Esileht Ajaviite- ja muud jutud Sveta Grigorjeva kõne

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 137 )

Teema: Sveta Grigorjeva kõne

Postitas:
Kägu

krt, vene vanemad on pöördunud isegi õiguskantsleri poole küsimusega, miks nad ei saa oma last eesti kooli panna, aga meil jahutakse midagi valijate ootustest…

Tood mõne fakti või näite ehk. Kes on keelanud venelastel lapsi eesti kooli panna ja kes jahus selle vastu midagi valijate ootustest?

Sinu peas on mingid hääled?

minu peas hääli ei ole, aga korduvalt on olnud juhtumeid, et vene kodukeelega last ei võeta eesti kooli. et ei tekiks vaidlust, kuidas ta seal hakkama peaks saama, ütlen ennetavalt, et meie põhiseaduses on kirjas igaühe õigus saada eestikeelset haridust. seega ei saa teha kooli vastuvõtmise otsust lapse keeleoskuse põhjal.

edit: lisan kaks kiire otsingu tulemusena leitud artiklit sel teemal

https://www.postimees.ee/1457305/oiguskantsler-narvalaste-oigust-eestikeelsele-haridusele-rikutakse

https://pohjarannik.postimees.ee/6594046/iirimaalt-tulnud-poiss-jai-johvi-koolis-hatta

vene valijate ootustest jahus siin üks kägu, kes muudkui otsib põhjusi, miks ei saa eestikeelsele õppele üle minna.

Teisest artiklist nähtub täiesti selgelt, miks ei võetud esimeses artiklis mainitud kooli vene õppekeelega last. Esiteks võeti sinna valiku alusel üldse, välja jäi terve klassitäis lapsi, nagu kirjas. Nende seas oli kindlasti ka suur hulk eesti keelega lapsi, aga selle ühe venelase pärast tõusis kära. Teiseks just nii ongi, nagu teises artiklis kirjas: nüüd algab üks lõputu trall teiskeelse ümber, milleks koolil pole raha ega võimekust.
Ehk täpselt see, mida ma juba ennegi olen öelnud.
Kui paned oma lapse teiskeelsesse kooli, siis lepi sellega, et ta peab seal toime tulema. Ei ole võtta õpetajaid isegi täisklasside ette, ammugi pole võimalik panna igale teiskeelsele mentorit sappa.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja siis jäämegi seda kummi venitama lõputult, sest üleminek on raske?

Ei. Ma kirjutasin, kuidas oleks minu meelest õige. Kui laps on käinud eestikeelses lasteaias ja seal keele emakeelega võrdselt suhu saanud, siis võiks minna 1. klassi eestikeelsesse kooli. Aga selgelt venekeelsete laste jaoks peaks olema võimalus saada emakeelset haridust, et nende haridus ei jääks kehvemaks eesti laste omast.

Ja sellega me kaitseme ka eesti lapsi venestumise eest. Sest see on fakt, et venelasi on hulgakaupa eesti kooli saatmiseks lihtsalt liiga palju. Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.

Gümnaasiumid võiksid küll olla juba eestikeelsed.

Ma muretsen rohkem eesti kui vene laste pärast.

Aga Soomes, USA-s, Ungaris, Austraalias võib vene laste haridus kohalike omast kehvemaks jääda? Ainult Eestis ei või? Miks?

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja siis jäämegi seda kummi venitama lõputult, sest üleminek on raske?

Ei. Ma kirjutasin, kuidas oleks minu meelest õige. Kui laps on käinud eestikeelses lasteaias ja seal keele emakeelega võrdselt suhu saanud, siis võiks minna 1. klassi eestikeelsesse kooli. Aga selgelt venekeelsete laste jaoks peaks olema võimalus saada emakeelset haridust, et nende haridus ei jääks kehvemaks eesti laste omast.

