Teema: Taas üks murtud süda…

Raske on selline asi kindlasti. Niiet teie polnud abielus… muidu nii lihtsalt see asi ei käiks. Mis teha. Lapsi on?

Mees siis, samal ajal, kui oma asju kokku pakkis, teavitas sind ka pulmadest? Väga julm ja nõme käitumine.

Edit: nüüd lugesin.

See pole ju mingi tõsiseltvõetav käitumine. Vennikesel polnud niigi palju julgust, et sulle silmast-silma kõik ära rääkida. See, et oluline info tuleb läbi tuttavate, näitab ju ära, millise alatu tüübiga sa koos olid.

#3782651:

No seda on raske kirjeldada, aga ta tõesti nunnutas viimase päevani.. Ilmselt kõige suuremat valu tevadki need pulmad.

Aga mõtle, kui nõme on selline pruut olla, kelle peigmees elab veel pulmakutsete saatmise ajalgi mingi teise naisega koos ja avaldab talle armastust.

#3782643:

Lapsi on?

Ei saagi enam elatist peale panna, vaene sina!

Mul juhtus sama lugu. Eks asi on arguses, mees ei tahtnud tüli ja klaarimist, siis tegi kodus head nägu. Minul juhtus veel nii, et see teine naine oli mulle lähedane inimene, kellega kogu aeg suhtlesime ja rääkisime. Ka tema siis vaatas mulle silma ja mängis sõpra, selja taga susserdas mu mehega. Et kaks mulle kõige lähedasemat inimest mind nii reetsid, andis ikka paugu küll. Samas eks hiljem jõudis kohale, et midagi isiklikku siin pole, nad lihtsalt ei mõelnud minu peale, vaid enda peale. Mõlemal oli elu vist veidi igavavõitu ja siis see salasuhe lisas vürtsi. Tundub, et minu mees oleks võinud seda kahe naise pidamist edasigi teha, aga naine tahtis, et me lahku läheks, sest tema oma mehe saatis kukele. Aga teada sain nii, et naise mees saadeti mulle rääkima, ise kumbki ei julgenud. Tähendab, et naine rääkis talle ja siis arvestas, et küll see kohe siis minu juurde jookseb, mis ka juhtus. Minu mees varjas siis ka veel, aga lõpuks pidi ikka tunnistama.

#3782631:

Lihatsalt aidake mõista , et kuidas inimene , kes mulle veel nädal tagasi armastust avldas (sellel hetkel olid pulmakutsed juba laiali saadtud) mõtleb?

Mõtleb nii, et naised soovivad selliseid avaldusi, see teeb neile rõõmu. Naised ei soovi, et jutt tõele vastaks. Hea koolituse saanud mees. Mina pole näiteks oma naisele veel üldse armastust avaldanud (aga meil on 4 last).

#3782651:

Abielus polnud. Laps 18 aastat vana. Meie mehega tuttavad 30 aasta , sellelst koos 20 . Lihtsalt vist püüan mõista kuidas igapäevasest kulla kallist sai 2 tunniga (see oli aeg mis kulus asjade pakkimiseks) mitte keegi. No seda on raske kirjeldada, aga ta tõesti nunnutas viimase päevani.. Ilmselt kõige suuremat valu tevadki need pulmad.

Vaata. Alustuseks ütlen, et olen ka ise olnud abieluta kooselus. Ütlen otse, valusasti, aga tõtt.
SEEPÄRAST ta sind ju naiseks ei palunudki, et ei soovinud sind enda abikaasaks. Jah, seksiks oli super, sa meeldisid talle, ta austas sind…aga vaatas ja mõtles – ei temaga ma ei abiellu. Kui ta oleks sinuga soovinud abielluda, ta oleks seda ju teinud.

Abielu ei garanteeri truudust, loomulikult. Aga see, et mees ei soovi naisega abielluda, peaks olema naisele ju suur-punane-huilgav-häiremärk, et mees soovib end tunda vaba mehena. Jah, see võib kesta aasta või 20, aga…no ma ei tea. Naine peab ikka päris naiivne olema, pime, et sellele ei mõtle.

Võtame paralleeli – jah, ma tean, et see pole üks-ühele võetav. Seega sel teemal võrdlust kritiseerida pole vaja.

