Teema: Suvi ja korteris elamine – aidake vinguda!

#4004951:

Kust on tulnud selline arusaam, et suvila=põllumajandus? Minu suvila on nt põhjarannikul sellises kohas, kus peenraid teha ei saagi (liivane mändidealune) On ainult 1 kasti sees maitserohelist (vajadusel isekastjaga). Keegi ei rüga seal midagi. Sõidame maale, teeme uksed-aknad lahti, kes jookseb mere äärde, kes võrkkiike.

Paljudel pole suvilad mändide all, kus heina eriti ei kasva ja ühtegi peenart ei tehta. Sisemaal enamasti niitmisest ei pääse ja korrashoiu, trimmerdamise teenus maksab päris palju, mida suurem on krunt. Kui keegi ütleb, et laseb naabril heina enne tulekut ära niita ja sauna, ahju küdema panna, siis ega keegi ei tee neid töid tasuta või väikese summa eest. Robotniidukiga pole kõrge heinaga midagi teha ja jõudlus on väike. Mõne jaoks sobib ka rinnuni hein, et tallab jalgadega teeraja sisse ja käib küll. Kui tahta ilusat, hooldatud krunti ja mõnusat olemist, tuleb suvel ka tööd teha ja päris nii pole, et suvilasse minek tähendab täielikku puhkust, võrkkiike hüppamist ja jalgade seinale panemist.

#4004955:

Suvi on kohati majaomanikele tüütu. Tahaks magada aga naabritel on pidu. Järgmine öö, järgmistel naabritel.

Muruniidukid töötavad erinevatel aegadel. Naat vohab üle pea. Naabrid krt koguaeg rohivad, ise ei viitsi.

See naabrite probleem on asulates, maja ei tähenda alati, et naabrid on kohe kõrval.

#4004883:

Vanaemal oli suur maja, seal oli mõnus. No see läks pärast tema surma jagamisele, iga laps sai väikse jupi müüdud rahast.

Mida see küll tähendab?

#4004983:

väike sissesõidutee, rada talviseks teehoolduseks võimaldab vähese vaevaga nautida majas elamise mugavusi.

Ei kõla hästi. Mis rada talviseks teehoolduseks? Kortermajas elades pole mingi raja pärast tarvis muretseda. Vähese vaevaga vs üldse ilma mingi vaevata. Ma ei soovi mitte mingit, isegi mitte kõige väiksemat vaeva näha mingi raja tekitamisega talvel.

#4004913:

#4004834:

meil linnakodu (korter kesklinnas, suure rõduga) ja suvekodu maal. Kevadest sügiseni nädalavahetused suvekodus, aga olen alati päris rõõmus, kui pühapäeval linnakoju jõuame. See ongi kõige parem, kui kaks kodu.

Minu arvates muutub kahe kodu vahet sõitmine tüütuks ja tülikaks. Kui nädalavahetus juhtub olema vihmane ja jahe, siis suvilasse minek ei tõmba, aga peab ennast sundima, sest hein kasvab vahepeal suureks, peenrad vajavad rohimist ja vaatepilt pole kena. Puhkamise asemel peab hakkama suvilasse sõites kohe tööd rügama. Ka kasvuhoones on keeruline midagi kasvatada, kui taimed jäävad päevadeks või nädalaks veeta. Lisaks asjade dubleerimine, toidu kaasa vedamine ja pidev muretsemine, kas kõik on ikka korras, kas mõni lamp ei jäänud põlema, kas lõke sai korralikult kustutatud jne.

Mõtlen täpselt samamoodi. Lapsepõlves 80-ndatel oli see nagu mall, et kõigil olid suvilad, aga kui sellele tagasi mõelda, siis tõepoolest vanemate jaoks see mingi puhkus küll ei olnud. Üks edasi-tagasi sõelumine. Ei saa aru neist, kel tänapäeval on raha nii korteriks kui maamajaks, miks ei keskenduta lihtsalt ühele majale, kus siis elada ja nautida. Milleks see jant?

#4004982:

#4004951:

Kust on tulnud selline arusaam, et suvila=põllumajandus? Minu suvila on nt põhjarannikul sellises kohas, kus peenraid teha ei saagi (liivane mändidealune) On ainult 1 kasti sees maitserohelist (vajadusel isekastjaga). Keegi ei rüga seal midagi. Sõidame maale, teeme uksed-aknad lahti, kes jookseb mere äärde, kes võrkkiike.

Paljudel pole suvilad mändide all, kus heina eriti ei kasva ja ühtegi peenart ei tehta. Sisemaal enamasti niitmisest ei pääse ja korrashoiu, trimmerdamise teenus maksab päris palju, mida suurem on krunt. Kui keegi ütleb, et laseb naabril heina enne tulekut ära niita ja sauna, ahju küdema panna, siis ega keegi ei tee neid töid tasuta või väikese summa eest. Robotniidukiga pole kõrge heinaga midagi teha ja jõudlus on väike. Mõne jaoks sobib ka rinnuni hein, et tallab jalgadega teeraja sisse ja käib küll. Kui tahta ilusat, hooldatud krunti ja mõnusat olemist, tuleb suvel ka tööd teha ja päris nii pole, et suvilasse minek tähendab täielikku puhkust, võrkkiike hüppamist ja jalgade seinale panemist.