Ja sellega me kaitseme ka eesti lapsi venestumise eest. Sest see on fakt, et venelasi on hulgakaupa eesti kooli saatmiseks lihtsalt liiga palju. Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.

Gümnaasiumid võiksid küll olla juba eestikeelsed.

Ma muretsen rohkem eesti kui vene laste pärast.

Aga Soomes, USA-s, Ungaris, Austraalias võib vene laste haridus kohalike omast kehvemaks jääda? Ainult Eestis ei või? Miks?

Olukorrad on erinevad. Meil on siin ajalooliselt suur venelaste kogukond. Mina paneksin ette ainult nii palju, et kaaluda vene koolide rahastamise lõpetamist. Teisalt on sellel see konks, et kui Venemaa hakkab neid rahastama ja neile õppekavu koostama, siis seda me ju ka ei taha.
Üldse, keeles ei ole küsimus. Eestis lihtsalt peab hakkama saama eesti keelega. Selle omandamine olgu igaühe enda mure. Peamiselt. Abi võib ju pakkuda, aga see ei pea seisnema venelaste või ükskõik kelle sundeestistamises hariduse kaudu. Lihtsalt nad peavad rääkima eesti keelt, see vajadus peab tulema elust enesest. Ärimeeste kaela seda lükata ei tohi, neil on kliente vaja ja oma teenistuse arvelt nad klientuuri kahandama ei hakka, see on selge. Asjaajamine peab käima eesti keeles ja kogu avalik info peab olema eestikeelne. Teenindajatelt tuleb nõuda eesti keele oskust.

Eestikeelsus ei tee kedagi eestlaseks, nagu me Yana Toomi või Sveta Grigorjeva pealt juba selgelt näeme. Ja seda pole vajagi. Igaüks võib olla uhke oma rahvuse ja kultuuri üle. Probleem on selles, et sa ei tohi olla ülbe kohaliku rahva suhtes ja üritada kehtestada siin omi seadusi. See peaks olema elementaarne. Aga kui kohalik mentaliteet ja poliitikud hakkavad koogutama ja roomama, siis sellega nad õhutavad kohalikes viha ja lõhestavad tõepoolest ühiskonda. Targad venelased – ja neid on küll ja küll – põlgavad eestlaste sellist käitumist pigem. Ja valivad muide samuti ekret.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja siis jäämegi seda kummi venitama lõputult, sest üleminek on raske?

Ei. Ma kirjutasin, kuidas oleks minu meelest õige. Kui laps on käinud eestikeelses lasteaias ja seal keele emakeelega võrdselt suhu saanud, siis võiks minna 1. klassi eestikeelsesse kooli. Aga selgelt venekeelsete laste jaoks peaks olema võimalus saada emakeelset haridust, et nende haridus ei jääks kehvemaks eesti laste omast.

Ja sellega me kaitseme ka eesti lapsi venestumise eest. Sest see on fakt, et venelasi on hulgakaupa eesti kooli saatmiseks lihtsalt liiga palju. Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.

Gümnaasiumid võiksid küll olla juba eestikeelsed.

Ma muretsen rohkem eesti kui vene laste pärast.

Aga Soomes, USA-s, Ungaris, Austraalias võib vene laste haridus kohalike omast kehvemaks jääda? Ainult Eestis ei või? Miks?

Olukorrad on erinevad. Meil on siin ajalooliselt suur venelaste kogukond. Mina paneksin ette ainult nii palju, et kaaluda vene koolide rahastamise lõpetamist. Teisalt on sellel see konks, et kui Venemaa hakkab neid rahastama ja neile õppekavu koostama, siis seda me ju ka ei taha.

