Teema: Sveta Grigorjeva kõne

Osa Eesti ühiskonda on ikka väga hästi selle enamuse ülbuse ja patroniseeriva hoiaku ära õppiud. Eeskujulikult lausa.

Kuni Eestis nõuavad aastakümneid siin elanud isikud ebaviisakaid sõnu kasutades venekeelset teenindust, ärge isegi lootke, et eestlane teisse paremini suhtuma hakkab.

Mu sugulane on apteeker ning teda on vägagi värvika sõnavaraga konkreetselt sõimatud, sest tema vene keel on kehvake. Seda juhtub pidevalt, aastal 2020, Tallinnas, Eesti Vabariigis

Meil, eestlastel, on üks ütlus: kuidas küla koerale, nii koer külale.

#3526641:

#3526594:

Mul on ka mõned tuttavad, kes end Narvast välja murdnud, eesti keele selgeks õppinud ja töötavad headel ametikohtadel.

Miks on aastal 2020 Narva (näiteks) selline koht kust on kellegil (haruldasel nagu ma aru saan võrreldes teiste Narvakatega) üldse vaja ennast “välja murda”? Jälle “nende” süü?

Ja need “tean ka ühte (venelast, töölist, müüjat… j.n.e.) aga ega tema siis pole selline nagu need teised, tema on ikka normaalne inimene” arvamused on ka… täpselt tõelist probleemi kinnitavad.

Noh umbes nagu nii ütletegi oma tuttavale kes juhtumisi on mõni neist gruppidest v? Et “muidu kõik need “nemad” on kõik ilgelt vastikud aga ega ma siis sind ei mõtle… sa oled ju ikka nagu inimene mitte nagu nemad” Noh et nagu peaaegu polekski venelane/tööline/palju lapseline/töötu/naine/musta nahaline. Oled nii hästi seda enda omadust häbenenud, et me anname see kord armulikult andeks (aga hoiame ikkagi silma peal ja kui sa eksid siis… oota ainult.) Umbes nii või?

Osa Eesti ühiskonda on ikka väga hästi selle enamuse ülbuse ja patroniseeriva hoiaku ära õppiud. Eeskujulikult lausa.

Ah mis ma ikka rohkem räägin. Sveta ütles juba nagunii palju paremini kui mina oskan. Ja see kirjutaja ka natuke mujal maakeral aga suht sarnasete teemade kohta.

Noh, tegelikult küll. Narva teatavasti pommitati maatasa. Uue linna ehitamiseks ja tööstuse arendamiseks toodi NSVL laiadelt aladelt massiliselt migrante sisse, kelle jaoks eestlased ja Eesti polnud küünemusta väärt. Mulle jääb nähtavasti elu lõpuni meelde selle Narva müüja jäiselt ülbe vaikimine, kui ma üheksakümnendatel üritasin eesti keeles pirukaid küsida.

#3526685:

#3526661:

Kuni Eestis nõuavad aastakümneid siin elanud isikud ebaviisakaid sõnu kasutades venekeelset teenindust, ärge isegi lootke, et eestlane teisse paremini suhtuma hakkab.

Mu sugulane on apteeker ning teda on vägagi värvika sõnavaraga konkreetselt sõimatud, sest tema vene keel on kehvake. Seda juhtub pidevalt, aastal 2020, Tallinnas, Eesti Vabariigis

Meil, eestlastel, on üks ütlus: kuidas küla koerale, nii koer külale.

Kellesse “teisse” muidu? Saan aru, et see oli vist mulle mõeldud. Milline “teie” see siis seekord on?

