Tere, perekoolikad, vajan teie abi.
Lühidalt subjektiivselt lugu selline: Eksiga on lapse ümber pidev kemplemine toimunud juba aastaid. Last toodi mulle ebaregulaarselt ja siis kui emal endal vaja oli. Möödunud suvel läks aga ütlemiseks ja avaldasin soovi last tihemini näha, varasemalt on mulle maksimaalselt lubatud last 5-7 päeva kuus ja see tundus absudrselt vähe, selle soovi peale, vihastastin ja avastati, et nüüd hakkame üldse rohkem reguleerima ja näen last edaspidi 2 korda kuus nädalavahetusel ja nädala sees mõned tunnid kindlatel aegadel. Põhjenduseks toodi, et lapse stabiilsusele on nii parem. Kuigi selline teguviis räägib täielikult varasema vastu: kui varasemalt oli vaja reisile minna, siis visati veel mitu aasta varem, 2.5 pooleaastane laps nädalaks lihtsalt, ilma minuga isegi rääkimata minu ema juurde- jaa see oli eknaise jaoks ok. Kas olen vahepeal ise nädal aega järjest last hoidnud, aga otseloomulikult siis kui eksil endal muud plaanid ja laps vaja jalust ära saada.
Viimase 2,5 aasta jooksul hoiti kuiselt aga seda 5-7 päeva andmise limiiti mulle ja muul ajal viidi samuti ilma minuga rääkimata minu ema juurde hoida, aga mulle rohkem ei lubatud. Ei hakanud torkima, sest kogu asi on mind vaimselt laastanud ja eks ei ole mingi inimene, kellega annaks asju kokku leppida või normaalselt rääkida. Vastupidise näitena: Aasta lõpuks taheti näiteks 5-aastane laps vanavanematega 7 päevasele reisile Egiptusesse saata, aga lihasele isale enam nv-ks mitte.
Mainin veel, et olen lapsega ainult hästi käitunud, ei ole teda kunagi löönud, tema peale karjunud vms.Teeme koos alati aktiivselt toredaid asju, laulame, mängime, jalutame, käime mängutoas või ujumas, ka minu uus elukaaslane armastab last ja meil on koos alati tore olnud.
Taustaks veel, et elukaaslasega oleme 2 aastat koos elanud ja kogu selle aja jooksul pole laps näinud ei ühtki tüli ega konflikti- meie kodus on liialdamata rahu ja harmoonia.
Tulles tagasi aga suvise konflikti juurde, siis kõik plaanid lapsega said canceli, kui vahetult peale tüli pidi varasema kokkulõppe kohaselt eks lapse mu emale hoida viima, siis hoopis vihastas ning kadus pooleteiseks kuuks, millele järgnes süüdistusi täis e-mail, et miks ma ise lapsega kohumist vahepeal nõudnud pole. Tunnistan, oleks võinud, aga polnud jaksu kakelda ja lootsin, et äkki rahuneb maha. Kiri ajas aga minugi käima, vihastasin ning sellest hetkest enam elatist ei maksnud.
Mainin, et varasemalt olen maksnud 200 eurot kuus ja ka sellistel kuudel kui laps minu ja minu ema juures kokku hoida rohkem päevi kui ema juures, selliseid kuid aastas 2.
Palka teenin umbes 1100 eurot kuus. Lapsele olen varasemalt kuiselt ise väljaminekuid teinud keskmiselt 100-150 euro eest, minu ema ka kuiselt samalaadse summa, jõuludel ja sünnipäevakuul on meil alati kõvasti rohkem kulunud.
Aasta lõpus kirjtutas eks kirja, et nõuab uut ja suuremat summat mis jääks 320 ja 500 euro vahele. Otseloomulikult on see ennekuulmatu ja nii palju pole mul mitte kusagilt võtta, aga asi päädis siis sellega, et eks andis hagi sisse ja jaanuari alguses sain e-toimikusse teate. Hagis seisis, et mult nõuatakse eelmise aasta 5 maksmata kuu eest 1800 eurot ja edasi peaksin lapse täisealiseks saamiseni maksma ligi 600 eurot kuus. Meelevaldseid numbreid oli seal veel, 5- aastase ülalpidamiskuludeks oli märgitud 1250 eurot, elatist võlgnevat ma aaatate peale kokku ligi 8 tuhat, kuigi olen alati maksnud, ka siis kui töötuna väga sügavas depressioonis mitu kuud liikumatult lebasin, siis laenasin viimases hädas hedealt sõpradelt ja eks sai rahad kätte.
Selline nõue ajas alguses muigama küll, eriti arvestades, et olen lihtne palgatööline ja lapse ema ise samuti. Hagi sisaldas hunnikus veidraid tsekke, kus lapse kuludeks liigitusid asjad, mis kindlasti tema kulud pole, ühe tseki all olid nii 3xkurgitilli dipikastet kui muud asjad mida lapse üldse ei söö, suhsirestorani arveid oli paar (laps samuti kala ei söö) ja kõige tipuks oli ema lapsega võtnud paarismasaazhi, millest paluti siis mul ka pool kinni maksta. Lapse sünnipäeva kulud olid eraldi ära toodud 650 korraldus+300 eurot kingitus- viieaastase sünnipäevale? Tegu, siis sünnipäevaga mida eks lapsele korraldab, mind või minu sugulasi sinna ei kutsuta. Meie pool on alati toimund eraldi pidu, kus ka kingid, tort ja kõik muud jutud, mis lapse sünnal ikka.
Ma ei ütle, et ei või lapse sünnipäevale kas või 100k panna, aga elustandard võiks vastata võimetele.
Lugesin ja tutvusin ja see kõik tundus nii absurdne. Mõtlesin, et heakene küll, jään järgmist sammu, kohtukutset või mingit teadet ootama. Kiirel ajal ununes asi korraks ära.
Nüüd eile siis logisin e-toimikusse sisse ja hopstii- tuleb välja, et vahepeal on hagi käiku lastud ja otsuski ära tehtud. Menetlusse võtmise määrus on mul kuidagi 3 nädalat tagasi kahe silma vahele jäänud, vastuvõetuks on märgitud, aga avastasin ja avasin esmakordselt eile. 2 nädalat mis hagile vastamiseks oli antud paraku ületatatud ja nüüd tehtud ka Tagaseljaotsus, kus pmst kõik eksi nõudmised kohtu poolt heaks kiidetud. Õigusabi kuludega ligi 3000 eurot nõudeid ja ütleme ausalt, ei oska hektel mitte midagi teha. Otseloomulikult olen ise loll ja õigusteadmatu, pole kunagi varem olnud vaja õigussüsteemides orieneeruda, aga kas tõesti ongi nii, et kui ma ei oska süsteeme kasutada või isegi näe mulle mõeldud materjale, siis saab mulle tagaselja nii teha? Füüsilise määrusega pole ju varianti, et võtad vastu, aga übrikku ei ava, aga e-toimikus sain omal käel tunda- on selline asi on vägaggi võimalik.
Edasikaebamise õigus peaks mul olema, enne homset, aga juristi poole pöörduda ei saa.
Magada öösel ei saanud ja närvid krussis, head perekoolikad,
kui kellelgi on samasugust kogemust olnud või oskab mingitmoodi, mind mu hädas, nõu või suunistega aidata, siis palun andke märku.
Tänud kõigile, kes läbi lugesid ja kaasa mõtlesid.