Üldse, keeles ei ole küsimus. Eestis lihtsalt peab hakkama saama eesti keelega. Selle omandamine olgu igaühe enda mure. Peamiselt. Abi võib ju pakkuda, aga see ei pea seisnema venelaste või ükskõik kelle sundeestistamises hariduse kaudu. Lihtsalt nad peavad rääkima eesti keelt, see vajadus peab tulema elust enesest. Ärimeeste kaela seda lükata ei tohi, neil on kliente vaja ja oma teenistuse arvelt nad klientuuri kahandama ei hakka, see on selge. Asjaajamine peab käima eesti keeles ja kogu avalik info peab olema eestikeelne. Teenindajatelt tuleb nõuda eesti keele oskust.

Eestikeelsus ei tee kedagi eestlaseks, nagu me Yana Toomi või Sveta Grigorjeva pealt juba selgelt näeme.

USA-s on ka ajalooliselt suur venelaste kogukond, samuti paljudes teistes riikides. Venemaal on väga arvukad kogukonnad tadžikke, soomlasi jne. Miks nad ei pea omakeelset haridust saama?

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, miks mul ei õnnestu postitada.

Kirjutasin sellise postituse:

(Ma täiendasin oma eelmist postitust.)
Püüa mõista, et eestlaste ja venelaste ühte kooli toppimine kahjustab eelkõige eestikeelset haridust. Sa võid siin vaielda veel kolm päeva, aga olukorrad on erinevad. USA on ingliskeelne ja kogu lugu. Ajalooliselt. Venemaa tadžikid ja soomlased ei ole seal kunagi olnud võimul. Ja meie ei pea ka siin venelasi võimule laskma ega soodustama grigorjevate ja kaljurandade endale pähe istumist. Samamoodi ei saa me lasta hordidena vene lapsi eesti kooli eestlastele pähe istuma.

See sisaldas eelmise käo tsitaati. Nüüd ilma selleta läks läbi. Imelik.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui paned oma lapse teiskeelsesse kooli, siis lepi sellega, et ta peab seal toime tulema. Ei ole võtta õpetajaid isegi täisklasside ette, ammugi pole võimalik panna igale teiskeelsele mentorit sappa.

huvitav, et tallinnas on koole, kus on kümneid lapsi, kes ei osanud kooli tulles sõnagi eesti keelt, veel hullem, ka nende vanemad ei osanud sõnagi eesti keelt, kuid ometi on nad kooli toega saanud hakkama eesti keeles õppimisega? kuidas siis nii? et mõnel koolil on võimalik ja teistel lihtsalt ei ole? äkki on ikka tahtmises küsimus? suhtumises? ühes otsitakse võimalusi, kuidas teha ja teises otsitakse põhjusi, miks ei peaks tegema?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui paned oma lapse teiskeelsesse kooli, siis lepi sellega, et ta peab seal toime tulema. Ei ole võtta õpetajaid isegi täisklasside ette, ammugi pole võimalik panna igale teiskeelsele mentorit sappa.

huvitav, et tallinnas on koole, kus on kümneid lapsi, kes ei osanud kooli tulles sõnagi eesti keelt, veel hullem, ka nende vanemad ei osanud sõnagi eesti keelt, kuid ometi on nad kooli toega saanud hakkama eesti keeles õppimisega? kuidas siis nii? et mõnel koolil on võimalik ja teistel lihtsalt ei ole? äkki on ikka tahtmises küsimus? suhtumises? ühes otsitakse võimalusi, kuidas teha ja teises otsitakse põhjusi, miks ei peaks tegema?

Noh, peaks küsima, kui suur see tugi oli. Äkki nad ei vajanudki seda eriti. Kägude väited siin ühe või teise olukorra kohta on täpsustamisel osutunud kaunis hõredaks. Sellepärast ma ei saa sulle väga hästi vastata, kui ei tea kõigi nende kümnete laste tugiteenuste vajadust. Loomulikult käib eesti koolides kümneid venekeelseid lapsi. Enamik neist on enne juba eesti keelt osanud ja tulevad väga hästi toime. Paljalt keele pärast pole ühelegi minu teada mentorit määratud (ma olen asjadega mõnevõrra kursis). Mentoritel on tegemist küllaga, nad nõustavad ja abistavad õpiraskustega lapsi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Noh, peaks küsima, kui suur see tugi oli. Äkki nad ei vajanudki seda eriti.

