Pam-pa-ram, alustasin pojale kulinaaria tutvustamist. Kõrvitsaga läks nagu läks – ahjus küpsetatud muskaatkõrvits oli TULIMAGUS, laps mämmutas ilmavõõra näoga, natuke neelas ka, vaevusi ei tekkinud. Nüüd on käsil suvikõrvits, kohutavalt vastik minu jaoks, kuid laps ajas silmad suureks ja sõi hea meelega. Seda aplust ja rõõmu nähes andsin juba esimesel korral rohkem kui 1 tl. Tulemuseks oli kõrvulukustav puuksutamine ja muidu viril olemine. Kas nüüd jätta suvikõrvits üldse ära ja asuda järgmise köögivilja juurde või lihtsalt anda vähem? Rinnapiimalaps muidu.