Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise 😀 😀 😀 Huumor.
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
Jah, teoorias on nad mõistlikud.
Praktikas on see aga selline mõnus teenus, kus üks maksab ja loodab, aga teine pole kohustatud sama hästi kui mitte millekski.
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
Jah, teoorias on nad mõistlikud.
Praktikas on see aga selline mõnus teenus, kus üks maksab ja loodab, aga teine pole kohustatud sama hästi kui mitte millekski.
Minu üsna totu tuttav võttis oma ca 15 000€ II sambast välja ja pani selle korteri sissemakseks. Teades teda, siis poleks ta ka 50 aastaga suutnud 15 000€ säästa, seega on II sambasse kogumine väga mõistlik.
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
Jah, teoorias on nad mõistlikud.
Praktikas on see aga selline mõnus teenus, kus üks maksab ja loodab, aga teine pole kohustatud sama hästi kui mitte millekski.
Minu üsna totu tuttav võttis oma ca 15 000€ II sambast välja ja pani selle korteri sissemakseks. Teades teda, siis poleks ta ka 50 aastaga suutnud 15 000€ säästa, seega on II sambasse kogumine väga mõistlik.
Kuidas hakkab igasuguse säästmisvõimeta inimene elama miinimumpensioni saades?
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
Jah, teoorias on nad mõistlikud.
Praktikas on see aga selline mõnus teenus, kus üks maksab ja loodab, aga teine pole kohustatud sama hästi kui mitte millekski.
Minu üsna totu tuttav võttis oma ca 15 000€ II sambast välja ja pani selle korteri sissemakseks. Teades teda, siis poleks ta ka 50 aastaga suutnud 15 000€ säästa, seega on II sambasse kogumine väga mõistlik.
Kuidas hakkab igasuguse säästmisvõimeta inimene elama miinimumpensioni saades?
See on juba omaette küsimus, aga igal juhul on pensionisamba mittetegemine halb idee.
Ma arvan, et just pension peaks arvestama laste arvuga, sest palju lapsi saanud ja kasvatanud vanem on kahtlemata vähem tööd teinud kui sarnane lastetu inimene. Ja see tuleks küll kompenseerida.
Samas suurtele toetustele olen ma vastu.
Ma arvan, et just pension peaks arvestama laste arvuga, sest palju lapsi saanud ja kasvatanud vanem on kahtlemata vähem tööd teinud kui sarnane lastetu inimene. Ja see tuleks küll kompenseerida.
Samas suurtele toetustele olen ma vastu.
Vale sul pole, aga see asi on ju preaegu olemas. Ikka ju vähe neil kerjustel. Endil neil pole enam mingit vastutust.
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
Jah, teoorias on nad mõistlikud.
Praktikas on see aga selline mõnus teenus, kus üks maksab ja loodab, aga teine pole kohustatud sama hästi kui mitte millekski.
Minu üsna totu tuttav võttis oma ca 15 000€ II sambast välja ja pani selle korteri sissemakseks. Teades teda, siis poleks ta ka 50 aastaga suutnud 15 000€ säästa, seega on II sambasse kogumine väga mõistlik.
Kuidas hakkab igasuguse säästmisvõimeta inimene elama miinimumpensioni saades?
See on juba omaette küsimus, aga igal juhul on pensionisamba mittetegemine halb idee.
Halb idee on pensionisamba tegemine. Ilmselgelt kui sul kuldmuna ei ole, see lihtsalt vôetakse tulevikus sinult ära, kuna kuldmunade kulud tuleb ju kusagilt katta ja raha riigikassas pole, ainult laenudega. Kreeka staatus Venemaa naabrina.
Mingil viie- ja enamalapselise puhul võib-olla, aga üldiselt see nüri järjekindlus, millega Danilson lasterikastele eeliseid nõuab, tekitab juba sellise tunde, et reaktsioonina sellele ei ole Eestis varsti lasterikaste maine pehmelt öeldes eriti hea just. Kas nt nendel omastehooldajatel, kes oma elu aastateks ja aastakümneteks seisma panevad, ka mingid sellised eelised on et 1000 küsimusi esitamata arvele+muu lisaks?
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
Jah, teoorias on nad mõistlikud.
Praktikas on see aga selline mõnus teenus, kus üks maksab ja loodab, aga teine pole kohustatud sama hästi kui mitte millekski.