kas ma mitte ei kirjutanud üsna selgelt, et nad ei osanud üldse eesti keelt? kuidas saab tekkida arvamus, et äkki tuge polnudki eriti vaja?

loe lilleküla gümnaasiumi kohta, artiklites on ära toodud, kui palju neil eesti keele tunde on. või no tegelikult, kui sa teemaga kursis oled, siis peaksid ju ise ka teadma, kus ja kuidas sisserändajate lapsed õpivad.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ps keel, st õppekeelest erinev kodukeel on vägagi hariduslik erivajadus, nii et tugisüsteem on just nende jaoks.

/siin on mingi tigedam kala, ma ei saanud seda lauset oma eelmisele postitusele lisada, seepärast eraldi./

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Noh, peaks küsima, kui suur see tugi oli. Äkki nad ei vajanudki seda eriti.

kas ma mitte ei kirjutanud üsna selgelt, et nad ei osanud üldse eesti keelt? kuidas saab tekkida arvamus, et äkki tuge polnudki eriti vaja?

loe lilleküla gümnaasiumi kohta, artiklites on ära toodud, kui palju neil eesti keele tunde on. või no tegelikult, kui sa teemaga kursis oled, siis peaksid ju ise ka teadma, kus ja kuidas sisserändajate lapsed õpivad.

Sa kirjutasid küll jah selgelt, aga kas see ka tõsi on, seda ei tea ja seda ma ütlesin. Käod räägivad siin emotsionaaselt igasugu imeasju kokku. Täiendan: kui jutt on sisserändajate lastest, siis see on täiesti eri asi. Meil siin käib jutt venekeelsetest koduvenelastest. Neil on võimalusi piisavalt eesti keelt õppida, et neile mitte koolides mentoreid raisata.

ps keel, st õppekeelest erinev kodukeel on vägagi hariduslik erivajadus, nii et tugisüsteem on just nende jaoks.

See lause juba näitab, et sa väga kursis ikka ei ole. Tugisüsteem on nõrguke, erivajadusi on palju ja süsteem ei tule nendegagi hästi toime. Ma ei viitsi sinuga vaielda.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja mis jutt see on, et Eestis venelasi kuhugi ei võeta? Võetakse küll, tean onkreetselt ühte, kes töötad maineka tööandja alluvuses Eestis.

jälle! sa tead ühte edukat venelast, järelikult ühelgi venelasel mingeid probleeme ei ole – no on ikka loogikat antud mõnele inimesele.

Ühte? Toom, Korb, Kõlvart, Izmailova, Korobeinik, Mihailova, Toman, Lotmanid…

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ühte? Toom, Korb, Kõlvart, Izmailova, Korobeinik, Mihailova, Toman, Lotmanid…

Grigorjeva

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja siis jäämegi seda kummi venitama lõputult, sest üleminek on raske?

Ei. Ma kirjutasin, kuidas oleks minu meelest õige. Kui laps on käinud eestikeelses lasteaias ja seal keele emakeelega võrdselt suhu saanud, siis võiks minna 1. klassi eestikeelsesse kooli. Aga selgelt venekeelsete laste jaoks peaks olema võimalus saada emakeelset haridust, et nende haridus ei jääks kehvemaks eesti laste omast.

Ja sellega me kaitseme ka eesti lapsi venestumise eest. Sest see on fakt, et venelasi on hulgakaupa eesti kooli saatmiseks lihtsalt liiga palju. Sundida samas vene õpetajat vene lapsega kogu kooliaja eesti keelt rääkima ja eesti keeles õpetama – see on lihtsalt ebainimlik.

Gümnaasiumid võiksid küll olla juba eestikeelsed.

Ma muretsen rohkem eesti kui vene laste pärast.