Kujutlegem. Sa käid iga päevtööl, aga tööandja ei soovi sinuga töölepingut teha. Sa sisimas ootad, aga no käid juba aastaid ja ei taha mõelda sellele, miks firma sinule ei tee ettepanekut asuda ametlikult tööle, sest sind tahetakse sinna. Firma näiteks sõlmib sinuga iga ülesande täitmiseks eraldi kokkuleppe, aga vat sind tööle ei võta. Teisi võtab, aga sind ei võta. Kas on siis midagi imestada, kui personalijuht ühel päeval ütleb, et aitäh, aga meie teed lähevad nüüd lahku ja sõlmib tähtajatu töölepingu mõne teise inimesega?

Naised on ikka uskumatult naiivsed. Nagu öeldud, abielu ei garanteeri igavest kooselu. Samas kui mees ei tee naisele abieluettepanekut, see saab tähendada vaid üht – ta ei soovi (selle naisega) end igavesti siduda.

Me ju kõik teame, harvade eranditega, et need mehed, kes räägivad kuidas abielu on ainult paber ja pole neile oluline, uue, nende jaoks õige naisega kohe abiellu astuvad. Me ju kõik teame, et (harvade eranditega) ei kulu selleks 20 aastat, et mees aru saaks, et jah, korras – selle naisega ma tahan end siduda, ei ole enam vaja vaba olla. Abieluettepanek ei garanteeri midagi. Küll aga näitab see, et vähemalt SEL AJAL soovis see mees sinuga igaveseks koku jääda. Muidugi, kui keegi tal parajasti laetud relva kuklas ei hoidnud.

Miks elada mehega, kes pole seda isegi kunagi kavatsenud? Kui oli kavatsenud, mis teda siis takistas? Polnud seda 80 eurot vms registreerimise raha? Ei viitsinud? Ja siis naine mõtles, et okei, ta ei viitsi minuga abielluda, ma siis sünnitan talle niisama, ehkki ta ei viitsi sedagi.

See pole tänitus, see on kurb tõde. Mitte kuskil maailma nurgas pole nähtud meest, kes südamest tahaks oma elukaaslasele ja ka laste emale abieluettepanekut teha ja sellega anda märku vhemalt KAVATSUSEST koos vanaks saada, aga näiteks linnaosavalitsus ei luba. Aga vat järgmise naisega lubab. See kõik on AINULT mehe tahtmises (ja naise tahtmises muidugi ka) kinni.

#3782710:

Ja siis naine mõtles, et okei, ta ei viitsi minuga abielluda, ma siis sünnitan talle niisama, ehkki ta ei viitsi sedagi.

Mina sünnitasin lapsed endale, mitte mehele. Mul oli valida, kas mitte mingit armastust (sest mehi, kes minuga abielluda tahavad ei ole kunagi olnud ega tõenäoliselt ka ei tule) või armastus laste poolt. Ootasin seda õiget partnerit ka ikka väga pikalt ja sünnitasin üöle 30sena. Valisin  kindla peale mineku – lapsed tõepoolest artmastavad mind ja selle üle olen oma kooselupartnerile jätkuvalt tänulik, et ta minuga koos on olnud nõus kolme last kasvatama ja mulle laste armastuse tagama. Alati ei ole nii, et valida on kõigi võimaluste vahel. Vahel valid halbadest valikutest parima võimaliku.

#3782714:

See on ju näha, kui mees viibib kodust ära ajal, mil ta peaks tegelikult kodus olema.

On olemas inimesi, kes elavad aktiivset elu, osalevad paljudes mittetöistes tegevustes, korraldavad võistlusi, tegelevad spordiga jne. Mina olen sageli õhtul kodust ära, minu mees on sageli õhtul kodust ära, see on täiesti normaalne ja iga kord mina küll ei vaevu seletama, mida ma täpselt teen. Ma võiksin vabalt kõrvalsuhet pidada, ilma, et mu mees sellest teada saaks.  Lapsed on juba piisavalt iseseisvad. Ja kui lapsed olid ka pisemad, siis sai lapsed vajadusel kaasa haaratud ja ikka mindud, täiesti rutiinivabalt.