Minu üsna totu tuttav võttis oma ca 15 000€ II sambast välja ja pani selle korteri sissemakseks. Teades teda, siis poleks ta ka 50 aastaga suutnud 15 000€ säästa, seega on II sambasse kogumine väga mõistlik.
Kuidas hakkab igasuguse säästmisvõimeta inimene elama miinimumpensioni saades?
See on juba omaette küsimus, aga igal juhul on pensionisamba mittetegemine halb idee.
Korteri sissemakse võib olla päris hea pensionisamba plaan. Vanas eas on siis vähemalt koht, kus elada või saab selle müüa ning saadud rahast elada.
Paljulapseliste puhul on see probleem, et väike osa neist on tõesti vastutustundlikud ja head vanemad ning kasvatavad oma suure hulga lapsi tublideks inimesteks. Paraku on suur osa paljulapselistest peredest sellised, kus vanematel mingit haridust ei ole, kes terve elu erinevate toetuste peal parasiteerivad ja kelle lapsed, ainult sellist elu näinuna, suureks saades samasuguse pere loovad.
Küsimus ei ole kvantiteedis, vaid kvaliteedis. Meil ei ole midagi võita sellest, kui suvaline joodikutepere 7 last üles kasvatab, sest neist lastest ei saa suure tõenäosusega tublisid maksumaksjaid. Ja kui tubli pere kasvatab üles seitse tublit last, ei ole pereemal riigi poolt suuremat pensionit vajagi, sest need seitse last teenivad kõik tema pensioniealiseks saamiseks head palka ning saavad kamba peale vanemaid igakuiselt toetada.
900€ kuus ei ole piisav, et pensioniks kõrvale panna???
Paljulapseliste puhul on see probleem, et väike osa neist on tõesti vastutustundlikud ja head vanemad ning kasvatavad oma suure hulga lapsi tublideks inimesteks. Paraku on suur osa paljulapselistest peredest sellised, kus vanematel mingit haridust ei ole, kes terve elu erinevate toetuste peal parasiteerivad ja kelle lapsed, ainult sellist elu näinuna, suureks saades samasuguse pere loovad.
Milliste andmete alusel sa seda väidad? Kas see, et suur osa on koguni sellised toetuste peal parasiteerivad, on su enda arvamus või saad seda kuidagi faktidega kinnitada?
Minu tutvusringkonnas ja nende hulgas, keda tean, on paljulapselisi peresid (4 või enam last) üle kolmekümne, aga neid, keda sina silmas pead, on ehk 2 peret. Seejuures mõlemas peres käivad vanemad (või naine ja tema praegune kaaslane) siiski tööl, kuigi naine tõesti jah lihttööl.
Paljulapseliste puhul on see probleem, et väike osa neist on tõesti vastutustundlikud ja head vanemad ning kasvatavad oma suure hulga lapsi tublideks inimesteks. Paraku on suur osa paljulapselistest peredest sellised, kus vanematel mingit haridust ei ole, kes terve elu erinevate toetuste peal parasiteerivad ja kelle lapsed, ainult sellist elu näinuna, suureks saades samasuguse pere loovad.
Küsimus ei ole kvantiteedis, vaid kvaliteedis. Meil ei ole midagi võita sellest, kui suvaline joodikutepere 7 last üles kasvatab, sest neist lastest ei saa suure tõenäosusega tublisid maksumaksjaid. Ja kui tubli pere kasvatab üles seitse tublit last, ei ole pereemal riigi poolt suuremat pensionit vajagi, sest need seitse last teenivad kõik tema pensioniealiseks saamiseks head palka ning saavad kamba peale vanemaid igakuiselt toetada.
Kust sellised andmed? Isiklikult tean läbi aegade kümneid ja kümneid suurperesid, olen ligi kümme aastat töötanud lastekaitsespetsialistina ja ütleks, et neid joodikperesid on lasterikaste seas äärmiselt vähe. Enamik probleemseid peresid, kellega mina kokku puutun, on 1- 2-lapselised. Põhjus võib olla lihtne – probleemid avalduvad juba esimese või teise lapsega ja pidev lastekaitse huviorbiidis olemine just ei soodusta uute järglaste saamist. Lisaks kui on suuremad probleemid, siis võib neid lapsi olla bioloogiliselt rohkem, aga neil on juba uued pered ja neid eemaldatakse sealt suhteliselt eos. Need siiski äärmuslikud juhtumid. Enamik suurperesid, keda tean sh oma lapsepõlvest, on tublid ja toimekad ning tean isegi 11-lapselisi peresid. Kusjuures ei ole emad ainult lihttööl. 11-lapselise pere ema on nt eraettevõtjast koolitaja. Tean ka mitut 5 lapse ema, kes on ettevõtjad, üks neist ettevõtja, teise ettevõtte personalijuht ja aktiivne naiskodukaitse liikumise liige juba ammu enne sõda. Kui inimene on tubli ja ettevõtlik, siis ei muuda suurem laste arv teda endaga mitte hakkama saavaks lumpeniks. Kes seda juba on, on esimesest lapsest peale.