Ära mängi nüüd lolli. Ise tundsid paar kommentaari tagasi kaasa venelastele, kes keelduvad eesti keelt õppimast. Sinu seisukohalt ei tohiks olla hullu, kui panen teid ühte patta.

kas sa üldse kujutad ette, kui keeruline on vene vanematel panna ise eesti keelt oskamata oma laps eestikeelsesse kooli? [/quote]
Kõikjal maakohtades, kus pole vene koole, pannakse lapsed eestikeelsesse lasteaeda ja kooli ning selles pole midagi keerulist. Kui vanem ei oska eesti keelt, saab laps õpiabi koolist.

kas sa üldse kujutad ette, kui keeruline on vene vanematel panna ise eesti keelt oskamata oma laps eestikeelsesse kooli?

Kõikjal maakohtades, kus pole vene koole, pannakse lapsed eestikeelsesse lasteaeda ja kooli ning selles pole midagi keerulist.

loomulikult, sest neil pole muud võimalust! ka sisserännanute lapsed õpivad eesti koolides, keegi ei kahtlegi, et ka vene kodukeelega lapsed saaksid eestikeelses koolis hakkama, kui süüria lapsed saavad.

küsimus on selles, et venelased, kes ise ei ole eesti keelt ära õppinud, panevad lapsed vene õppekeelega kooli, kuna neil on see võimalus. ja see võimalus on neil seetõttu, et riik neile seda lahkelt pakub! kas sellest on nii raske aru saada?

küsimus ei ole isegi mitte selles, et üksikindiviid pannakse raskesse seisu, paljud neist sisuliselt tupiktee otsale selle otsusega, vaid selles, et riik loob oma otsustega ise juurde endale kodanikkonda, kes esiteks ei valda riigikeelt ja mis veel tõsisem, saavad oma ühiskonda puudutavad ja poliitilised tõekspidamised kõigepealt venekeelsest koolist ja seejärel vene meediaruumist.

#3526738:

#3526736:

küsimus ei ole isegi mitte selles, et üksikindiviid pannakse raskesse seisu, paljud neist sisuliselt tupiktee otsale selle otsusega, vaid selles, et riik loob oma otsustega ise juurde endale kodanikkonda, kes esiteks ei valda riigikeelt ja mis veel tõsisem, saavad oma ühiskonda puudutavad ja poliitilised tõekspidamised kõigepealt venekeelsest koolist ja seejärel vene meediaruumist.

Riik – see olen mina. See on esimene põhitõde, mida tuleb tunnetada ja tajuda. Kuni riigi kodanikud tahavad lapsi panna vene kooli, seni ei saa riiki süüdistada, kui ta kodanikele seda võimaldab. Muutused algavad inimesest endast. Sinu loogika järgi saaks süüdistada riiki ka alkoholismi tekitamises – kui alkoholi ei müüdaks, siis alkoholismi ju ei oleks. Sama on venekeelse õppega.

Inimene ise peab tegema õigeid valikuid. Ja vigade eest vastutuse võtma, mitte riiki süüdistama.

ma küsin siis niipidi: miks riik peaks rahastama venekeelset haridust? minu ja sinu maksuraha eest? kas midagi paremat ei oleks selle rahaga teha?

PS alkoholi tarbimist reguleerib meie riik ja enamus teisi maailmas aktsiisidega. mitte ei jaga seda kõigile soovijatele tasuta.

#3526743:

#3526740:

ma küsin siis niipidi: miks riik peaks rahastama venekeelset haridust? minu ja sinu maksuraha eest? kas midagi paremat ei oleks selle rahaga teha?

Paremat? Defineeri “parem”. Hea ongi see, mida valija tahab. Lihtne. Ja Lasnamäe ja Narva valija tahab venekeelset haridust. Miks? Sest on rumal. Jah. Aga mis teha? Erakond peaks valijat petma? Erakond peaks lubama venekeelset haridust ja pärast ütlema, et teate, tegelikult pole meil plaanis seda teile lubada, sest nii on teile parem?

Saad aru küll, et nii asjad ei käi.

ei, ei peaks lubama, ja enamus neist ei ole lubanud ka. pigem on ikka niipidi, et sõnades on mitmed erakonnad olnud venekeelse kooli kaotamise poolt, kuid kui tegude aeg käes on, siis jääb teema kuidagi soiku. ehk siis pigem võiks tekkida küsimus nt reformi ja isamaa valijatel – miks mind kui valijat petetud on?

