Teema: Taastumine pärast sünnitust

Esiteks on eelneva kaalu taastumine ja kõik kõrvalnähud väga individuaalsed.

Mina võtsin rasedusega 10 kg juurde, mis vist väga palju ei ole, kuid alustasin ka ülekaaluga (162 cm/75 kg). Tänaseks 4 kuud sünnitusest ja kaal 66 kg. Mingit trenni teinud ei ole, imetan ja käin vankriga jalutamas (sedagi vahel pikemad tiirud, mõni päev jääb üldse vahele). Kogun hoogu, et võimlemisega alustada, sest selg kipub valutama hakkama ja kõhulihased vajaks trenni.

Juuksed hakkasid välja langema kuskil 3-3,5 kuud pärast sünnitust. Akne/punnid tulevad kui liiga palju magusaga liialdan. Püüan meeles pidada, et vitamiine võtta, kuid seda mitte juuste ja välimuse vaid üldise tervise pärast ja et beebi ka neid saaks. Ma võtan eraldi D-vitamiini, B-grupi vitamiine, tsinki, harvem C-vitamiini ja magneesiumi.

Sünnituse kõrvaltoimetest ehk häirivaim oli see, et päris mõnda aega on vaagnapõhjalihased imelikud. Näiteks ma otseselt ei tundnud pissihäda, vaid pidin teadlikult minema vetsu (sünnitusmajas öeldi ka, et iga 3 h tagant peaks minema). Vist oli mõnda aega ka kerge pidamatus.

Uut rasedust ei soovitata tavalise sünnituse korral enne kui 6 kuu möödudes. Meie plaanime ka väikese vahega lapsi ning mingeid rasestumisvastaseid vahendeid tarvitusele ei ole võtnud. Alguses kasutasime mõnda aega kondoomi, kuid viimasel ajal enam mitte. Imetades ei pruugi nagunii rasedaks jääda ja usun, et minu keha ise otsustab kunas on aeg. Hormoonidest ja väsimusest tulenevalt pole seksiisu ka just kuigi suur (kuigi seks annab positiivseid emotsioone ja tõstab tuju).

Igaljuhul ära kaalu ja välimuse pärast ülearu muretse, beebiga tegelemine ja tema tundma õppimine on suur töö ja igasuguste liigsete ülesannete võtmine on väsitav ja koormav. Vahel ei jaksa isegi süüa teha ja tolmurullid toanurgas ei ole ka just suurim prioriteet. Kindlasti püüdke ülesandeid kaasaga maksimaalselt jagada, et sinu õlule liiga palju ei jääks.

Sünnitasin mai alguses ja raseduseelne vorm vist on enam vähem käes. Võtsin rasedusega juurde 13 või 14 kg. Füüsiliselt tahaks aktiivsem olla, ent beebi kõrvalt hetkel siiski aega ei leia ja vankriga samuti ei saa ringi liikuda, kuna beebile seal väga ei meeldi kaua olla. Söön hektiliselt ja mitte tervislikult, ise söögi tegemiseks endiselt aega ei leia, kui lapsega kahekesi olen.  Meil pole just lõige chillim beebi olnud ka????Õnneks mees kodus kokkab. Magusaisu on ka suur, aga see on terve elu olnud???? Ja sel kuul on hakanud juukseid meeletult langema, ma juba lootsin, et olen sellest pääsenud. Ausalt öeldes mina TA asemel midagi ei planeeriks ega mõtleks ette. Kui laps käes ja elu-olu stabiliseerinus temaga, siis ehk.

Ma mõistaksid sind paremini, kui motivatsioon tuleb sinust enesest uuesti vormi saada. Aga et kirjutasid, “mees peab ka tundma, et kodus on naine”, siis veidi kahtlustan, et püüad lihtsalt mehele meele järgi olla. Sellest on kahju, aga eks see võib muutuda kui beebi reaalselt käes, sest prioriteedid enamasti siis loksuvad paika. Loodan,  et su mees püüab omalt poolt ka olla mehe eest selles mõttes, et tegeleb beebiga, mähkmete vahetuse ja sulle puhkuse andmisega, sinu eest hoolitsemisega.

