Okei. Aga üldjuhul tagab laenuga ostetud kinnisvara võetud pangalaenu. Kui nüüd see kinnisvara puruks pommitatakse ja laenuvõtja lihtsalt enam ei maksa laenu tagasi, siis pank realiseerib selle puruks pommitatud kinnistu (nojah, maal võib ju väärtus olla)?
Oeh. Jah, tagab. Maa realiseeritakse ning puuduoleva maksab võlgnik. Nii on kõigi laenude puhul. Kui kohtutäitur müüb võla katteks su vara odavalt maha, siis maksad samamoodi ülejäänut võlga edasi, mitte ei ole võlg sellega kustutatud.
Aga vot võlgnik ei maksa pennigi ja mingit muud vara tal ka pole. Kuulutab välja eraisiku pankroti või võimalusel lahkub sõjas räsitud maalt.
Ilmselt siiski peavad pangad sõjaolukorras/sõja järel mingeid korrektsioone oma hiigelkasumite lootuses tegema. Võib olla üldse natsionaliseeritakse pangad ära…
Okei. Aga üldjuhul tagab laenuga ostetud kinnisvara võetud pangalaenu. Kui nüüd see kinnisvara puruks pommitatakse ja laenuvõtja lihtsalt enam ei maksa laenu tagasi, siis pank realiseerib selle puruks pommitatud kinnistu (nojah, maal võib ju väärtus olla)?
Oeh. Jah, tagab. Maa realiseeritakse ning puuduoleva maksab võlgnik. Nii on kõigi laenude puhul. Kui kohtutäitur müüb võla katteks su vara odavalt maha, siis maksad samamoodi ülejäänut võlga edasi, mitte ei ole võlg sellega kustutatud.
No mis see paneelika korteri mõtteline osa maatükist ikka maksab.
minule on samuti arusaamatu, kuidas sõjaolukorras (kus enam miski ei sõltu inimesest endast) saab rakendada rahuaja põhimõtteid, see tundub täiesti ajuvaba ja ebaõige.
minule on samuti arusaamatu, kuidas sõjaolukorras (kus enam miski ei sõltu inimesest endast) saab rakendada rahuaja põhimõtteid, see tundub täiesti ajuvaba ja ebaõige.
a kuidas sellistes kohtades on, kus on maavärinad ja üleujutused jne? kuidas seal pangalaenuga elamispinna osas talitatakse?
minule on samuti arusaamatu, kuidas sõjaolukorras (kus enam miski ei sõltu inimesest endast) saab rakendada rahuaja põhimõtteid, see tundub täiesti ajuvaba ja ebaõige.
ajuvaba või mitte, aga tean paljusid siinseid põgenikke, kes maksavad oma eluasemelaene siin saadavast väiksest palgast. kuigi maja enam pole. masendav.
Kas sa tõesti ei saa aru mis on force majoure? Kuidas sa saad nii ebakohaseid võrdlusi välja käia…
See tähendabki, et sõja ajal kasutad maksepuhkust, hiljem hakkad oma võlga edasi maksma.
Ma korra küsisin pangalt maksepuhkust ja selle tingimused on nii röövellikud, et targem on võlgu jääda.
Jah. 1) muudavad intressi ja tõstavad selle maksimaalselt kõrgeks; 2) seitsme aasta jooksul enam laenu ei anta (ehk sama pikka aega kui võlgujäämise puhul).
Nii et mõttekam tõesti panga nõuded prügikasti lennutada.
See tähendabki, et sõja ajal kasutad maksepuhkust, hiljem hakkad oma võlga edasi maksma.
Mida see 1-2 kuud maksepuhkust muudab, sõjad kestavad aastaid.
nii, siis sa ei olnud jälle oma sõnastuses ja info jagamises täpne. siis inimene ei saa ju “sõja ajal” kasutada maksepuhkust, vaid ikkagi vaid tavaaja tingimuste järgi 2 kuud? mida sa sogad siin koguaeg?
nii, siis sa ei olnud jälle oma sõnastuses ja info jagamises täpne. siis inimene ei saa ju “sõja ajal” kasutada maksepuhkust, vaid ikkagi vaid tavaaja tingimuste järgi 2 kuud? mida sa sogad siin koguaeg?
Dziisas, siin vastab mingi teine inimene vahepeal. Mina pole midagi väitnud. Panin artikli eespool, seal oli kõik kirjas.
Kiire guugeldamine näitas, et Türgis näiteks on kohustuslik omada kindlustus maavärina vastu.
Kas sealsed lepingud force majoure ei välista? Meil kaitseb force majoure kindlustust, kindlustajat mitte, tema kannab kahju ja maksab laenu ikka edasi. Kunagi oli sellest pikk artikkel.
Kiire guugeldamine näitas, et Türgis näiteks on kohustuslik omada kindlustus maavärina vastu.
Kas sealsed lepingud force majoure ei välista? Meil kaitseb force majoure kindlustust, kindlustajat mitte, tema kannab kahju ja maksab laenu ikka edasi. Kunagi oli sellest pikk artikkel.
Kui mul on pangalaen ja see on ka kindlustatud, siis kuidas on võimalik, et ma sõja korral maja purukspommitamise korral ei saa kindlsustust kasutada?
Kiire guugeldamine näitas, et Türgis näiteks on kohustuslik omada kindlustus maavärina vastu.
Kas sealsed lepingud force majoure ei välista? Meil kaitseb force majoure kindlustust, kindlustajat mitte, tema kannab kahju ja maksab laenu ikka edasi. Kunagi oli sellest pikk artikkel.
Eesti keeles “vääramatu jõud”. Kui just peab võõrkeelset väljendit kasutama, siis see on
Kiire guugeldamine näitas, et Türgis näiteks on kohustuslik omada kindlustus maavärina vastu.
Kas sealsed lepingud force majoure ei välista? Meil kaitseb force majoure kindlustust, kindlustajat mitte, tema kannab kahju ja maksab laenu ikka edasi. Kunagi oli sellest pikk artikkel.
Kui mul on pangalaen ja see on ka kindlustatud, siis kuidas on võimalik, et ma sõja korral maja purukspommitamise korral ei saa kindlsustust kasutada?
Meil vist kindlustusfirmad sõja/eriolukorra vastu kindlustukaitset ei paku.
minule on samuti arusaamatu, kuidas sõjaolukorras (kus enam miski ei sõltu inimesest endast) saab rakendada rahuaja põhimõtteid, see tundub täiesti ajuvaba ja ebaõige.
Kiire guugeldamine näitas, et Türgis näiteks on kohustuslik omada kindlustus maavärina vastu.
Kas sealsed lepingud force majoure ei välista? Meil kaitseb force majoure kindlustust, kindlustajat mitte, tema kannab kahju ja maksab laenu ikka edasi. Kunagi oli sellest pikk artikkel.
Kindlustaja tähendab kindlustusandjat (st kindlustusfirmat).