Kelle taltsaks venelaseks ta saada ei nõustunud? Mulle jäi see taltsa venelase jutt arusaamatuks. Ja mis jutt see on, et Eestis venelasi kuhugi ei võeta? Võetakse küll, tean onkreetselt ühte, kes töötad maineka tööandja alluvuses Eestis. Eesti keelt räägib ka ja tegemist ei ole mõne nn raketiteaduse valdkonnaga. Grigorjeva kõnest kumab hoopis midagi muud vastu.

#3526767:

jälle! sa tead ühte edukat venelast, järelikult ühelgi venelasel mingeid probleeme ei ole – no on ikka loogikat antud mõnele inimesele

No mina töötan Eestis ühe suure ja eduka tööandja juures. Meil on venelasi palju. Kõik on haritud, räägivad eesti keelt. Mõni nii hästi, et ei saagi peaaegu aru, et pole päris eestlane. Mõni veidi kangemalt. Aga suheldud saavad kõik ja saavad hakkama. Mu lähematest umbes kümnnest vene kolleegist kaks on vist sellised, kes käisid eestikeelses koolis. Ülejäänud on vene koolis käinud ja ikka eesti keele selgeks saanud. Neil eestikeelses koolis käinutel ei ole aktsenti ka enam mitte. Üks noormees rääkis, et sai eesti keele selgeks kaitseväes, enne ei osanud seda peaaegu üldse. Tema räägib siiani aktsendiga, aga grammatiliselt peaaegu õigesti. Nii et ma ei ütleks, et üksikud venelased saavad hakkama. Neid hakkamasaajaid on tegelikult ikka päris palju.

#3526740:

ma küsin siis niipidi: miks riik peaks rahastama venekeelset haridust? minu ja sinu maksuraha eest? kas midagi paremat ei oleks selle rahaga teha?

Sellega ma olen küll nõus, et venekeelse hariduse andmine ei peaks võib-olla olema Eesti riigi kohustus. Aga siin on üks aga. Nimelt on oluline, et laps saaks hariduse emakeeles, selline haridus on parem haridus kui võõrkeelne, sest laps saab sellest täielikult aru. Eriti just algklassides. Hiljema üle võib juba rohkem vaielda. Võõrkeelne lasteaed on iseasi, maast-madalast õpib laps võõrkeele loomulikumalt ära, nii et hiljem on kerge ka selles keeles koolis käia. Üldiselt, me ju ei taha, et vene lapsed oleksid halvasti haritud.

Käole, kes räägib seal läti segakooli näitest, ütleksin, et ma Läti näidet ei tunne ja see mis lehes kirjutatakse, võib sageli järsult erineda tegelikust olukorrast. Natuke kujutlusvõimet ei tee kunagi paha. Probleem pole selles, kui eesti koolis õpib kümmekond vene last, siis nad omandavad küll eesti keele. Aga kui teiskeelsete hulk ületab teatud kriitilise piiri, hakkab asi iseendale vastu töötama. Kui ühes eesti koolis on juba kolmandik vene lapsi, on õpetajatel tohutult raske, õppe kvaliteet kindlalt langeb ja elu hakkab kiskuma pigem vene- kui eestikeelseks. Sest venelasi tuleb ju pidevalt järele aidata, nende keeles rääkida, et neil oleks kergem, ja nii see läheb.

Nii et natuke oma peaga mõtlemist ja olukordade ettekujutamist, muud midagi.

Tegelik haridusprobleem oli iseseisvumise algusest peale mitte keel, vaid õppekavad. Ajalooõpe oleks tulnud kohe ühtsustada kõigis Eesti koolides. Paraku jätkasid venelased oma koolides endise ajalooõppekavaga. SEE ongi kõigi probleemide läte praegu – venelased elasid oma hariduses täiesti omas mullis. Ja nii on tänapäevani. Pole oluline, mis keeles inimene õpib, vaid mida ta õpib.

