Teema: Taas üks murtud süda…

Kusjuures, minu mees tegi täpselt samuti. Ja mitte üks häirekell ei läinud eelnevalt tööle. Kogu elu oli samasugune: käisime tööl, külas, voodis oli kôik ok. Ja siis äkki nagu välk selgest taevast, et enam ei taha ja kôik on läbi ja aamen! Mina ei osanud küll mitte millestki aru saada, et 20 aastat kooselu oli ilma minu teadmata vahepeal otsa saanud…

Need äkilised abielud ei tule mingist mehe meelemuutusest või äratundmisele jõudmisest. Uus naine on lihtsalt natuke vanem ja kogenum kui see vana naine oli tolle mehega kokkuminemise hetkel. Näiteks 18-20 aastased hakkavad suhtesse – muidugi nii noorukestena veel abielust rääkida ei julgeta, aga elu läheb vaikselt omasoodu, tulevad lapsed ja kodu. Kuni 20 aasta pärast on see mees 40 ja võtab endale mingisuguse 30 aastase muti (või 25 aastase piffi), aga see juba on palju kogenum ja kavalam kui eelmine naine oli suhet alustades. 30 aastane juba teab, kuidas meestelt saada seda, mida tahab, ja et mille peale mäng üldse käib. Versus siis see mehe vana naine, kes oli nende suhte alguses verinoor ja loll, ei osanud endale abielu välja mängida ja ei näinud selle vajalikkust siis veel ka.

See on ainult naiste kavalus, mis abieluni viib. Meestel ei tule mingit äkilist sisemist soovi selle järgi. Kuigi väljapoole jäetakse muidugi mulje, et näete, mees tegi ettepaneku, mees nii väga tahab. Isegi mees ise võib seda näidelda, et ennast rohkem isaseks mängida. Esimene suund ja impulss tuleb ikka ja alati naiselt. Ja siin ongi vahe, et 18 aastane neiu oma elu esimeses suhtes ei ole nii kaval, kui selline nõksu vanem naine, kes juba on paar lahkuminekut läbi elanud ja mehi paremini kontrollida oskab. Ja 40 aastane mees võib endast palju noorema uue naise võtta, aga päris teismelist siiski mitte. Uus naine/armuke on küll paarist noorem, aga siiski suhetes rohkem kogenud kui mehe vana naine.

#3783833:

Kuni 20 aasta pärast on see mees 40 ja võtab endale mingisuguse 30 aastase muti (või 25 aastase piffi),

Piffist mutiks viie aastaga 😃

#3782967:

nimesed tegelikult ei tunne valetamist nii kergesti ära, kul nad ise seda arvavad. Kui teine inimene ei tunne süütunnet, ei hakka kuidagi teistmoodi käituma

Psühhopaat võib vabalt isegi valedetektori ära petta, sest ta ei TUNNE, et valetab, järelikult pole ka mingeid kehalisi nähte ega süütunnet. Ammugi ei tunne ta siis vajadust hakata teistmoodi käituma.

#3783758:

#3783582:

Ehk sul ongi kõva intuitsioon, aga empaatiaga on kehvasti. Kuidas selline tänitamine teemaalgatajat peaks aitama? Sa saad ju aru, et ei aita, miks siis pöörata seda nuga teise inimese haavas?

Tänitamise ja noa haavas keeramise mõtlesid sa küll ise minu jutule juurde. Mina ei ole tahtnud teemaalgatajat halvustada või tema kallal norida.

Oled küll. Ja lisaks teemaalgatajale halvustad veel ka kõiki teisi naisi, kes, oh imet, kuidas see küll võimalik on, ei olegi nii intuitiivsed ja tähelepanelikud kui sina. Kohe sügavalt järele mõtlema võtab, kuidas sina oled ja teised ikka ole, oh jah. Said nüüd küll juba pikalt end teiste halvustamise najal upitada, tunda, et oled nii eriline ja teistmoodi ning selle paistel peesiskleda. Aitab kah nüüd, jää vait.

#3784007:

Seega pole ainult mehed osavad valetajad.

Täiesti tõsi – see on üks neist asjadest, mis sõltub inimesest, mitte tema soost, mölakaid on mõlemast soost.

#3784479:

Uus naine on lihtsalt natuke vanem ja kogenum kui see vana naine oli tolle mehega kokkuminemise hetkel. Ei pruugi ju ometi. Sa tead ju isegi, et sageli minnakse oluliselt noorema naise juurde. Naise juurde, kes on noorem kui oli vabaelu (seks)partner ajal, kui koos nõustus hakata elama.