Iseenesest on mõttekäik õige.
Probleem on ju selles, et lapse kasvatamise kulud on pere enda asi, aga maksumaksjate maksud nö. “natsionaliseeritakse” kogu ühiskonna hüvanguks.
Minul on näiteks neli last. Suurpere toetust pole ma kunagi saanud, kuna kaks esimest on juba täiskasvanud. Oletame nüüd, et lapsed teenivad kogu oma tööea jooksul keskmist palka. Praeguse seisuga on keskmine palk ca 1700 eurot, see tähendab, et riik saab nende nelja lapse sotsiaalmaksutulust 40 aasta jooksul ca 1 077 000 eurot ja tulumaksust ca 518 000 veel juurde. Vanemad lapsed töötavad juba ja teenivad üle keskmise, aga arvestame keskmisega. Kui ma nüüd ca 15 aasta pärast pensionile lähen, saab minu pension olema praktiliselt sama suur, kui lastetu inimese oma, kuigi ma olen kogu elu vähemalt keskmise palgaga töötanud. Väga õiglane selline süsteem ei ole. Jah, loomulikult on lapsed valmis mind vajadusel toetama (olen end siiski vanaduspõlveks kindlustanud), kuid miks peaksin mina algul panustama suure osa oma sissetulekust laste kasvatamisele ja hiljem nemad mind toetama, kui maksutulu jagatakse kõigi maksumaksjate vahel?
Igaüks võib muuseas lehel riigitulu.ee välja arvutada oma ja oma laste maksupanuse, aga ilmselge on see, et vähesed paljulapselised pered panustavad riigieelarvesse ebaproportsionaalselt palju ja oleks õiglane, kui nende pension seetõttu ja pisut suurem oleks.
Aga vbl see lastetu on jälle midagi muud riigile kasulikku teinud. Noh nt lasterikka laste koolituskulusid aidanud tasuda või eluaegne õpetaja olnud.
Aga vbl see lastetu on jälle midagi muud riigile kasulikku teinud. Noh nt lasterikka laste koolituskulusid aidanud tasuda või eluaegne õpetaja olnud.
Nojah. Igaühe puhul see näide ei päde. Minu lapsed käivad näiteks tasulises erakoolis, so. maksan nende koolikulud ise. Töötan ōpetajana, so. ühiskonda panustan samaväärselt. Ja ikkagi on minu pension sama suur kui lastetu töötaja oma, kes on saanud lastega seotud kulude katmise asemel oma heaolusse investeerida. Minu meelest on see ebaóiglane, aga respekteerin ka neid, kes siin ebaòiglust ei näe.
Nojah. Igaühe puhul see näide ei päde. Minu lapsed käivad näiteks tasulises erakoolis, so. maksan nende koolikulud ise. Töötan ōpetajana, so. ühiskonda panustan samaväärselt. Ja ikkagi on minu pension sama suur kui lastetu töötaja oma, kes on saanud lastega seotud kulude katmise asemel oma heaolusse investeerida. Minu meelest on see ebaóiglane, aga respekteerin ka neid, kes siin ebaòiglust ei näe.
Aga arstiabi su lastele – see on tasuta. Samuti hambaravi. Huviringid saavad ka toetust. Kui lastega haiguslehel oled, saad selle aja eest raha. Küll vähem kui palka, aga ikka saad. Ehk siis laste peale kulutatakse maksumaksja raha. Ka sellesama lastetu maksumaksja raha. Ning erakool oli su oma valik, mitte sund. Tegelikult oli ka laste sünnitamine su oma vaba valik ning loodetavasti toob laste olemasolu sulle ka pensionieas rõõmu. Midagi, millest lastetu inimene võib ainult unistada.
Aga vbl see lastetu on jälle midagi muud riigile kasulikku teinud. Noh nt lasterikka laste koolituskulusid aidanud tasuda või eluaegne õpetaja olnud.
