Teema: Sveta Grigorjeva kõne

#3527307:

#3527209:

#3527158:

krt, vene vanemad on pöördunud isegi õiguskantsleri poole küsimusega, miks nad ei saa oma last eesti kooli panna, aga meil jahutakse midagi valijate ootustest…

Tood mõne fakti või näite ehk. Kes on keelanud venelastel lapsi eesti kooli panna ja kes jahus selle vastu midagi valijate ootustest?

Sinu peas on mingid hääled?

minu peas hääli ei ole, aga korduvalt on olnud juhtumeid, et vene kodukeelega last ei võeta eesti kooli. et ei tekiks vaidlust, kuidas ta seal hakkama peaks saama, ütlen ennetavalt, et meie põhiseaduses on kirjas igaühe õigus saada eestikeelset haridust. seega ei saa teha kooli vastuvõtmise otsust lapse keeleoskuse põhjal.

edit: lisan kaks kiire otsingu tulemusena leitud artiklit sel teemal

https://www.postimees.ee/1457305/oiguskantsler-narvalaste-oigust-eestikeelsele-haridusele-rikutakse

https://pohjarannik.postimees.ee/6594046/iirimaalt-tulnud-poiss-jai-johvi-koolis-hatta

vene valijate ootustest jahus siin üks kägu, kes muudkui otsib põhjusi, miks ei saa eestikeelsele õppele üle minna.

Teisest artiklist nähtub täiesti selgelt, miks ei võetud esimeses artiklis mainitud kooli vene õppekeelega last. Esiteks võeti sinna valiku alusel üldse, välja jäi terve klassitäis lapsi, nagu kirjas. Nende seas oli kindlasti ka suur hulk eesti keelega lapsi, aga selle ühe venelase pärast tõusis kära. Teiseks just nii ongi, nagu teises artiklis kirjas: nüüd algab üks lõputu trall teiskeelse ümber, milleks koolil pole raha ega võimekust.
Ehk täpselt see, mida ma juba ennegi olen öelnud.
Kui paned oma lapse teiskeelsesse kooli, siis lepi sellega, et ta peab seal toime tulema. Ei ole võtta õpetajaid isegi täisklasside ette, ammugi pole võimalik panna igale teiskeelsele mentorit sappa.

#3527432:

#3527132:

#3527120:

Ja siis jäämegi seda kummi venitama lõputult, sest üleminek on raske?

Ei. Ma kirjutasin, kuidas oleks minu meelest õige. Kui laps on käinud eestikeelses lasteaias ja seal keele emakeelega võrdselt suhu saanud, siis võiks minna 1. klassi eestikeelsesse kooli. Aga selgelt venekeelsete laste jaoks peaks olema võimalus saada emakeelset haridust, et nende haridus ei jääks kehvemaks eesti laste omast.

Ja sellega me kaitseme ka eesti lapsi venestumise eest. Sest see on fakt, et venelasi on hulgakaupa eesti kooli saatmiseks lihtsalt liiga palju. Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.

Gümnaasiumid võiksid küll olla juba eestikeelsed.

Ma muretsen rohkem eesti kui vene laste pärast.

Aga Soomes, USA-s, Ungaris, Austraalias võib vene laste haridus kohalike omast kehvemaks jääda? Ainult Eestis ei või? Miks?

Olukorrad on erinevad. Meil on siin ajalooliselt suur venelaste kogukond. Mina paneksin ette ainult nii palju, et kaaluda vene koolide rahastamise lõpetamist. Teisalt on sellel see konks, et kui Venemaa hakkab neid rahastama ja neile õppekavu koostama, siis seda me ju ka ei taha.
Üldse, keeles ei ole küsimus. Eestis lihtsalt peab hakkama saama eesti keelega. Selle omandamine olgu igaühe enda mure. Peamiselt. Abi võib ju pakkuda, aga see ei pea seisnema venelaste või ükskõik kelle sundeestistamises hariduse kaudu. Lihtsalt nad peavad rääkima eesti keelt, see vajadus peab tulema elust enesest. Ärimeeste kaela seda lükata ei tohi, neil on kliente vaja ja oma teenistuse arvelt nad klientuuri kahandama ei hakka, see on selge. Asjaajamine peab käima eesti keeles ja kogu avalik info peab olema eestikeelne. Teenindajatelt tuleb nõuda eesti keele oskust.

Eestikeelsus ei tee kedagi eestlaseks, nagu me Yana Toomi või Sveta Grigorjeva pealt juba selgelt näeme. Ja seda pole vajagi. Igaüks võib olla uhke oma rahvuse ja kultuuri üle. Probleem on selles, et sa ei tohi olla ülbe kohaliku rahva suhtes ja üritada kehtestada siin omi seadusi. See peaks olema elementaarne. Aga kui kohalik mentaliteet ja poliitikud hakkavad koogutama ja roomama, siis sellega nad õhutavad kohalikes viha ja lõhestavad tõepoolest ühiskonda. Targad venelased – ja neid on küll ja küll – põlgavad eestlaste sellist käitumist pigem. Ja valivad muide samuti ekret.

