Veel: minu vanaema elutarkus, et “teiste õnnetusele rajatud õnn kaua ei püsi” on õige, kuigi mina isiklikult mingit reeturit küll enam tagasi ei tahaks ega ammugi võtaks.
miks nii? paljud sellised uued abi/kooselud kestavad kaua ja õnnelikult. mees pidas vastu, kuni laps suur, oma õnne arvelt. nüüd on laps oma jalgadel ja mehelgi viimane aeg/võimalus elus õnne leida, mitte lapse nimel pingutada.
20+ aastat tagasi öeldi ka mulle sama, kui mees oma esimese lapse ema maha jättis ja minu juurde kolis. 3-4 kuud peale suhte algust hakkasime pulmi planeerima ja nüüd üle 20 aasta abielus ja õnnelikud seni.
paljud saavad oma esimese(d) lapse(d) nooruse uljuses ja mõtlemata, kas see inimene on see, kellega tahaks oma elu veeta. osad neist lähevad kohe uut otsima, osad kasvatavad lapse suureks ja lähevad siis