Nojah. Igaühe puhul see näide ei päde. Minu lapsed käivad näiteks tasulises erakoolis, so. maksan nende koolikulud ise. Töötan ōpetajana, so. ühiskonda panustan samaväärselt. Ja ikkagi on minu pension sama suur kui lastetu töötaja oma, kes on saanud lastega seotud kulude katmise asemel oma heaolusse investeerida. Minu meelest on see ebaóiglane, aga respekteerin ka neid, kes siin ebaòiglust ei näe.
Ôpetajana vôiksid teada, et sulle palka maksab lastetu oma maksusudest ja erakoolis maksad hariduse kinni ôppemaksuga osalisena. Mis on väga môistlik. Kôik peaks tasuma mingil määral osaliseltki oma laste hariduse eest.
Aga vbl see lastetu on jälle midagi muud riigile kasulikku teinud. Noh nt lasterikka laste koolituskulusid aidanud tasuda või eluaegne õpetaja olnud.
Lastetu panustab väga palju ühiskonda.
Iseenesest on mõttekäik õige.
Probleem on ju selles, et lapse kasvatamise kulud on pere enda asi, aga maksumaksjate maksud nö. “natsionaliseeritakse” kogu ühiskonna hüvanguks.
Minul on näiteks neli last. Suurpere toetust pole ma kunagi saanud, kuna kaks esimest on juba täiskasvanud. Oletame nüüd, et lapsed teenivad kogu oma tööea jooksul keskmist palka. Praeguse seisuga on keskmine palk ca 1700 eurot, see tähendab, et riik saab nende nelja lapse sotsiaalmaksutulust 40 aasta jooksul ca 1 077 000 eurot ja tulumaksust ca 518 000 veel juurde. Vanemad lapsed töötavad juba ja teenivad üle keskmise, aga arvestame keskmisega. Kui ma nüüd ca 15 aasta pärast pensionile lähen, saab minu pension olema praktiliselt sama suur, kui lastetu inimese oma, kuigi ma olen kogu elu vähemalt keskmise palgaga töötanud. Väga õiglane selline süsteem ei ole. Jah, loomulikult on lapsed valmis mind vajadusel toetama (olen end siiski vanaduspõlveks kindlustanud), kuid miks peaksin mina algul panustama suure osa oma sissetulekust laste kasvatamisele ja hiljem nemad mind toetama, kui maksutulu jagatakse kõigi maksumaksjate vahel?
Igaüks võib muuseas lehel riigitulu.ee välja arvutada oma ja oma laste maksupanuse, aga ilmselge on see, et vähesed paljulapselised pered panustavad riigieelarvesse ebaproportsionaalselt palju ja oleks õiglane, kui nende pension seetõttu ja pisut suurem oleks.
Kes su lapsi koolitas, kes neid ravis kui haiged olid. Lastetud inimesed panustavad väga palju maksudena, ise tagasi midagi saamata.
Oh jah, nagu arvata oligi, siis emotsionaalne lahmimine. Mitte ühtegi arvutustega argumenti. Olgu pealegi.
Ravin oma lapsi ikka ise, haiglas pole nad kordagi käinud, arsti juures ehk korra aastas kontrollis. Aga teema pole minust. Kui nüüd mõni arvutada oskav inimene näitaks numbritega, miks lastetu ja paljulapseline peaksid samapalju pensionit saama, siis oleks ehk mõtet seda arutelu jätkata.
Loodan, et praegused keskealised sellele ka mõtlevad ja ei pane oma lapsi olukorda, kus nad peavad lisaks oma lastele ka oma vanemaid ülal pidama. Pensionireform näitas, et neid II samba välja võtjaid muidugi jagus…
Ma pole II sammast kunagi teinudki (mul sünniaasta selline, et oli vabatahtlik). Miks?Näiteks kinnisvaralaenu puhul on siiski selge, mille sa pangale intressi maksmise eest vastu saad (saad võimaluse juba laenu makmise ajal selles kinnisvaras elada ning kui oled laenu tagasi maksnud, on kinnisvara sinu), siis pensionifondide puhul on kindel ainult, et fondihaldur saab oma sissetuleku. Kuid mida mina siis vastu saan? Väga lihtne on anda mingi tikutopsiraha ja öelda, et sorri, rohkem ei mänginud välja ja palun – siin see su õnnelik pensionipõlv ongi. Kes ise oskavad investeerida/börsil mängida, nende puhul usun, et nad tuleviku kindlustada võivad. Usun. Et aga keegi sinu eest selle börsimängimise ära teeb ja teeb seda sama hästi, nagu ta teeks seda endale – skeptiline selle suhtes, paraku. Jah, kunagi olid pensionifondide reklaamid: “Ole selline, nagu tahad”, ilusad reklaamid – emotsioonid, emotsioonid… Ei teki isu oma raha sellisesse emotsionaalse vahu peal olevasse asja tampida, kus pole mingit kindlust, kas ma ikka midagi asjalikku vastu ka saan.