Huvitav, miks mul ei õnnestu postitada.

Kirjutasin sellise postituse:

(Ma täiendasin oma eelmist postitust.)
Püüa mõista, et eestlaste ja venelaste ühte kooli toppimine kahjustab eelkõige eestikeelset haridust. Sa võid siin vaielda veel kolm päeva, aga olukorrad on erinevad. USA on ingliskeelne ja kogu lugu. Ajalooliselt. Venemaa tadžikid ja soomlased ei ole seal kunagi olnud võimul. Ja meie ei pea ka siin venelasi võimule laskma ega soodustama grigorjevate ja kaljurandade endale pähe istumist. Samamoodi ei saa me lasta hordidena vene lapsi eesti kooli eestlastele pähe istuma.

See sisaldas eelmise käo tsitaati. Nüüd ilma selleta läks läbi. Imelik.

#3527461:

#3527379:

Kui paned oma lapse teiskeelsesse kooli, siis lepi sellega, et ta peab seal toime tulema. Ei ole võtta õpetajaid isegi täisklasside ette, ammugi pole võimalik panna igale teiskeelsele mentorit sappa.

huvitav, et tallinnas on koole, kus on kümneid lapsi, kes ei osanud kooli tulles sõnagi eesti keelt, veel hullem, ka nende vanemad ei osanud sõnagi eesti keelt, kuid ometi on nad kooli toega saanud hakkama eesti keeles õppimisega? kuidas siis nii? et mõnel koolil on võimalik ja teistel lihtsalt ei ole? äkki on ikka tahtmises küsimus? suhtumises? ühes otsitakse võimalusi, kuidas teha ja teises otsitakse põhjusi, miks ei peaks tegema?

Noh, peaks küsima, kui suur see tugi oli. Äkki nad ei vajanudki seda eriti. Kägude väited siin ühe või teise olukorra kohta on täpsustamisel osutunud kaunis hõredaks. Sellepärast ma ei saa sulle väga hästi vastata, kui ei tea kõigi nende kümnete laste tugiteenuste vajadust. Loomulikult käib eesti koolides kümneid venekeelseid lapsi. Enamik neist on enne juba eesti keelt osanud ja tulevad väga hästi toime. Paljalt keele pärast pole ühelegi minu teada mentorit määratud (ma olen asjadega mõnevõrra kursis). Mentoritel on tegemist küllaga, nad nõustavad ja abistavad õpiraskustega lapsi.

ps keel, st õppekeelest erinev kodukeel on vägagi hariduslik erivajadus, nii et tugisüsteem on just nende jaoks.

/siin on mingi tigedam kala, ma ei saanud seda lauset oma eelmisele postitusele lisada, seepärast eraldi./

#3526767:

#3526763:

Ja mis jutt see on, et Eestis venelasi kuhugi ei võeta? Võetakse küll, tean onkreetselt ühte, kes töötad maineka tööandja alluvuses Eestis.

jälle! sa tead ühte edukat venelast, järelikult ühelgi venelasel mingeid probleeme ei ole – no on ikka loogikat antud mõnele inimesele.

Ühte? Toom, Korb, Kõlvart, Izmailova, Korobeinik, Mihailova, Toman, Lotmanid…

#3527442:

#3527440:

#3527432:

#3527132:

#3527120:

Ja siis jäämegi seda kummi venitama lõputult, sest üleminek on raske?

Ei. Ma kirjutasin, kuidas oleks minu meelest õige. Kui laps on käinud eestikeelses lasteaias ja seal keele emakeelega võrdselt suhu saanud, siis võiks minna 1. klassi eestikeelsesse kooli. Aga selgelt venekeelsete laste jaoks peaks olema võimalus saada emakeelset haridust, et nende haridus ei jääks kehvemaks eesti laste omast.

Ja sellega me kaitseme ka eesti lapsi venestumise eest. Sest see on fakt, et venelasi on hulgakaupa eesti kooli saatmiseks lihtsalt liiga palju. Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.

Gümnaasiumid võiksid küll olla juba eestikeelsed.

Ma muretsen rohkem eesti kui vene laste pärast.

Aga Soomes, USA-s, Ungaris, Austraalias võib vene laste haridus kohalike omast kehvemaks jääda? Ainult Eestis ei või? Miks?

Olukorrad on erinevad. Meil on siin ajalooliselt suur venelaste kogukond. Mina paneksin ette ainult nii palju, et kaaluda vene koolide rahastamise lõpetamist. Teisalt on sellel see konks, et kui Venemaa hakkab neid rahastama ja neile õppekavu koostama, siis seda me ju ka ei taha.

Üldse, keeles ei ole küsimus. Eestis lihtsalt peab hakkama saama eesti keelega. Selle omandamine olgu igaühe enda mure. Peamiselt. Abi võib ju pakkuda, aga see ei pea seisnema venelaste või ükskõik kelle sundeestistamises hariduse kaudu. Lihtsalt nad peavad rääkima eesti keelt, see vajadus peab tulema elust enesest. Ärimeeste kaela seda lükata ei tohi, neil on kliente vaja ja oma teenistuse arvelt nad klientuuri kahandama ei hakka, see on selge. Asjaajamine peab käima eesti keeles ja kogu avalik info peab olema eestikeelne. Teenindajatelt tuleb nõuda eesti keele oskust.