Aga Soomes, USA-s, Ungaris, Austraalias võib vene laste haridus kohalike omast kehvemaks jääda? Ainult Eestis ei või? Miks?

Olukorrad on erinevad. Meil on siin ajalooliselt suur venelaste kogukond. Mina paneksin ette ainult nii palju, et kaaluda vene koolide rahastamise lõpetamist. Teisalt on sellel see konks, et kui Venemaa hakkab neid rahastama ja neile õppekavu koostama, siis seda me ju ka ei taha.

Üldse, keeles ei ole küsimus. Eestis lihtsalt peab hakkama saama eesti keelega. Selle omandamine olgu igaühe enda mure. Peamiselt. Abi võib ju pakkuda, aga see ei pea seisnema venelaste või ükskõik kelle sundeestistamises hariduse kaudu. Lihtsalt nad peavad rääkima eesti keelt, see vajadus peab tulema elust enesest. Ärimeeste kaela seda lükata ei tohi, neil on kliente vaja ja oma teenistuse arvelt nad klientuuri kahandama ei hakka, see on selge. Asjaajamine peab käima eesti keeles ja kogu avalik info peab olema eestikeelne. Teenindajatelt tuleb nõuda eesti keele oskust.

Eestikeelsus ei tee kedagi eestlaseks, nagu me Yana Toomi või Sveta Grigorjeva pealt juba selgelt näeme.

USA-s on ka ajalooliselt suur venelaste kogukond, samuti paljudes teistes riikides. Venemaal on väga arvukad kogukonnad tadžikke, soomlasi jne. Miks nad ei pea omakeelset haridust saama?

Venemaa ise kiusab taga neid komisid jms, vaikselt vaikselt murtakse nad venelasteks.
Algkool on komikeelne, 6 klassist kogu õpe vene keeles.
Nad ei jõua vastupanna, rahvused on väiksed, 20 aastat veel ja ongi venelased.

Tüüpiline Venemaa: käib ja nõuab teistelt, ise teeb vastupidi ja ülbust jääb ülegi.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest pälvib see kõne ülemäära suurt tähelepanu. Kõnena polnud see teab mis meistriteos, pealegi ei olnud ju ühtki uudset mõtet. Jah, palgavaesus on Eestis tõsine teema, aga muukeelse elanikkonna kehvem edasijõudmine on ju paljuski kinni keeleoskuses. Kõige naeruväärsem oli see väide, et Sveta ega Masha ei saa presidendiks. Huvitav, kas ta ikka Marina Kaljuranna tausta teab? Ma esialgu arvasin, et tegu on just gümnaasiumi lõpetanud või ülikoolis käiva neiuga, aga 32-aastasel peaks olema juba oskust asjade seoseid laiemalt mõista. Just venekeelne haridus on see, mis jätab venelased oma mulli. Veel tuli mulle üllatusena, et Grigorjeva on pooleldi eestlane ja eestikeelses koolis käinud. Selline venelaste esikõnelejaks hakkamine näib pubekaliku protestina. Mul on mitmeid segaperekonnast tuttavaid, kes räägivad sama hästi nii eesti kui vene keelt ning on võrdselt uhked nii oma eesti kui vene, valgevene või ukraina juurte üle.

Jah, mul on lausa perekonnas onu kohe täitsa sügavalt Venemaalt naise kaasa toonud, aga minu meelest tema lapsed on tööturul ju hoopis eelisseisus, sest neil nii eesti kui ka vene keel puhtalt suus. Siiani arvasingi, et üks parimaid viise integratsiooniks on eestlasega abiellumine, kakskeelse pere loomine. Tunnen mitmeid venelasi, kes vabalt eesti keelt räägivad, kõigil normaalsed töökohad ja kõik on siiani toredate inimestena tundunud…Ei tee küll vahet, et see päritolult ehk ka täiesti vene perest inimene kuidagi teise sordi oma oleks… Ikka inimene ise oma isiksuse ja suhtumisega määrab oma koha elus. Täieslik pube käitumine jah, vaidleks vastu ükskõik kellele ja ükskõik milles.
Muide, olen koos töötanud ühe teise Grigorjeva perekonnanime kandva neiuga, isegi ei tea, kas ta peres oli mõni venelane, aga ei töölevõtmisel ega hiljem vene nime pärast küll keegi mingit probleemi ei teinud 😉

