Teema: Taastumine pärast sünnitust

Juurde võtsin 7-9 kilo, sõltub mis seisuga kaalu arvestada – kui tavapäraselt olen ca 57-58 kg, siis kohe raseduse alguses võtsin alla 55-56 peale, sünnitama minnes olin ca 64, max.kaal raseduse ajal 64,5.

Haiglast koju saades olin jälle 57-58 ja paar päeva hiljem 55-56. Ühtegi venitusarmi ei saanud, kuigi mu emal on ja see pidavat pärilik olema.

Kõht on peaaegu endine 3-4 nädala möödudes, kuigi pisut trenni kuluks siiski ära.
Mul oli plaaniline keiser, sellest taastumine oli kerge ja kiire – ca 5. päeval tundsin end juba väga hästi.

Enne 1. rasedust olin ülekaaluline 83 kg/165 cm. Rasedusega võtsin juurde 12 kg ja olin sünnitama minnes 95 kg. Jube oli olla.. Haiglast koju tulles olin 93 kg ja nutt oli kurgus täitsa. Kodus hakkas kaal helikiirusel langema ja 2 ndl pärast olin juba 80 kg. 2 kuud pärast sünnitust kaalusin 75 kg ja kaalun siiani sama palju. Sünnitusest möödas aasta ja hetkel uuesti 2. kuud rase. Eks näis kuidas seekord läheb 🙂 Mingeid ootusi endale ei sea. Esimene laps oli vastsündinuna väga keeruline ja mul oli ka sünnitusjärgne depressioon/ärevus ja unetus, kuigi laps ise magas rahuldavalt öösiti! Kaal langes, sest mul söögiisu oli täielik 0. Sõin sunniviisiliselt ja väga lihtsaid sööke. Ärevuse tõttu ei julgenud paljusid asju süüa, sest kartsin et tekitan beebile muidu gaasivalusid. Ärevusest ja depressioonist sain välja 6 kuud peale sünnitust alles. Seekord ei sea eesmärke, pigem üritan enda vaimset tervist hoida 🙂

Algkaalus nädal pärast sünnitust. Rasedus ajal sai juurde võetud ca 15 kg.

Esimene nädal oli kõige ebameeldivam (õmblused ja suur verevoolus).

Igapäevase ja regulaarse trenniga sai alustatud 2 nädalat pärast sünnitust (kuna lihased olid nõrgad, siis korralikud pesukaitsmed püksus, et ei lekiks). Jutt, et alustada tuleks 6-8 nädalat pärast sünnitust on väga individuaalne ja selle soovituse andmisel absoluutselt ei lähtuta konkreetsest inimesest, seega ei tasu päris tõena võtta, vaid teha iseendast lähtuvad otsused.

Magusaga ei liialda ja pigem haaran kodujuustu, porgandi või mõne muu tervisliku snäksi, kui isu tuleb. Ise söön kõike ja midagi ei piira, sest pole teaduslikult tõestatud, et ema toidul oleks märkimisväärne mõju beebile, sh gaaside tekkele.

Juuste kaotusi vms ei ole täheldanud, sh ka ihujuuksur pigem kiitnud, et juuksed ilusad. See juustekadu tihtipeale inimeste enda ettekujutus. Nt hoitakse juukseid palju patsis ja siis tulebki ühe korraga rohkem vanu juukseid ära.

Ja esmarasedatel ei soovita neid “kogenud lastevanemate” jutte väga tõsiselt võtta, et “ära mingeid ootusi ja eesmärke sea jms”, “oleneb beebist”. Lõpuks oleneb ikka sellest, kui tubli ise olla ja kui suur on tahtmine midagi teha. Beebid tajutavad vanema ebakindlust ja tihtipeale need vanemad, kes ei piira ennast beebi tulekuga, saavadki beebiga paremini hakkama, sest ei stressa iga väikse asja pärast. Tasub ise olla avatud meele ja suhtumisega, siis endal ja beebil ka kergem.

Võtsin kaksikute rasedusega juurde 40 kilo (10 aastat tagasi).

Mingiks trenniks, et kaalu langetada, küll aega polnud. Hea kui aega magamiseks leidsin.

30 kilo läksid alla paari kuuga. Stress, magamatus, unustasin süüa. (Imetada kahjuks ka ei saanud).

Ülejäänud 10 kilo on endiselt olemas ja ei lähe ta vist ka kuhugi. Samas mind ei häiri ka.