väga soojas ja armstavas kodus. Nendel lapsevanematel on nüüd ju palju suurem tugi saada vanaduspõlves oma lastelt, kui sellelt kahelapseliselt? Näiteks, seitsme lapse peale panustada 700 eurot on märksa lihtsam kui kahe lapse peale.

Sellest mõtteviisist võiks nüüdseks juba lahti lasta, et lapsed on mingi suur tugi pensionieas või et lapsed on minu pensionisammas. Lastel on oma elu! Kui neil on aega ja tahtmist, tulevad appi puid laduma vms, aga kohustust neil seda teha pole ja etteheiteid neile selles osas teha ei saa. Noortel omad tegemised, elud. Iga inimene peaks ise hoolitsema selle eest, et ta selle 700eur kokku saaks, see ei peaks tulema lastelt. Loodan, et praegused keskealised sellele ka mõtlevad ja ei pane oma lapsi olukorda, kus nad peavad lisaks oma lastele ka oma vanemaid ülal pidama. Pensionireform näitas, et neid II samba välja võtjaid muidugi jagus…

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris tõsiselt, meil ei ole vaja selliseid lapsi, keda tehakse toetuste pärast. Iga mõtlev inimene saab aru, et lapse üleskasvatamine on kallis. Mitte ainult Eestis, vaid igas arenenud riigis. Kaks, heal juhul kolm last, jõukas peres neli on tegelikult mõistlik piir. Üle selle…no me näeme, mis toimub peredes, kus on rohkem lapsi. Kas me tõesti vajame toetuste lootuses sünnitajaid? Või lapsi, kelle vanemad on ise suutnud kalkuleerida, mitu nad üles kasvatada suudavad ja õpetavad seda ka oma lastele – oma võimaluste piires elamist? Või kiidame takka arusaamale, et annab jumal (riik) lapse, annab ka leiva?

PS võõras paljulapseline rahvas peaks ju olema iibehuvilistele teretulnud nähtus! Vanemad on tõesti võõramaalased, aga lapsed pannakse eesti kooli ja neist kasvavad eestlased. Miks see ühtäkki ei sobi?

Ma saan aru, et jutt käib pensionist, mitte toetustest.

PS võõras ei saa mitte kunagi eestlaseks. Mida sa ajad?

Kui ma kolin Inglismaale oma perega, siis tulevikus saavad mu järeltulijad öelda, et nad on inglased?

Ei, nad on eestlased, kes elavad Inglismaal.

No oma maksud maksavad nad Inglismaale, seega Eesti jaoks nulliring.

Aa et kui maksad Inglismaal makse, oled kohe Inglane?

Sel juhul ma olen olnud itaalane, hispaanlane ja usakas ka.

 

Juured on need, mis kunagi ei muutu. Kui sa oled sündinud eestlasena, siis sa oled eestlane, olenemata kus sa elad. Kui tuleb eestlasel ja venelasel laps, ning kõik elavad Aafrikas, siis ega laps aafriklane pole, ta on eestlase ja venelase segu.

+3
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mille jumaluse pärast peaks pensioni suurus sõltuma laste arvust?

Oletame – on inimene, kes on kaine mõistusega otsustanud, et tema üle kahe lapse üles ei suuda kasvatada. Oma kaht last on ta aga hoidnud ja kasvatanud hoole ning armastusega. Kuna “riigi” silmis pole ta uute maksumaksjate näol piisavalt panustanud, ei panusta riik ka temasse.

Siis on teine inimene, kes on lapsi saanud paremale ja vasakule, kuid nendest lastest suurt hoolinud ei ole. Selliseid probleemseid (suur)peresid on üle Eesti küllaldaselt. See lapsevanem aga saab suuremat pensionit, üksnes sellepärast, et piirideta paljunes? Mis sest, et need lapsed suurema tõenäosusega erilisteks maksumaksateks ei kasva?

Või siis, oletame et selle suure pere lapsed on hoopis kasvanud üles väga soojas ja armstavas kodus. Nendel lapsevanematel on nüüd ju palju suurem tugi saada vanaduspõlves oma lastelt, kui sellelt kahelapseliselt? Näiteks, seitsme lapse peale panustada 700 eurot on märksa lihtsam kui kahe lapse peale.

Sellest mõtteviisist võiks nüüdseks juba lahti lasta, et lapsed on mingi suur tugi pensionieas või et lapsed on minu pensionisammas. Lastel on oma elu! Kui neil on aega ja tahtmist, tulevad appi puid laduma vms, aga kohustust neil seda teha pole ja etteheiteid neile selles osas teha ei saa. Noortel omad tegemised, elud. Iga inimene peaks ise hoolitsema selle eest, et ta selle 700eur kokku saaks, see ei peaks tulema lastelt. Loodan, et praegused keskealised sellele ka mõtlevad ja ei pane oma lapsi olukorda, kus nad peavad lisaks oma lastele ka oma vanemaid ülal pidama. Pensionireform näitas, et neid II samba välja võtjaid muidugi jagus…