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siiani arvasingi, et üks parimaid viise integratsiooniks on eestlasega abiellumine, kakskeelse pere loomine.

Ja milline eestlane peaks ennast integreerumise nimel ohverdama ja venelasega pere looma?

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja mis jutt see on, et Eestis venelasi kuhugi ei võeta? Võetakse küll, tean onkreetselt ühte, kes töötad maineka tööandja alluvuses Eestis.

jälle! sa tead ühte edukat venelast, järelikult ühelgi venelasel mingeid probleeme ei ole – no on ikka loogikat antud mõnele inimesele.

Ühte? Toom, Korb, Kõlvart, Izmailova, Korobeinik, Mihailova, Toman, Lotmanid…

Lotmanid on juudid, mitte venelased – jeerum küll kas seda peab tõesti ütlema?

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lotmanid on juudid, mitte venelased – jeerum küll kas seda peab tõesti ütlema?

Venemaa juudid, tagakiusamise eest siia, Grigorjeva hinnangul kohutavasse, Eestisse põgenenud.
Nii et sobivad eeltoodud nimekirja edukatest ja kenasti kohanenud venelastest( või soovite venemaalastest?) nimekirja küll.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, kas Sveta arvates diskrimineeritakse Eestis vaid vene rahvuseset inimesi? Juute, lätlasi, ukrainlasi, kalmõkke, soomlasi koheldakse teisiti?

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

toom

Kas keegi veel mäletab kui radikaalne oli jana toom enne europarlamneti pääsemist. Ehk siis kõik on müügiks ning lojaalsus on väärtus – mida inimene on õppinud hindama koerte, mitte iseenese juures. See sädemeinimene jõuab veel oma elu jooksul kõik oma sõnad ja mõtted ära süüa ja vajadusel ka eesnime valgeks muuta.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui paned oma lapse teiskeelsesse kooli, siis lepi sellega, et ta peab seal toime tulema. Ei ole võtta õpetajaid isegi täisklasside ette, ammugi pole võimalik panna igale teiskeelsele mentorit sappa.

huvitav, et tallinnas on koole, kus on kümneid lapsi, kes ei osanud kooli tulles sõnagi eesti keelt, veel hullem, ka nende vanemad ei osanud sõnagi eesti keelt, kuid ometi on nad kooli toega saanud hakkama eesti keeles õppimisega? kuidas siis nii? et mõnel koolil on võimalik ja teistel lihtsalt ei ole? äkki on ikka tahtmises küsimus? suhtumises? ühes otsitakse võimalusi, kuidas teha ja teises otsitakse põhjusi, miks ei peaks tegema?

Eile just oli Kanal2 kordussaade vahetusõpilastest .Kõik nad rääkisid eesti keelt pärast poolt aastat siin olemist Hoolimata sellest ,et ei sellel Tai tüdrukul ega Mehhiko poisil pole seda paari kuu pärast enam kunagi elus arvatavasti vaja ! Venelased elavad ja jäävad siia elama aga keelt selgeks ei saa!

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siiani arvasingi, et üks parimaid viise integratsiooniks on eestlasega abiellumine, kakskeelse pere loomine.

Grigorjeva on ju segaperest ja elukaaslanegi puhas eestlane! Mis seal vahet?

