Minu kui seksuaalse naise hinnangul on teemaalgataja seksuaalselt täiesti arenemata (pigem lausa hüposeksuaalne) ja kui ta tahab nüüd seksida, peaks selle probleemiga tõsiselt tegelema. Lapsed ei puutu asjasse, see on vaid üks osa kogu sellest suurest pidurist, pigem ettekääne – vist eelkõige enda jaoks.
Kui naisel on keskeaks olnud 1 partner, kellega 4 last ja lahkuminek 5 a tagasi ja ka isegi selle viimase viie aasta jooksul ei ole ta kordagi seksinud, on see naine ikka väga madala seksuaalsusega või teine variant – mingites kohutavates kompleksides. Mõlemal juhul aitab psühholoog. Kujutatae nüüd ette situatsiooni, kus 5 a kuival olnud naine maandub väga meeldiva mehega voodisse…ja magab kaisus. Appi. Mis mõttes. Milleks. Minu arust on see hälbeline.
Mis ma siis oleksin pidanud tegema? Pidin oma mehe kõrvalt teiste meestega seksima? Minul lihtsalt juhtus nii, et minu esimene sekspartner oli kohe sobiv mu jaoks ja me jäime kokku pikkadeks aastateks. Abiellusime 18-aastaselt ja koos olime juba enne mitu aastat.
Ja selle kohta, et ma ei ole viis aastat seksinud, ma ju kirjutasin, et minu jaoks oli lahutus nii suur šokk, et ei tahtnud tükk aega ühtegi meest näha. Ehkki võimalusi ja variante on olnud. See aga ei tähenda, et ma olen hüposeksuaalne. Seksi poole oskan ma iseendaga ideaalselt ära korraldada.
Nüüd tunnen, et olen valmis ka mehega olema. Lihtsalt mingid imelikud mõtted tulevad mõnikord pähe ja segavad.