Aga mis saab siis lastest? Kui lapsevanem pole just suhtumiselt paduegoist, siis küll neid variante, kuidas oma lapsi aidata või neil oma elu alustamist kergemaks teha (et ei saaks öelda, et näe, vanad on isekad ja ootavad enda kantseldamist meilt ainult, aga meie elust-hakkamasaamisest on neil savi) , ikka leidub. Kuni selleni välja, et paljud on endale kuuluvat kinnisvara juba eluajal lastele kinkinud (mis pole mitte väike abi elu alustamisel) jms.
Jah, põhimõtteliselt ei taha neid sambaid, pole kunagi tahtnud, ilmselt ei hakka tahtma ka.
Lahenduseks on madalate tasudega indeksfondid, mis ka oma tootluse poolest pikaajalises perspektiivis löövad aktiivselt juhitud fonde (need kõrgete tasudega fondihaldurite poolt juhitud fondid).
Mis see madalate tasudega indeksfondide tootlikus on siis olnud? Üks on 2. pensionisamba puhul kindel- ainult pangad on selle pealt kenasti teeninud.
25 aastaga on 100 eurot ostujõult muutunud 60 euroks (ja inflatsioon on pikemat aega olnud pigem madal), kas pensionifondide tootlikus on selle ikka kenasti katnud ja ka tulu juurde tootnud? Mis toimub rahaga nendes fondides majanduslanguse ja 20 % inflatsiooniga keskkonnas? Isegi tormilise majanduskasvu tungimustes suutis mõni pensionifond ikka vaevu paar protsenti reaalset kasvu tekitada, needki kulusid suuresti hooldustasudeks.
Päris tõsiselt, meil ei ole vaja selliseid lapsi, keda tehakse toetuste pärast. Iga mõtlev inimene saab aru, et lapse üleskasvatamine on kallis. Mitte ainult Eestis, vaid igas arenenud riigis. Kaks, heal juhul kolm last, jõukas peres neli on tegelikult mõistlik piir. Üle selle…no me näeme, mis toimub peredes, kus on rohkem lapsi. Kas me tõesti vajame toetuste lootuses sünnitajaid? Või lapsi, kelle vanemad on ise suutnud kalkuleerida, mitu nad üles kasvatada suudavad ja õpetavad seda ka oma lastele – oma võimaluste piires elamist? Või kiidame takka arusaamale, et annab jumal (riik) lapse, annab ka leiva?
PS võõras paljulapseline rahvas peaks ju olema iibehuvilistele teretulnud nähtus! Vanemad on tõesti võõramaalased, aga lapsed pannakse eesti kooli ja neist kasvavad eestlased. Miks see ühtäkki ei sobi?
Ma saan aru, et jutt käib pensionist, mitte toetustest.
PS võõras ei saa mitte kunagi eestlaseks. Mida sa ajad?
Kui ma kolin Inglismaale oma perega, siis tulevikus saavad mu järeltulijad öelda, et nad on inglased?
Ei, nad on eestlased, kes elavad Inglismaal.
No peale teatud aastaid elamist saavadki ju kodakondsuse. Me Hispaanias saime. Ausalt makse muidugi ka makstud ja varaline seis korralik.
Äärmiselt ebaõiglane.
Olen ainus töötav laps kuna vend on puudega. Ema on üksi kuna isa on surnud.
Ise olen alates 25-st eluaastast proovinud lapsi saada ja nüüd peale kümmet (++) aastat ning kümneid tuhandeid eurosid olen ma lõpuks rase.
Minu ema kes kasvatas puudega last ja seetõttu (aja ja energia puudusel) otsustas rohkem lapsi mitte saada ei saa eriti head pensioni. Puudega lapse toetused on olnud naeruväärsed.
Mina lihtsalt ei saanud lapsi. Seega pean ise tulevikuks panustama.