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ühte? Toom, Korb, Kõlvart, Izmailova, Korobeinik, Mihailova, Toman, Lotmanid…
Lotmanid on juudid, mitte venelased – jeerum küll kas seda peab tõesti ütlema?

no kõlvart on ju ka kõike muud kui venelane, samamoodi zuzu ei ole kuskilt otsast vene päritolu. kui sa tahad mingite faktidega oma väiteid tõestada, siis poleks paha neid enne kontrollida.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siiani arvasingi, et üks parimaid viise integratsiooniks on eestlasega abiellumine, kakskeelse pere loomine.

Grigorjeva on ju segaperest ja elukaaslanegi puhas eestlane! Mis seal vahet?

kas jätkuvalt ei saadud aru, et sveta ei rääkinud endast!?

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

no kõlvart on ju ka kõike muud kui venelane, samamoodi zuzu ei ole kuskilt otsast vene päritolu. kui sa tahad mingite faktidega oma väiteid tõestada, siis poleks paha neid enne kontrollida.

Aga mis vahet seal on, juut, ukrainlane, tadžik, armeenlane jne, fakt on see neil kodune keel polnud eesti keel. Või tahadki öelda, et ainult venelased ei suudagi eesti keelt õppida? Pigem nad ei taha.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kas jätkuvalt ei saadud aru, et sveta ei rääkinud endast!?

Kelle suuvooder ta on siis? Keegi käskis teema üles võtta? Mina eestlasena ei saa ka muide presidendiks, aga võiks ikkagi vinguda selle pärast?

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vene koolide probleemile on minu meelest mõistlikuim lahendus selline, et alates järgmisest õppeaastast alustavad kõik vene koolide 1. klassid eesti keeles. Vene keel võib neil olla lisaks, näiteks 2-3 tundi nädalas, õpetajaid peaks jaguma. Aga muu õpe peaks kõik eesti keeles toimuma. Nii saaks 12 aasta jooksul lõpuks selle vene koolide probleemi lahendatud ja kellelegi ei tuleks eestikeelne õpe liialt järsku ega ootamatult. Õppematerjalid on olemas, vene koolide algklassiõpetajad, kes keelenõuetele ei vasta, saab selle aasta jooksul ära koolitada või nende asemele uued leida, kes keelt oskavad. Teistel vene koolide õpetajatel on aega rohkem oma eesti keelt harjutada, kuigi tegelikult peaksid kõik vene koolide õpetajad vähemalt keskpärasel tasemel eesti keelt juba praegu oskama.
Ei peagi koole praegu liitma ja lahutama hakkama ega eestlasi vene koolidesse integreeruma saatma, lihtsalt, uued koolilapsed peaksid eesti keeles alustama ja edasi eesti keeles õppima ning suhteliselt lühikese aja jooksul (võrreldes sellega, mis sel teemal vaidlemisele on juba kulutatud) saaksid kõik koolid riigikeelseks.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mõistlikuim lahendus selline, et alates järgmisest õppeaastast alustavad kõik vene koolide 1. klassid eesti keeles.

Palun natuke inimlikkust ja kujutlusvõimet. Kas tõesti tundub väga mõistlik, et venelasest õpetaja räägib venelasest algklassilapsega eesti keelt? Eriti kui viimane seda veel ei oska ka? Et õpetaja suudab võtta sellist ülesannet südamega ja pidada olulisemaks oma rahvuskaaslasele võõrkeelt õpetada kui matemaatikat selgeks teha? Arvad, et need tunnid ei muutu väga kiiresti siiski venekeelseks? Eksid. Mina küll ei kujuta ette, et ma õpetajana peaksin eestlastest lapsi vene keeles õpetama. See ei ole inimlik ja ma loodan, et niivõrd jubedat meedet keegi tõsimeeli rakendama ei hakka.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mõistlikuim lahendus selline, et alates järgmisest õppeaastast alustavad kõik vene koolide 1. klassid eesti keeles.

