Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tagaseljaotsus

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 86 )

Teema: Tagaseljaotsus

Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

2.14 Kasutatud vulgaarset eneseväljendust.

Perekooli moderaator.

+4
-12
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Õnnetu lugu, teemaalgataja, kui sa vastu pole, siis oleksin sulle natuke juriidilise nõuga abiks.

Helista 56342020 Oliver

Tänud ühendun tunni jooksul.
Sain ennast tühjaks kirjutada ja nagu näha on arvamusi erinevaid, kõigile, kes proovisid mõista tänud sellest eest. Siit edasiseks irdun, aga kui kellelgi on mõnd soovitust või teab mõnda head pereõigusega tegelevat juristi, siis võib kirjutada mulle tagaseljaotsus@gmail.com

Head

+11
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Helista homme hommikul mõnele asjalikule advokaadile. Sa jätsid hagile vastamata ja kohus tegi tagaseljaotsuse esitatud nõuete ulatuses.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hm, kuidas sa tead, et tipikaste ja sushi on lapse kulud, järelikult oled hagimaterjalid ja kohtumääruse vastuvõtnud

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hm, kuidas sa tead, et tipikaste ja sushi on lapse kulud, järelikult oled hagimaterjalid ja kohtumääruse vastuvõtnud

kirjutas ju, et hagi nägi, aga seda kohtumääruse teatist mitte, mis hiljem tuli

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis sa ise teha tahaksid. Jurist järgmiseks?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

e-toimikuga on nii, et sa võid ekslikult vastu võtta kõik dokumendid. Siin aetakse segi ka kohtumäärus ja kohtuotsus. Piisas, kui klikid sellele, et võta vastu, kui oledki kõik dokumendid vastuvõtnud. tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele, ei pea ootama 30 päevast jõustumist seega on vaja esitada koos apellatsioonkaebusega ka hagi tagamine. Selleks soovitan võtta korralik advokaat.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kommentaaridest on väga selgelt näha, kumba “leeri” nii mõnigi Kägu kuulub – kes on olnud niiöelda selle ema rollis ja kes isa omas.

Üldiselt on nii, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapsega suhelda ning teine vanem ei tohi seda takistada, kui vanem ei ole just ohtlik lapsele. Siin teemas tundub, et ei ole ohtlik, seega alust suhtlust takistada või keelata ei ole. Minul ka laste teine vanem ei lasknud lapsi näha, kui pöördusin mõistliku suhtluskorra saamiseks lastekaitse spetsialisti poole. Miks lapse ema viib last lapse isa asemel hoopis eksämma juurde?

Soovitan võtta hea advokaadi (isiklik soovitus on Helen Hääl – ta on üks parimaid pereõiguse vallas, aga eks tasu on ka vastav). Lasta tal koostada vastulause, kus üksipulgi on välja toodud kulud lapsele elatise nõudes ja nende mõistlikkus/vastavus reaalsusele. Elatise hagiga aga ei määrata suhtluskorda, selle jaoks tuleb kohtusse sisse anda hooldusõiguse hagi ja siis paneb kohtunik kuni esimese istungini paika esmase õiguskaitse korras mingisuguse suhtluskorra. Kindlasti tuleb advokaadile saata konto väljavõte, kus on näha varasemad elatisraha kanded teisele vanemale – nii näitad oma soovi lapse elus ja kasvatamises osaleda. Hea on ka, kui oleks väljavõtteid suhtlusest teise vanemaga, kus on näha temapoolset suhtumist ja et ta takistab suhtlust lapsega.

Mõistan väga hästi, mida tunned. Olin ise mõnes mõttes sarnases olukorras, kus laste teine vanem takistas nendega kohtumisi, kuna oli kibestunud, et ma lahkusin. Mina oleksin soovinud lapsi endaga võtta, aga et nende elu muus osas ei muutuks (kool-lasteaed), siis jäi nii. Alguses, kui tekkisid esimesed takistused ning lastekaitses käimisest polnud abi, tuli mul paras must auk (ma olen laste ema, mitte isa) ja ei osanud enam midagi ette võtta. Lastekaitse spetsialist mõistis mind küll ja et olukord pole laste huvides, aga nad ei saa teist vanemad kohustada. Tegevusetus tegelikult aga süvendas masendust veelgi rohkem. Kõik need, kes Sind siin maha teevad, pole lihtsalt olnud Sinu olukorras ega ka sarnases olukorras ning näevad kõike ainult enda mätta otsast. Jõudu “võitluses”!

 

P.S. Mina saavutasin kohtus võrdse suhtluskorra ehk siis lapsed elavad pool aega minuga ja pool aega teise vanemaga. See rakendati poole menetluse ajal alguses proovina perelepituse ajaks. Kuna elatisraha oli teise menetluse käigus välja mõistetud, siis seda pidin ma teise vanema nõudmisel edasi maksma kuni ametlikult jõustus võrdne ajajaotus ehk siis veel umbes pool aastat.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kommentaaridest on väga selgelt näha, kumba “leeri” nii mõnigi Kägu kuulub – kes on olnud niiöelda selle ema rollis ja kes isa omas.