Sa ajad täielikku jama!  Nüsitud murulapp on viimane asi, mida maakodus näha tahaks.  Piisab, kui rada viib saunani ja maja ees on väike niidetud plats õuemööbli jaoks. Mujal on looduslik rohumaa, ja tead, taevas ei kukugi alla.

#4005060:

Ei saa aru neist, kel tänapäeval on raha nii korteriks kui maamajaks, miks ei keskenduta lihtsalt ühele majale, kus siis elada ja nautida. Milleks see jant?

Eks kummalgi variandil on omad eelised. Meie soetasime kortteri+maamaja asemel äärelinnamaja ja oleme üldjoontes rahul, mulle ka see kahe koha vahet sõitmine ei sobinud. Aga tuttavad näiteks panevad oma raha ja aja just maamajasse, linnakorteris ööbivad kooliajal nädala sees ja muul ajal siis, kui vajadus tekib. Mina ei pea kuskile sõitma nädalavahetuseks ja saan nädala sees ka õhtul kodus õues midagi teha, samas pean sõitma autoga mingil määral igapäevaselt, et tööle saada ja lapsed kooli; tuttava pisike korter on aga  kesklinnas ja kõik käivad jala.

Aga tõsi on see, et noorena paneelika korteris elades tundsin ma end ka pidevalt mitte nagu kodus, vaid kuskil ühikas. Ma loodan, et vanaduspõlveks, kui maja liiga suureks jääb,  leian endale mingi pisikese aianurgaga korteri, see oleks minu ideaal.

#4005066:

#4005060:

#4004913:

#4004834:

meil linnakodu (korter kesklinnas, suure rõduga) ja suvekodu maal. Kevadest sügiseni nädalavahetused suvekodus, aga olen alati päris rõõmus, kui pühapäeval linnakoju jõuame. See ongi kõige parem, kui kaks kodu.

Minu arvates muutub kahe kodu vahet sõitmine tüütuks ja tülikaks. Kui nädalavahetus juhtub olema vihmane ja jahe, siis suvilasse minek ei tõmba, aga peab ennast sundima, sest hein kasvab vahepeal suureks, peenrad vajavad rohimist ja vaatepilt pole kena. Puhkamise asemel peab hakkama suvilasse sõites kohe tööd rügama. Ka kasvuhoones on keeruline midagi kasvatada, kui taimed jäävad päevadeks või nädalaks veeta. Lisaks asjade dubleerimine, toidu kaasa vedamine ja pidev muretsemine, kas kõik on ikka korras, kas mõni lamp ei jäänud põlema, kas lõke sai korralikult kustutatud jne.

Mõtlen täpselt samamoodi. Lapsepõlves 80-ndatel oli see nagu mall, et kõigil olid suvilad, aga kui sellele tagasi mõelda, siis tõepoolest vanemate jaoks see mingi puhkus küll ei olnud. Üks edasi-tagasi sõelumine. Ei saa aru neist, kel tänapäeval on raha nii korteriks kui maamajaks, miks ei keskenduta lihtsalt ühele majale, kus siis elada ja nautida. Milleks see jant?

Et oleks erinev keskkond, mis aitab ümber lülituda. Maakodus jalutavad kitsed läbi õunaaia ja rebane tuleb õhku nuhutama kui grillima hakkame. Otse maja tagant algavad seene- ja marjametsad. Täielik idüll ja puhkus.

No korter+maakodu raha eest saab sellise keskkonnaga linna(lähedase) elamise ka osta, kuhu siis kogu energia panustada, selle asemel et kahel pool sipsida.

#4005074:

#4005065:

Sa ajad täielikku jama! Nüsitud murulapp on viimane asi, mida maakodus näha tahaks. Piisab, kui rada viib saunani ja maja ees on väike niidetud plats õuemööbli jaoks. Mujal on looduslik rohumaa, ja tead, taevas ei kukugi alla.

Kui sulle ei meeldi niidetud muru ja piisab kitsast rajast, mis maja ja saunani viib, siis ära arva, et kõik peaksid olemas samasugused ja on imelikud, kui heina ümber maja ära niidavad.

Väide oli, et peab niitma ja ei saa puhata. Saab küll ja tulemus ongi ilusam.

#4005103:

#4005074:

#4005065:

Sa ajad täielikku jama! Nüsitud murulapp on viimane asi, mida maakodus näha tahaks. Piisab, kui rada viib saunani ja maja ees on väike niidetud plats õuemööbli jaoks. Mujal on looduslik rohumaa, ja tead, taevas ei kukugi alla.

Kui sulle ei meeldi niidetud muru ja piisab kitsast rajast, mis maja ja saunani viib, siis ära arva, et kõik peaksid olemas samasugused ja on imelikud, kui heina ümber maja ära niidavad.