Palun natuke inimlikkust ja kujutlusvõimet. Kas tõesti tundub väga mõistlik, et venelasest õpetaja räägib venelasest algklassilapsega eesti keelt? Eriti kui viimane seda veel ei oska ka? Et õpetaja suudab võtta sellist ülesannet südamega ja pidada olulisemaks oma rahvuskaaslasele võõrkeelt õpetada kui matemaatikat selgeks teha? Arvad, et need tunnid ei muutu väga kiiresti siiski venekeelseks? Eksid. Mina küll ei kujuta ette, et ma õpetajana peaksin eestlastest lapsi vene keeles õpetama. See ei ole inimlik ja ma loodan, et niivõrd jubedat meedet keegi tõsimeeli rakendama ei hakka.

Minu teada kõik Eestis õpetaja hariduse saanud oskavad eesti keelt, sest venekeelset pedagoogika eriala meil ei ole. Pole võimalik, et Eestis eestikeelsel õppekaval kõrghariduse omandanud õpetaja räägib halvasti eesti keelt.

Mind kohe huvitab, kust neid umbkeelseid imporditakse? Vana kaardivägi, kes nõukaaegse haridusega, kukuvad eest ju ära.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu teada kõik Eestis õpetaja hariduse saanud oskavad eesti keelt, sest venekeelset pedagoogika eriala meil ei ole. Pole võimalik, et Eestis eestikeelsel õppekaval kõrghariduse omandanud õpetaja räägib halvasti eesti keelt.

Mind kohe huvitab, kust neid umbkeelseid imporditakse? Vana kaardivägi, kes nõukaaegse haridusega, kukuvad eest ju ära.

No hästi, veel kord ja aeglaselt: õpetaja on venelane ja oskab eesti keelt, laps on venelane ja ei oska eesti keelt. Nad on rahvuskaaslased. Õpetaja ülesanne on õpetada oma rahvuskaaslasele matemaatikat ja loodusõpetust. Mis sa arvad, kas kahekesi võõrkeelt purssides on nende töö väga viljakas ja kui kaua nad niimoodi vastu peavad?

Kui ikka veel aru ei saanud, siis vaidle aga veel julgesti, ma seletan veel kord.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 21 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui ikka veel aru ei saanud, siis vaidle aga veel julgesti, ma seletan veel kord.

Esimeses klassis ei õpi keegi midagi nii keerulist, et eestikeelse kõrghariduse saanud õpetaja, kes on pädev kindlasti ka Eesti koolis õpetama, pursiks sul midagi. Minul on isiklik kogemus koolist, kus on eesti-vene kodukeelega õpilased ja vene kodukeelega lapsed käivad kümblusklassis. Osad venekeele taustaga õpetajad on samad mõlema kodukeelega lastele ja kõik mõlemad osapooled prõgistavad eesti keelt rääkida. Muidugi, selle kooli eripära on, et väikese linna väikeses koolis on ka klassid väikesed ja õpetajad saavad õpilastega individuaalsemalt tööd teha.

See kõlab vabanduste otsimisena. Ei saa, sest et ei saa.

Kahe paralleelses keeles haridussüsteemi üleval pidamine on aga üks pagana kallis lõbu. Mõttetu ressursi raiskamine ja vene kodukeelega laste elu ära rikkumine, kui aus olla. Iseasi, kui keegi on süsteemi hingitsemisest huvitatud seetõttu, et kui kord pirrud löövad lõkendama ja riigikorda saab idapiiri tagant mõni karvane käsi muuta, siis ehk oleks neil venekeelse õppekeelega noortel jälle mingi väljund, aga muidu on küll tupikteele suunamine.

Ja lapsi jääb igal aastal vähemaks, need esimesse klassi astujad saaksid vabalt ära hajutada ka Eesti koolidesse. Vene õpetajaid on juba praegu Eesti koolides ka ja saavad suurepäraselt õpetatud nii matemaatikas kui ka loodusõpetuses.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 137 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Sveta Grigorjeva kõne