Mis eluetapis ise endaga siis hakkama ka saad? Mina kasvatan oma lapsed ise riigi tugi sümboolne, tulevane pension ilmselt samuti sümboolne, kuigi käin tööl ja pole riigilt midagi saanud. Sina tööl ei käi nagu saan aru ja saad toetustest priskelt elatud. Miks tahad sedasi elada ja kas ikka väiksel Eestil nii hinnalisi inimesi on tarvis.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis toetustest? Ma käin tööl, II sammast välja ei võtnud, täidan iga kuu ka III sammast ja lisaks investeerin eraldiseisvalt igal kuul kindla summa, lisaks teenin ühe korteri pealt üüritulu, millest suurem osa läheb samuti börsile. Kõik see raha on pensionieaks mõeldud. Minu lapsed ei pea mind toetama hakkama, saan ise hakkama ja pole kellelgi kaela peal.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loodan, et praegused keskealised sellele ka mõtlevad ja ei pane oma lapsi olukorda, kus nad peavad lisaks oma lastele ka oma vanemaid ülal pidama. Pensionireform näitas, et neid II samba välja võtjaid muidugi jagus…

Ma pole II sammast kunagi teinudki (mul sünniaasta selline, et oli vabatahtlik). Miks?Näiteks kinnisvaralaenu puhul on siiski selge, mille sa pangale intressi maksmise eest vastu saad (saad võimaluse juba laenu makmise ajal selles kinnisvaras elada ning kui oled laenu tagasi maksnud, on kinnisvara sinu), siis pensionifondide puhul on kindel ainult, et fondihaldur saab oma sissetuleku. Kuid mida mina siis vastu saan? Väga lihtne on anda mingi tikutopsiraha ja öelda, et sorri, rohkem ei mänginud välja ja palun – siin see su õnnelik pensionipõlv ongi. Kes ise oskavad investeerida/börsil mängida, nende puhul usun, et nad tuleviku kindlustada võivad. Usun. Et aga keegi sinu eest selle börsimängimise ära teeb ja teeb seda sama hästi, nagu ta teeks seda endale – skeptiline selle suhtes, paraku. Jah, kunagi olid pensionifondide reklaamid: “Ole selline, nagu tahad”, ilusad reklaamid – emotsioonid, emotsioonid… Ei teki isu oma raha sellisesse emotsionaalse vahu peal olevasse asja tampida, kus pole mingit kindlust, kas ma ikka midagi asjalikku vastu ka saan.

Aga mis saab siis lastest? Kui lapsevanem pole just suhtumiselt paduegoist, siis küll neid variante, kuidas oma lapsi aidata või neil oma elu alustamist kergemaks teha (et ei saaks öelda, et näe, vanad on isekad ja ootavad enda kantseldamist meilt ainult, aga meie elust-hakkamasaamisest on neil savi) , ikka leidub. Kuni selleni välja, et paljud on endale kuuluvat kinnisvara juba eluajal lastele kinkinud (mis pole mitte väike abi elu alustamisel) jms.

Jah, põhimõtteliselt ei taha neid sambaid, pole kunagi tahtnud, ilmselt ei hakka tahtma ka.

+6
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loodan, et praegused keskealised sellele ka mõtlevad ja ei pane oma lapsi olukorda, kus nad peavad lisaks oma lastele ka oma vanemaid ülal pidama. Pensionireform näitas, et neid II samba välja võtjaid muidugi jagus…

Ma pole II sammast kunagi teinudki (mul sünniaasta selline, et oli vabatahtlik). Miks?Näiteks kinnisvaralaenu puhul on siiski selge, mille sa pangale intressi maksmise eest vastu saad (saad võimaluse juba laenu makmise ajal selles kinnisvaras elada ning kui oled laenu tagasi maksnud, on kinnisvara sinu), siis pensionifondide puhul on kindel ainult, et fondihaldur saab oma sissetuleku. Kuid mida mina siis vastu saan? Väga lihtne on anda mingi tikutopsiraha ja öelda, et sorri, rohkem ei mänginud välja ja palun – siin see su õnnelik pensionipõlv ongi. Kes ise oskavad investeerida/börsil mängida, nende puhul usun, et nad tuleviku kindlustada võivad. Usun. Et aga keegi sinu eest selle börsimängimise ära teeb ja teeb seda sama hästi, nagu ta teeks seda endale – skeptiline selle suhtes, paraku. Jah, kunagi olid pensionifondide reklaamid: “Ole selline, nagu tahad”, ilusad reklaamid – emotsioonid, emotsioonid… Ei teki isu oma raha sellisesse emotsionaalse vahu peal olevasse asja tampida, kus pole mingit kindlust, kas ma ikka midagi asjalikku vastu ka saan.

Aga mis saab siis lastest? Kui sa pole just paduegoist, siis küll neid variante, kuidas oma lapsi aidata või neil oma elu alustamist kergemaks teha (et ei saaks öelda, et näe, vanad on isekad ja ootavad enda kantseldamist meilt ainult, aga meie elust-hakkamasaamisest on neil savi) , ikka leidub. Kuni selleni välja, et paljud on endale kuuluvat kinnisvara juba eluajal lastele kinkinud (mis pole mitte väike abi elu alustamisel) jms.

Jah, põhimõtteliselt ei taha neid sambaid, pole kunagi tahtnud, ei hakka tahtma ka.

Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 93 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Suurperede emasid ootab väiksem pension.