Kui ikka hakati 20-selt koos elama, nüüd 40-selt peaks siis alaealise võtma?

#3784469:

Ma ei teadnud 20-aastaselt, kui kaua meie suhe kestab ning ammugi ei soovinud ma sel ajal abielluda. Meespool käis välja, et aasta pärast ju võiks, kuid mina ei olnud veel omadega seal. 25 oli veel ka üsna ükskõik, sest ikkagi noor inimene veel ja ega rahaga kah priisata polnud, et teha meeldiv pulm. 28 juba tahaks, aga nüüd on tema see, kes venitab ja vabandusi otsib.

Sa oled kaheksa aastat talle selgeks teinud, et sa temaga abielluda ei soovi, ja nüüd paned pahaks, kui ta selle peale on mõtlema hakanud, et äkki sa siis polegi talle sobiv abikaasa?

TA pea vastu ja öra taha vanu aegu tagasi. Seds ei juhtu.

Soovitan tõmmata joon vahele. Ja uus elu algab enda mõtete korrastamisega. Kui võimalik, mine psühholoogi juurde.

Anna endale aega leinata enne kui uut suhet otsid. Ees on pikk teekond eelkõige endaga.

Mul oli sama situatsioon peale 10 aastat kooselu ja lisaks veel 2 väikest last.

No ei saanud ma aru, et miskit oleks valesti.olin ka lastega väga hõivatud ja elasime suurest linnast kus mehel töökoht kaugel. Lõpuks kui enam ja enam koju ei jõutud enne hilisööd, tuli asi välja.

Nüüd 20a hiljem olen 15 aastat õnnelikus abielus. Ja ei kahtlusta ja kontrolli ka seda meest.

#3784002:

Oled küll. Ja lisaks teemaalgatajale halvustad veel ka kõiki teisi naisi, kes, oh imet, kuidas see küll võimalik on, ei olegi nii intuitiivsed ja tähelepanelikud kui sina.

Äkki teeks nüüd nii, et ei omistaks mulle mõtteid ja sõnu, mida ma ei ole öelnud? Küsisin vaid, et kas teised tunnevad samamoodi? Ja imestasin, et ei tunnegi – seda ilma halvakspanuta.

#3784002:

Aitab kah nüüd, jää vait.

Kas sa oled perekooli korrapidaja, kes ütleb, kes tohib rääkida, kes mitte? Kes tohib midagi arvata, kes mitte?
Kui teema on tehtud, siis on teemaalgataja ilmselgelt eeldanud, et erinevad inimesed, erinevate arvamustega, räägivad siin kaasa. See, et meie mõtted ja tunded ei kattu, ei tähenda, et mina olen keegi lollakas ja empaatiatundeta inimene.

#3784879:

Ja sinu sisetunne ei ütle sulle praegu, et su korduv näägutamine võib inimestele väga haiget teha? Ise oled enda meelest nii hea inimeste lugeja… No minu sisetunne ütleb selle peale, et sa oled nartsissist. Aga sa peaksid nüüd juba olema oma enesekiitmise mõnu juba kätte saanud, aitab nüüd ka.

Mina ei nääguta. Ma esitasin küsimuse – ok olin matslik, et niimoodi, otse, ilma filtrita küsin. Ja, ma ei suhtu mitte ühtegi petetud ja maha jäetud naisesse halvustavalt. Ma ei mõista, miks tahetakse lugeda mu jutust välja midagi, mida ma tegelikult ei mõtle. Ma ei kiida ennast mitte ühestki otsast. Pigem huvitun sellest, millised on teiste inimeste tunded ja mõtted neil teemadel. Kas nad tunnetavad midagi, ja kui jah, siis mida ja kuidas. Ehk siis petmise psühholoogia huvitab mind – igas võimalikus variandis. Aga, kui sinu jaoks on see solvang ja rünnak teemaalgataja vastu, siis tõesti, edasi arutleda ei ole mõtet.