Eestikeelsus ei tee kedagi eestlaseks, nagu me Yana Toomi või Sveta Grigorjeva pealt juba selgelt näeme.

USA-s on ka ajalooliselt suur venelaste kogukond, samuti paljudes teistes riikides. Venemaal on väga arvukad kogukonnad tadžikke, soomlasi jne. Miks nad ei pea omakeelset haridust saama?

Venemaa ise kiusab taga neid komisid jms, vaikselt vaikselt murtakse nad venelasteks.
Algkool on komikeelne, 6 klassist kogu õpe vene keeles.
Nad ei jõua vastupanna, rahvused on väiksed, 20 aastat veel ja ongi venelased.

Tüüpiline Venemaa: käib ja nõuab teistelt, ise teeb vastupidi ja ülbust jääb ülegi.

#3527549:

Siiani arvasingi, et üks parimaid viise integratsiooniks on eestlasega abiellumine, kakskeelse pere loomine.

Ja milline eestlane peaks ennast integreerumise nimel ohverdama ja venelasega pere looma?

#3527761:

Lotmanid on juudid, mitte venelased – jeerum küll kas seda peab tõesti ütlema?

Venemaa juudid, tagakiusamise eest siia, Grigorjeva hinnangul kohutavasse, Eestisse põgenenud.
Nii et sobivad eeltoodud nimekirja edukatest ja kenasti kohanenud venelastest( või soovite venemaalastest?) nimekirja küll.

toom

Kas keegi veel mäletab kui radikaalne oli jana toom enne europarlamneti pääsemist. Ehk siis kõik on müügiks ning lojaalsus on väärtus – mida inimene on õppinud hindama koerte, mitte iseenese juures. See sädemeinimene jõuab veel oma elu jooksul kõik oma sõnad ja mõtted ära süüa ja vajadusel ka eesnime valgeks muuta.

#3527757:

#3527549:

Siiani arvasingi, et üks parimaid viise integratsiooniks on eestlasega abiellumine, kakskeelse pere loomine.

Grigorjeva on ju segaperest ja elukaaslanegi puhas eestlane! Mis seal vahet?

#3528594:

#3527757:

#3527549:

Siiani arvasingi, et üks parimaid viise integratsiooniks on eestlasega abiellumine, kakskeelse pere loomine.

Grigorjeva on ju segaperest ja elukaaslanegi puhas eestlane! Mis seal vahet?

kas jätkuvalt ei saadud aru, et sveta ei rääkinud endast!?

#3528893:

kas jätkuvalt ei saadud aru, et sveta ei rääkinud endast!?

Kelle suuvooder ta on siis? Keegi käskis teema üles võtta? Mina eestlasena ei saa ka muide presidendiks, aga võiks ikkagi vinguda selle pärast?

#3528984:

mõistlikuim lahendus selline, et alates järgmisest õppeaastast alustavad kõik vene koolide 1. klassid eesti keeles.

Palun natuke inimlikkust ja kujutlusvõimet. Kas tõesti tundub väga mõistlik, et venelasest õpetaja räägib venelasest algklassilapsega eesti keelt? Eriti kui viimane seda veel ei oska ka? Et õpetaja suudab võtta sellist ülesannet südamega ja pidada olulisemaks oma rahvuskaaslasele võõrkeelt õpetada kui matemaatikat selgeks teha? Arvad, et need tunnid ei muutu väga kiiresti siiski venekeelseks? Eksid. Mina küll ei kujuta ette, et ma õpetajana peaksin eestlastest lapsi vene keeles õpetama. See ei ole inimlik ja ma loodan, et niivõrd jubedat meedet keegi tõsimeeli rakendama ei hakka.

#3529082:

Minu teada kõik Eestis õpetaja hariduse saanud oskavad eesti keelt, sest venekeelset pedagoogika eriala meil ei ole. Pole võimalik, et Eestis eestikeelsel õppekaval kõrghariduse omandanud õpetaja räägib halvasti eesti keelt.

Mind kohe huvitab, kust neid umbkeelseid imporditakse? Vana kaardivägi, kes nõukaaegse haridusega, kukuvad eest ju ära.

No hästi, veel kord ja aeglaselt: õpetaja on venelane ja oskab eesti keelt, laps on venelane ja ei oska eesti keelt. Nad on rahvuskaaslased. Õpetaja ülesanne on õpetada oma rahvuskaaslasele matemaatikat ja loodusõpetust. Mis sa arvad, kas kahekesi võõrkeelt purssides on nende töö väga viljakas ja kui kaua nad niimoodi vastu peavad?

Kui ikka veel aru ei saanud, siis vaidle aga veel julgesti, ma seletan veel kord.