#3782718:

On olemas inimesi, kes elavad aktiivset elu, osalevad paljudes mittetöistes tegevustes, korraldavad võistlusi, tegelevad spordiga jne. Mina olen sageli õhtul kodust ära, minu mees on sageli õhtul kodust ära, see on täiesti normaalne ja iga kord mina küll ei vaevu seletama, mida ma täpselt teen. Ma võiksin vabalt kõrvalsuhet pidada, ilma, et mu mees sellest teada saaks. Lapsed on juba piisavalt iseseisvad. Ja kui lapsed olid ka pisemad, siis sai lapsed vajadusel kaasa haaratud ja ikka mindud, täiesti rutiinivabalt.

Nõus, aga on ju ka muud märgid? Ja isegi, kui konkreetseid märke pole, siis naise vaist tunneb ju ära, kui mees on oma mõtetega kuskil mujal.

#3782720:

#3782718:

On olemas inimesi, kes elavad aktiivset elu, osalevad paljudes mittetöistes tegevustes, korraldavad võistlusi, tegelevad spordiga jne. Mina olen sageli õhtul kodust ära, minu mees on sageli õhtul kodust ära, see on täiesti normaalne ja iga kord mina küll ei vaevu seletama, mida ma täpselt teen. Ma võiksin vabalt kõrvalsuhet pidada, ilma, et mu mees sellest teada saaks. Lapsed on juba piisavalt iseseisvad. Ja kui lapsed olid ka pisemad, siis sai lapsed vajadusel kaasa haaratud ja ikka mindud, täiesti rutiinivabalt.

Nõus, aga on ju ka muud märgid? Ja isegi, kui konkreetseid märke pole, siis naise vaist tunneb ju ära, kui mees on oma mõtetega kuskil mujal.

Ma tahtsin umbes sama kommenteerida, sest asi pole vaid füüsilises eemal olemises.

#3782720:

Nõus, aga on ju ka muud märgid? Ja isegi, kui konkreetseid märke pole, siis naise vaist tunneb ju ära, kui mees on oma mõtetega kuskil mujal.

Mina ei ole ise petmist kogenud aga sõbrannade järgi ütlen, et ega ikka ei ütle vaist midagi, kui mees sinult armsalt ümbert kinni võtab ja elab samasugust elu nagu varem. Kindlasti on mehi, kes näitavad muutunud olukorra kohe välja, aga on ka mehi, kes suudavad end nii edukalt ühest rollist teise ümber lülitada, et sinu intuitsioon ei ütle mitte midagi. Minu mees on näiteks suhte algusest peale juba 15 aasat pidevalt oma mõtetega kuskil mujal, mina küll millegi järgi aru ei saaks, et nüüd tema pea sees need mõtted kuidagi teistsugused on kui ta kuidagi selgelt ei hakkaks halvasti ütlema või mind tõrjuma. Minu sõbranna mees hakkas hoopis kodus olles üle kompenseerima ja oli petmise ajal kodus olles just eriti “kohal” ja armastusväärne.

Kuidagi ulme tundub, aga kõik võib olla. Huvitav, miks uus naine on nõus abielluma. Ma saan aru, et 4 aastat salasuhet, aga mingit kooselu pole ju uue naisega olnud.

#3782730:

Minu sõbranna mees hakkas hoopis kodus olles üle kompenseerima ja oli petmise ajal kodus olles just eriti “kohal” ja armastusväärne.

No aga see ongi ju täiesti selge ja kõnekas märk, et midagi on muutunud – midagi on valesti. Täiesti tüüpiline petturmehe käitumismuster.

Võimalik, et inimeste intuitsioon, elukogemus ja arusaamad on erinevad, aga mina tunnen ka õhust, ilma igasuguste märkideta ära, kui midagi on valesti. Ja see ei puuduta ainult minu ja mu mehe suhet, vaid ka muid asju. Ma näiteks tean kohe, kui lastel on koolis midagi halvasti. Teadsin kohe, kui mu üks lastest oma kooselu lahutas. Ehkki, mulle ei olnud keegi midagi öelnud ja me elasime teineteisest kaugel. Ma teadsin kohe, kui mu vennal (kellega me ei ole eriti lähedased ja ei aruta omavahel selliseid asju) naisega suhe halvaks läks. Tundsin, kui isa tervis läks halvaks ja et nüüd tagasiteed ei ole (ehkki puutusime harva kokku) Jne. Praegu mõtlengi, et kas see on konkreetselt minu eripära, et ma õhust haistan, kui olukord on vale? Või mis see on? Kas teil siis ei ole nii?