Teemasse ka: minu prioriteet vormi saamine polnud, aga see tuli iseenesest imetamise ja jalutamise kõrvalt paari kuuga. Aga see tõesti on individuaalne ja ette ei saa teada,  kuidas su keha taastub ja reageerib. Ära ette muretse.

Taastumine sõltub su praegusest vormist ja kas üleliigne kaal on turse või oled end rasva söönud. Mina võtsin rasedusega 9kg juurde, tegin terve raseduse trenni, veel 2 päeva enne sünnitust tegin täispika jõutrenni. Haiglast tulin koju kilo kergema kui enne rasedust, järgnevate kuudega tuli 3kilo juurde. Polnud aega ja energiat trenni teha ning ei julgenud riskida vähem süüa, ei soovinud piima kaotada. Ja toit oli mu ainus lohutus esimestel rasketel kuudel. Kui laps hakkas paremini magama ning muutusin toitmise osas enesekindlamaks, võtsin paar kilo dieediga alla. Viiendaks kuuks sain samasse kaalu. Kõht on ikka veel teistsugune, pehme ja lodev ja teise kujuga.

Tähtis on juba nüüd sul treenida oma tuharaid ja selga. Sa ei kujuta ette ka, mis koormus on lapse eest hoolitsemine. Pärast sünnitust sul sisuliselt pole töötavat kõhulihast. Pead tuhara ja seljaga head rühti hoidma et ennast kaitsta ja kiiremini taastuda. Muidu läheb väga ruttu selg läbi kõigi nende sundasendite peale( imetamine, mähkimine, lapse kandmine)

Nagu siin juba mainitud on, kehalaalu taastamine ja juuksed on su väikseim mure pärast sünnitust. Naiste sünnitusjärgsest perioodist räägitakse väga vähe ning toetust kiiremaks taastumiseks ei olegi. Su vaagnapõhi, kõht, pärak, seõg liigesed pole enam endised. Pikalt on õmblused, rebendid, hemorroidid. Laste hooldamine rikub naiste seljad. Tagatipuks, sul pole aega enda füsioteraapiaga tegeleda, hea kui jõuad magada ning lapsega jalutada.

Moraal on – ärge sööge ennast raseduse ajal paksuks, rase peab toitumist jälgima rohkem kui tavaline inimene. Nii on vähemalt see mure vähem.

Paksud on alati nii uhked, kui raseduse ajal kõigest paar kilo juurde võtavad. Halloo, see ei tee teid vähem paksuks.

TA olen. Võib minna nii üht kui teist pidi. Tean tutvusringkonnas ka inimesi, kellel on üsna kergelt läinud taastumine. Hetkel pigem hoian ka positiivseid mõtteid ja kui ka läheb kehvemini, siis vähemalt olen teadlik, et see on ka täiesti normaalne. 🙂

#3872969:

Paksud on alati nii uhked, kui raseduse ajal kõigest paar kilo juurde võtavad. Halloo, see ei tee teid vähem paksuks.

Kes siin uhkeldanud on vähese juurde võtmisega? Kui pead silmas mind, kes ma ausalt ütlesin, et alustasin ülekaaluga ja täna kaalun vähem kui enne rasedust, siis see ei olnud kindlasti uhkeldamine. Minu postituse mõte oli rohkem selles, et kaal võib niisamagi (otsese trennita) kukkuda kolinal, kuigi see lõpuks on ikkagi väga individuaalne.

Mis puudutab juukselangust – see tabab neid, kellel raseduse ajal jäävad juuksed nö kinni. Mul 2. raseduse ajal ei toimunud muutusi ja tänu sellele jäi rasedusjärgne juukselangus ära. 1. raseduse järgselt tabas aga 2 korda – 3-4 kuud hiöjem ja imetamist lõpetades. Õnneks õnneks paksud juuksed ????

Ja nüüd taas taastun juukselangusest. Üleüldse on juuksed hetkel kohutavad. Sest beebi magab kaisus ja seetõttu magan kinniste juustega ja näen, et olen nad vastu patja katki nühkinud, terve pea on lühemaid salke täis + langemisest uued lühemad peale kasvamas. Päris hirmus, aga eks kannan neid kinni edasi ????

Ma tegin süvalihaste harjutusi kohukliinik.ee juhendite järgi. Need on selleks, et ennetada põieprobleeme ja seljavalusid.