#3526922:

#3526914:

Kui ühes eesti koolis on juba kolmandik vene lapsi, on õpetajatel tohutult raske, õppe kvaliteet kindlalt langeb ja elu hakkab kiskuma pigem vene- kui eestikeelseks. Sest venelasi tuleb ju pidevalt järele aidata, nende keeles rääkida, et neil oleks kergem, ja nii see läheb.

Sa ei tea ilmselgelt pedagoogikast ja alushariduse põhitõdedest ju midagi, miks sa vaidled asja üle, milles sul pole mingit kompetentsi? Keegi ei hakka tunnis vene keeles seletama eesti koolis, need lapsed, kellel on raskusi, saavad eraldi õpiabi. Ka eesti keeles. Nii õpitaksegi nii ainet kui eesti keelt.

Juhtumisi tean. Kui sulle mu jutt imelik tundub, siis pigem sina ei tea. Või oled alles õpingutega poole peal ega ole veel praktikat saanud. Ole hea, ära lahmi.

#3527120:

Ja siis jäämegi seda kummi venitama lõputult, sest üleminek on raske?

Ei. Ma kirjutasin, kuidas oleks minu meelest õige. Kui laps on käinud eestikeelses lasteaias ja seal keele emakeelega võrdselt suhu saanud, siis võiks minna 1. klassi eestikeelsesse kooli. Aga selgelt venekeelsete laste jaoks peaks olema võimalus saada emakeelset haridust, et nende haridus ei jääks kehvemaks eesti laste omast.
Ja sellega me kaitseme ka eesti lapsi venestumise eest. Sest see on fakt, et venelasi on hulgakaupa eesti kooli saatmiseks lihtsalt liiga palju. Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.
Gümnaasiumid võiksid küll olla juba eestikeelsed.
Ma muretsen rohkem eesti kui vene laste pärast.

#3527132:

Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.

ebainimlik v mitte, see polegi ehk nii oluline, sest õpetajaid, kes oleksid seda valmis tegema, nagunii ei ole. ja kui olekski piisava eesti keele oskusega venelastest aineõpetajaid, siis ilmselt ei tuleks sellisest eestikeelsest õppest tuhkagi välja. kui vene koolid jäävad veel mõneks ajaks eraldi, siis peaks olema seal uued õpetajad. neid meil, teadagi, ei ole, sest riiklikul tasandil ei ole nende ettevalmistamine olnud prioriteet. ja jälle jõuame sama küsimuseni – miks? kelle huvides?

krt, vene vanemad on pöördunud isegi õiguskantsleri poole küsimusega, miks nad ei saa oma last eesti kooli panna, aga meil jahutakse midagi valijate ootustest…

#3527184:

Minu arust ei jätku meil eesti koolidessegi häid õpetajaid, kuidas me siis saaksime välja vahetada kõik vene koolide vene keelsed õpetajad? Meil lihtsalt pole õpetajaid ja kõik. Jäävadki oma vene keelega koolidesse, midagi pole teha praegult.

Ehk kui õpetajate palk tõuseks 2000€, siis oleks neid kindlasti võtta, aga pole ju.

Ei oleks ka siis nii palju võtta, et kõik venekeelsed õpetajad vene koolides eestikeelsete vastu vahetada. Tulge mõistusele.

#3526183:

See naisterahvas on ju ilmne näide ,et mingi venelaste integreerumine eestlastega pole võimalik ja on mõtetu raharaiskamine

Aga kuhu sa jätad perekond Helme? Väga ilusti on nad ära integreerunud.

PS! Eesti keeles on olemas sõna mõTTetu. Arvan, et Sveta suudab selle sõna ilma vigadeta ära kirjutada.