Mu kahene võtab vahel hambusse mingi asja mida ta teab, et ei saa (nt tahab õue vahetult enne uneaega) ja siis hakkab selle pealt jonnima “mina tahan..” ja kisa kostub taevani. Olen omastarust küllaltki kannatlik ja proovin seletada miks ei saa (õues pime, uneaeg) ja millal saab (hommikul läheme – läheme ka, ei anna katteta lubadusi), aga laps korrutab justkui katkine plaat ja jonnib, tema tahab. Kas selline lõputu seletamine käibki kahese juurde? Muidu väga mõistlik laps, aga jonnida ikka mõistab – mina ei mõista sellega toime tulla. Palju on ka vastu haukumist, kui hakkan seletama miks midagi ei tohi, siis katkestab mind poolelt sõnalt ja vaidleb vastu “mina tohin!”. Olen korduvalt öelnud, et emme ei tee nalja ja emme saab kurjaks, ei midagi, vahel isegi itsitab vastu ja meelega teeb keelatut. Olen häält tõstnud ja kuri olnud, ei midagi. Alles siis kui ta olukorrast eemaldan ja viin vannituppa seisma, hakkab kogu hingest nutma (jonnima?), ootan et laps rahuneb ja seletan miks ei tohi (endal tunne et räägin seinaga..). Kas lihtsalt pean järjepidev olema ja lõpuks tuleb ka tulemus või teen ma midagi totaalselt valesti oma lõputu seletamisega?
Teema: Suvalise mure väljamõtlemine
Ära pööra suuremat tähelepanu. Kahesed teevadki nii. Nad veel pisikesed ega aktsepteeri sinu loogilisi seletusi. Mina ei tee midagi. Lohutan ja lasen jonnida ning teen selle kõrvalt oma toimetusi edasi. Kui liiga kõva kisa, siis võtan sülle ja proovin tähelepanu kõrvale juhtida või naljaks keerata.
Magamajäämise eel pole küll mõtet ülearu seletada, laps niigi väsinud.
Jah, kahesed teevadki nii (ja vahel ka kolmesed. Ja neljased). Ole õnnelik, et ta sul räägib, mõned selles vanuses ei oska ja siis lähevad kiiresti käed käiku. Ja räägidki, ise näost lilla. Võid ka öelda, et ma näen, et sa oled pettunud, pahane jne, aga sellegipoolest ei saa, ei tohi jne. Ja räägid siis, kui enam-vähem kuulab. Kui täiesti vahele räägib, siis ütledki korra ja siis lased tal rahulikult jonnida. Seda on lapsele ka vaja.
Ja kahese vaimne võimekus ei ole nii suur, et teadlikult manipuleerida – see küll tundub meile nii, aga ta ei naera näkku mitte seepärast, et meid kuidagi endast välja viia (nö mõnitada), vaid sest neile tundubki see asi naljakas.
Soovitan lugeda ka “Minu mõistus on otsas”. Ja palju kannatlikust. Kui on kõva tahtega laps, siis jätkub seda perioodi veel pikalt.
tegelikult kahne ei saa otseselt aru, et enam ei saa õue. Tema mõte toimiki nii, et ta tahab u minna, mingit suurt arutelu ta vaevalt iseendaga peas peab ja nimelt ta seda ka ei tee. Lihtsalt väiksed lapsed mõtlevad just enda peale ja ju siis tekkis tahmine õue minna.
Kahen ei haugu vastu ta on laps ja ütleb asju nii nagu parasjagu mõtleb. Ja üldisel aitab pigem see kui ütled, ei me ei lähe õue ja kõik. Mingi pikk seletamine ja põhjendamine sellises vanuses lapsele küll ei toimi(eriti kui ta on juba väsinud) ta lihtsalt ei suuda veel niipalju keskenduda, et ta kuulaks väga pikki põhjendusi.
Ära võta isiklikult ta ei taha sind solvata või sind kiusata ning kindlasti ei haugu ta vastu ta on ju veel praktiliselt beebi mitte suur laps. Kuskil 5 – 6 aastane hakkab aru alles saama tegudest ja atagajärgedest.
Mul on samasugune 7-aastane. Kaua see veel jätkub? Täiskasvanueani?
Ta sai ilmselt hiljemalt teise korraga seletusest aru. Rohkem pole vaja. 2aastasel on praegu “mina” periood, kus ta tahab olla ise ja teha ise. Temaga ei ole mõtet vaidlema jääda ja lõputult seletada. Kui jonn on sees, tuleb see seest välja saada ja pakkuda talle hiljem alternatiivseid tegevusi.
Mul on samasugune 7-aastane. Kaua see veel jätkub? Täiskasvanueani?
Varsti tuleb teismeiga, siis ägeneb jälle ja eks ta vast tõesti passi kättesaamiseni välja läheb… (ära nüüd minu jutu peale meeleheitest aknast välja hüppa).
Pikk ja detailirohke seletamine ei aita, eriti kui laps on kahene ja väsinud. Ütled, et öösel peavad lapsed voodis magama ja õues ei käi, kogu lugu. Teiste asjadega samamoodi, meeldigu see talle või mitte. Kui jonnib, siis pole midagi teha, võid ju ütelda, et jonnimisest pole kasu, nii on nagu on. See on tavaline arenguetapp, mõnedel lastel kestab pikemalt ja mõnel pehmemal läheb kiiremalt arusaamine, et kõik ei käi nii nagu mina tahan.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.