Juukseid pole olnud aega eriti uurida. Hea kui jõuab pesta ja kammida.

Ma võtsin esimese rasedusega juurde ca 16 kg, olin pigem ülekaalus stressirohke ja istuva töö pärast (enne rasedust siis 165/65). Kui haiglast koju sain oli kaal 73 ja olin väga nördinud, lootsin imet ???? aga õnneks keha ja lihased taastusid kiirelt. Kuu peale sünnitust oli keha normaalne, lihtsalt paksem kui ma harjunud. Imetasin last ja hakkasin aktiivselt kõndima iga päev ja kaal hakkas vaikselt langema. Ca 6k pärast olin isegi 5kg kergem kui alustasin. Aga pidin siiski aktiivne olema ja jälgima palju söön. Ca aasta peale sünnitust tegin MyFitnessi kehaanalüüsi ja tulemused olid super – paremad kui ennem sünnitust isegi. Uuesti rasedaks jäin 1,5 aasta pärast kui imetamist jäi vähemaks.

Juuste väljalangemine algas umbes kuu peale sünnitust, aga lõppes ka mõne kuuga. Korraks oli akne ka, aga ei midagi hullu. Minu probleem oli pigem igasugused nahamoodustised, mis tekkisid hormonaalsel taustal. Beebi trennides käisin lapsega ka aktiivselt alates teisest elukuust, aga ma ütleksin et emade jaoks see ei ole muidugi mingi pingutus.

#3874059:

Eelmisi vasuseid ei lugenud aga juurde võtsin peaaegu 30kg. Oma algkaalu sain tagasi siis kui laps oli 9-kuune. Enne seda proovisin igasugu dieete aga ei aidanud.

Kas sa olid enne rasedust tugevas alakaalus? Kas see suurem kaalutõus tekitas sulle ka probleeme või kulges rasedus hästi? Kas toitusid tervislikult ja liikusid ja kaal lihtsalt tuli paratamatult?

Mina olin rasedaks jäädes väga sale, rasedusega võtsin juurde ainult 10 kg, aga maha läks see väga aeglaselt. Viimased paar kilo alles siis kui rinnaga toitmise lõpetasin umbes aasta aega hiljem.

Sõbranna võttis juurde 23 kilo ja tal läks see kõik paari kuuga maha ja sealt edasi langus jätkus, kuigi sõi korralikult. Ta oli nii peenike oma beebi kõrvalt, et poleks uskunudki, et see laps tema seest välja tuli. Kui rinnaga toitmise lõpetas, võttis natuke juurde ja näeb välja samasugune nagu enne rasedust oli.

Mis puutub sellesse, et “mehele naine olla”, siis oleneb palju sellest kui palju su beebi magab. Mina olin lapse kõrvalt nii suures unepuuduses, et see, milline ma välja näen, mis kaalus olen või kas kunagi ka ripsmeid jõuan värvida, oli täiesti viiendajärguline. Voodieluga alustasime mõned kuud pärast sünnitust ja väga tihti seda ka ei juhtunud, sest esiteks hormonaalsed muutused, seks ei tundnud enam pooltki nii hea kui varem, rinnad olid valusad ja tilkusid piimast ja ma olin lihtsalt nii kohutavalt väsinud kogu aeg, et kui juba voodisse pikali heitsin, jäin pigem hetkega magama. See kõik loksus aja jooksul paika kui laps rohkem magama hakkas ja piim lõpuks otsa sai.

Juuste väljalangemise vastu ei aita ükski vitamiin. Neil, kel juuksed raseduse ajal täiesti kinni jäävad, tulevadki need karvad kõik mõne kuu jooksul korraga ära, mis muidu terve raseduse ajal oleks ära tulnud. Asemele kasvavad ka kiiresti.

#3872754:

Mees peab ka tundma, et kodus on naine, mitte ainult lapse ema.

Mees tunneb, et kodus on naine, kui ka tema saab isaks ja osaleb aktiivselt lapse kasvatamises (sh mähkmevahetused, ringijalutamised) ning naine pole ülekoormatud lapse eest hoolitsemise ja majapidamisega. Hakka juba praegu selles suunas tegutsema, küll siis on aega ka vormi taastada. Lisaks kujuneb lapsel normaalne suhe isaga ja teie mehega ei kasva ootamatult lahku jne.