#3782746:

Võimalik, et inimeste intuitsioon, elukogemus ja arusaamad on erinevad, aga mina tunnen ka õhust, ilma igasuguste märkideta ära, kui midagi on valesti. Ja see ei puuduta ainult minu ja mu mehe suhet, vaid ka muid asju. Ma näiteks tean kohe, kui lastel on koolis midagi halvasti. Teadsin kohe, kui mu üks lastest oma kooselu lahutas. Ehkki, mulle ei olnud keegi midagi öelnud ja me elasime teineteisest kaugel. Ma teadsin kohe, kui mu vennal (kellega me ei ole eriti lähedased ja ei aruta omavahel selliseid asju) naisega suhe halvaks läks. Tundsin, kui isa tervis läks halvaks ja et nüüd tagasiteed ei ole (ehkki puutusime harva kokku) Jne. Praegu mõtlengi, et kas see on konkreetselt minu eripära, et ma õhust haistan, kui olukord on vale? Või mis see on? Kas teil siis ei ole nii?

Ei, meil ei ole nii ja ma olen selle üle vaid õnnelik, et näiteks minul nii ei ole. Esiteks ei ole mul oma perega nii halbu suhteid, et ma pikka aega suhtlemata läbi õhu ja kauge maa pealt midagi tunnetama peaks, teiseks ma ei tahagi teada teiste inimeste eraeludest, mida nad ise ei soovi jagada. Sellist negatiivsust ka ei ole, et leiaks, et see mingi kiiduväärt suhtumine oleks, kui ma tunnetaks, et lähedasel haigusest enam tagasiteed ei ole. Lisaks on mul puudu see naiseliku vaistu ilming, mille puhul ma kõike ja kõiki kogu aeg kullipilgul jälgiks ja eriti on mul hea meel selle üle, et ma ei alusta lauseid sõnadega, aga mina, aga minul, mina küll… Ole nüüd eriline edasi, proua selgeltnägija. Me teised oleme täitsa tavalised inimesed, aga sina oled lihtsalt suurepäraselt vaistlik ja naiselik.

#3784907:

#3784792:

#3784469:

Ma ei teadnud 20-aastaselt, kui kaua meie suhe kestab ning ammugi ei soovinud ma sel ajal abielluda. Meespool käis välja, et aasta pärast ju võiks, kuid mina ei olnud veel omadega seal. 25 oli veel ka üsna ükskõik, sest ikkagi noor inimene veel ja ega rahaga kah priisata polnud, et teha meeldiv pulm. 28 juba tahaks, aga nüüd on tema see, kes venitab ja vabandusi otsib.

Sa oled kaheksa aastat talle selgeks teinud, et sa temaga abielluda ei soovi, ja nüüd paned pahaks, kui ta selle peale on mõtlema hakanud, et äkki sa siis polegi talle sobiv abikaasa?

Ära pane mulle sõnu suhu. Jah, 21-aastasena ütlesin tõepoolest, et VEEL pole vaja abielluma hakata. Ootame paar aastat. Ma ei leia, et see tänapäeva maailmas, kus korrutatakse söögi alla ja peale, et noorelt kokku saanud paarid püsima ei jää, kuidagi ebanormaalne mõte oleks.

Jah, ja 25-aastaselt olid “ikkagi noor inimene veel” – loomulikult tõlgendab partner seda kui “äkki ikka leian parema”. Või mida see tähendama pidi? Mis vahet seal on, mis vanuses abielluda, kui inimene ja tunne on õiged? Ega sa 15 olnud. Iseasi, kui küsimuse all oleks olnud lapsesaamine, see siiski suur elumuutus. Aga miks noor inimene võib olla kooselus, kuid mitte abielus, kui mitte selle pärast, et ta pole oma suhtes kindel? Nii et täiesti arusaadav sinu elukaaslase poolt.

#3782668:

#3782651:

No seda on raske kirjeldada, aga ta tõesti nunnutas viimase päevani.. Ilmselt kõige suuremat valu tevadki need pulmad.

Aga mõtle, kui nõme on selline pruut olla, kelle peigmees elab veel pulmakutsete saatmise ajalgi mingi teise naisega koos ja avaldab talle armastust.

Jah, just! Mul tekkis esimesena sama mõte, et TA olukord on veel enamvähem mõistetav, aga uue naise olukord sõna otseses mõttes absurdne.

Isegi sinu juurest kolis mees vanemate juurde, mitte oma tulevase naise juurde?

Ja samas mõlemad osapooled soovivad abielluda ja peo ettevalmistus käib? Telefonitsi siis pruutpaar arutab peo üksikasju? Ei soovi õhtuti üksteise kaisus olla?

See lihtsalt pole reaalne.