Väide oli, et peab niitma ja ei saa puhata. Saab küll ja tulemus ongi ilusam.

Mulle meeldiks, kui niidaks 2-3 nädala tagant, mitte iga nädal. Aga mees mul on muruhull, temal hakkab füüsiliselt halb, kui mõni rohulibleke pead tõstab. See on neil perekonnast. Kui ämmal läks muruniiduk katki, pidi poeg KOHE sõitma teise Eesti otsa uut niidukit viima. Ei tulnud kõne allagi, et äkki oleks lasknud murul veel viis päeva kasvada ja oodanud nädalavahetusegi ära.

Mina ka nendega ühes paadis, kes korterielu suvel ei naudi. Keegi siin eespool kirjutas hästi, et ahistav ja nagu vangis oleks – ma tunnen täpselt samamoodi. Õnneks on mul võimalus terve suvi olla ema juures, kus on palju ruumi ja võimalus aias olla. Oma pisikeses paneelika korteris oleks küll masendav olla. Tegelikult mina naudiksin oma majas elamist aastaringselt. Mul ei ole midagi ka lume rookimise või aiatööde vastu. Kahjuks ei ole sarnaselt siin kellelegi eespool kirjutajale võimalust tsivilisatsiooni elamiskõlbulikku maja ega tänaste hindade juures ka mitte majaosa või ridaelamut osta.

#4004880:

#4004833:

Mugavustega nagu kraanist tulev vesi, vesikäimla, kuivati, nõudepesu- ja pesumasinad ja lähedal asuvate poodide ja töökohtadega. Vaikust ja puhast õhku tahaks kõik, aga koos hüvedega.

Sõltubki linnast. Maakohtades on rohkem vaikust ja puhast õhku, aga vähem mugavusi. Toidupoed on paljudes suuremates asulates, väikelinnades olemas. Töö osas sõltub ametist, töö iseloomust, kaugtöö puhul ei mängi lähedal asuvate töökohtade rohkus rolli.

E-Selver toob tänapäeval üle Eesti igale poole kauba koju iga päev.

#4004913:

Minu arvates muutub kahe kodu vahet sõitmine tüütuks ja tülikaks. Kui nädalavahetus juhtub olema vihmane ja jahe, siis suvilasse minek ei tõmba, aga peab ennast sundima, sest hein kasvab vahepeal suureks, peenrad vajavad rohimist ja vaatepilt pole kena. Puhkamise asemel peab hakkama suvilasse sõites kohe tööd rügama. Ka kasvuhoones on keeruline midagi kasvatada, kui taimed jäävad päevadeks või nädalaks veeta. Lisaks asjade dubleerimine, toidu kaasa vedamine ja pidev muretsemine, kas kõik on ikka korras, kas mõni lamp ei jäänud põlema, kas lõke sai korralikult kustutatud jne.

ei ole sellist asja üldse – vihmasel ajal me suvekoju ei sõida, kuna mingeid selliseid nõudlikke põhjuseid pole. Muru niidab robot, peenramaa saab ise hakkama (vihm ju kastab), umbrohu-hull ei ole. Asjad ongi pmt dubleeritud, ainult toitu veame kaasa. Põleva lambi pärast pole kunagi muretsenud.

Kasvuhoonet pole just selle pärast rajanud, et ei tekiks seda kohustust (kuigi seal saab ka automaatika kastma ja õhutama panna).

Suvekodu juures parim asi on, et jääb ära mõtlemine stiilis “mida sel nv teeme”. Kõik majadega tuttavad tahavad ikkagi nädalavahetusel mingit vaheldust oma majaelule.

#4005248:

Kõik majadega tuttavad tahavad ikkagi nädalavahetusel mingit vaheldust oma majaelule.

Saabki vajadusel nautida rohkem meeldivaid tegevusi ja puhata. Jooksvaid töid saab teha enesetunde järgi ja nädala sees, õhtuti. Isiklikult ei meeldi mõte, et kui saabub reede või laupäev, peab minema suvilasse ja tegema tööd.

#4004954:

Mul on tunne, et iga korteris veedetud päev on raisatud päev! Korterielu on minu depressiooni põhjus nr.1 ja see läheb iga aastaga vaid raskemaks. Kevadel on ilusa linnulaulu asemel kajakate kisa ja kõik looduse tärkamine jääb nägemata. Ei aita matkad ega telkimas käimised, see on hetkeline leevendus ja mõnikord isegi lisab õli tulle kui tead, et pead korterisse tagasi minema. Keegi eelnevalt mainis ka, et nagu vangis oleks, just selline tunne ongi.

Miks, miks sa elad siis korteris? Korterisuuruse pisimaja saaksid kuskil arenduses korteri hinnaga täna kätte ja väikse aiakese ja suurema liikumisvabaduse pealekauba. Kahepeale mehega oleks see kindlasti teostatav. Kui palk ei võimalda ja meest ei ole, siis valetad endale ja meile – korterielul ei ole sinu depressiooniga suurt midagi pistmist.