Lisaks on mul kohustus lähedasena hoolitseda oma ema ja venna eest.
Aga jumala eest … anname ikka siina kus juba küllalt? Ikka suurperedele kus tugivõrgustik suurem? Kuna väheste lastega vanemad ei ole piisavalt teinud?
No aga vaata pragmaatiliselt. Su ema tootis vaid ühe täisväärtusliku ühiskonnaliikme, teisest pole riigile mingit kasu. Ilmselgelt peaks 5 kvaliteetset last sünnitanud ema kordades rohkem pensioni saama. Isegi nõukaajal oli lastetusmaks.
Invaliidide hooldajate toetus on tõesti väike, sellega olen nõus.
Jutuks hea küll, aga reaalsuses ei oska ja ei investeeri 90% inimesi kuskile kinnisvarasse ega aktsiatesse, seega peab puruloll olema, kui II samba välja võtab või veel vähem seda ei tee.
Pangatöötajad pahandasid minuga omal ajal kah, et muidu nagu normaalne inimene, tööl käite, aga mis te õige mõtlete – kas te enda tulevikust siis sugugi ei hooli? Jah, pank hoolib minu tulevikust muidugi rohkem kui ma ise ???? ???? ???? Huumor.
Sa oled lihtsalt liiga rumal, et pensionifondide mõistlikusest aru saada, aga eks sa kunagi näed, mis tunne on elada miinimumpensioniga.
No see sõltub väga palju inimesest. Mina välja ei võtnud, see 40+ tuhat tiksub edasi. Aga rohkem ei panusta, oskan ise palju kasumlikumalt investeerida. USA ja Saksamaa ning UK teatud aktsiad ju maksavad 9-10% dividendi per annum.
Mingil viie- ja enamalapselise puhul võib-olla, aga üldiselt see nüri järjekindlus, millega Danilson lasterikastele eeliseid nõuab, tekitab juba sellise tunde, et reaktsioonina sellele ei ole Eestis varsti lasterikaste maine pehmelt öeldes eriti hea just. Kas nt nendel omastehooldajatel, kes oma elu aastateks ja aastakümneteks seisma panevad, ka mingid sellised eelised on et 1000 küsimusi esitamata arvele+muu lisaks?
Seetõttu minul polnudki võimalik oma vanemaid hooldada, läksid hooldekodusse, sest mina pidin tööl käima. Lihtne, polegi muud valikut.
Iseenesest on mõttekäik õige.
Probleem on ju selles, et lapse kasvatamise kulud on pere enda asi, aga maksumaksjate maksud nö. “natsionaliseeritakse” kogu ühiskonna hüvanguks.
Minul on näiteks neli last. Suurpere toetust pole ma kunagi saanud, kuna kaks esimest on juba täiskasvanud. Oletame nüüd, et lapsed teenivad kogu oma tööea jooksul keskmist palka. Praeguse seisuga on keskmine palk ca 1700 eurot, see tähendab, et riik saab nende nelja lapse sotsiaalmaksutulust 40 aasta jooksul ca 1 077 000 eurot ja tulumaksust ca 518 000 veel juurde. Vanemad lapsed töötavad juba ja teenivad üle keskmise, aga arvestame keskmisega. Kui ma nüüd ca 15 aasta pärast pensionile lähen, saab minu pension olema praktiliselt sama suur, kui lastetu inimese oma, kuigi ma olen kogu elu vähemalt keskmise palgaga töötanud. Väga õiglane selline süsteem ei ole. Jah, loomulikult on lapsed valmis mind vajadusel toetama (olen end siiski vanaduspõlveks kindlustanud), kuid miks peaksin mina algul panustama suure osa oma sissetulekust laste kasvatamisele ja hiljem nemad mind toetama, kui maksutulu jagatakse kõigi maksumaksjate vahel?
Igaüks võib muuseas lehel riigitulu.ee välja arvutada oma ja oma laste maksupanuse, aga ilmselge on see, et vähesed paljulapselised pered panustavad riigieelarvesse ebaproportsionaalselt palju ja oleks õiglane, kui nende pension seetõttu ja pisut suurem oleks.
Kes su lapsi koolitas, kes neid ravis kui haiged olid. Lastetud inimesed panustavad väga palju maksudena, ise tagasi midagi saamata.
Tõesti? Kas neile on transport ja arstiabi tasuline? Haiguslehte võtta ei saa?