Üldiselt on nii, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapsega suhelda ning teine vanem ei tohi seda takistada, kui vanem ei ole just ohtlik lapsele. Siin teemas tundub, et ei ole ohtlik, seega alust suhtlust takistada või keelata ei ole. Minul ka laste teine vanem ei lasknud lapsi näha, kui pöördusin mõistliku suhtluskorra saamiseks lastekaitse spetsialisti poole. Miks lapse ema viib last lapse isa asemel hoopis eksämma juurde?

Soovitan võtta hea advokaadi (isiklik soovitus on Helen Hääl – ta on üks parimaid pereõiguse vallas, aga eks tasu on ka vastav). Lasta tal koostada vastulause, kus üksipulgi on välja toodud kulud lapsele elatise nõudes ja nende mõistlikkus/vastavus reaalsusele. Elatise hagiga aga ei määrata suhtluskorda, selle jaoks tuleb kohtusse sisse anda hooldusõiguse hagi ja siis paneb kohtunik kuni esimese istungini paika esmase õiguskaitse korras mingisuguse suhtluskorra. Kindlasti tuleb advokaadile saata konto väljavõte, kus on näha varasemad elatisraha kanded teisele vanemale – nii näitad oma soovi lapse elus ja kasvatamises osaleda. Hea on ka, kui oleks väljavõtteid suhtlusest teise vanemaga, kus on näha temapoolset suhtumist ja et ta takistab suhtlust lapsega.

Mõistan väga hästi, mida tunned. Olin ise mõnes mõttes sarnases olukorras, kus laste teine vanem takistas nendega kohtumisi, kuna oli kibestunud, et ma lahkusin. Mina oleksin soovinud lapsi endaga võtta, aga et nende elu muus osas ei muutuks (kool-lasteaed), siis jäi nii. Alguses, kui tekkisid esimesed takistused ning lastekaitses käimisest polnud abi, tuli mul paras must auk (ma olen laste ema, mitte isa) ja ei osanud enam midagi ette võtta. Lastekaitse spetsialist mõistis mind küll ja et olukord pole laste huvides, aga nad ei saa teist vanemad kohustada. Tegevusetus tegelikult aga süvendas masendust veelgi rohkem. Kõik need, kes Sind siin maha teevad, pole lihtsalt olnud Sinu olukorras ega ka sarnases olukorras ning näevad kõike ainult enda mätta otsast. Jõudu “võitluses”!

P.S. Mina saavutasin kohtus võrdse suhtluskorra ehk siis lapsed elavad pool aega minuga ja pool aega teise vanemaga. See rakendati poole menetluse ajal alguses proovina perelepituse ajaks. Kuna elatisraha oli teise menetluse käigus välja mõistetud, siis seda pidin ma teise vanema nõudmisel edasi maksma kuni ametlikult jõustus võrdne ajajaotus ehk siis veel umbes pool aastat.

1. Isa pole 7 kuud elatist maksnud

2. Isa pole kordagi aastate jooksul lastekaitsesse pöördunud, et mingit suhtluskorda sisse seada

3. Isa pole 7 kuud ise lapse vastu huvi tundnud

4. Hetkel tundub ainus motivaator olevat raha

+10
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

tundub

Isa oli pikali maas, raskelt haige. Mis siin arusaamatuks jääb? Kui elatise eesmärk on katta igapäevaseid minimaalseid kulutusi, siis mis valemiga mõistetaks raha tagantjärgi. Kui isa on haige, siis on loogiline, et ema, kes oli terve maksab enda peaajuga välja mõeldud kulutused. Nii on see ka peresiseselt. Kui ema on haige, siis isa toetab ja kui isa haige, siis ema toetab. Mitte et jooksen ja nõuan. Ei, minu maailma sellised elukad ei mahu.

+2
-9
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kommentaaridest on väga selgelt näha, kumba “leeri” nii mõnigi Kägu kuulub – kes on olnud niiöelda selle ema rollis ja kes isa omas.

Üldiselt on nii, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapsega suhelda ning teine vanem ei tohi seda takistada, kui vanem ei ole just ohtlik lapsele. Siin teemas tundub, et ei ole ohtlik, seega alust suhtlust takistada või keelata ei ole. Minul ka laste teine vanem ei lasknud lapsi näha, kui pöördusin mõistliku suhtluskorra saamiseks lastekaitse spetsialisti poole. Miks lapse ema viib last lapse isa asemel hoopis eksämma juurde?

Soovitan võtta hea advokaadi (isiklik soovitus on Helen Hääl – ta on üks parimaid pereõiguse vallas, aga eks tasu on ka vastav). Lasta tal koostada vastulause, kus üksipulgi on välja toodud kulud lapsele elatise nõudes ja nende mõistlikkus/vastavus reaalsusele. Elatise hagiga aga ei määrata suhtluskorda, selle jaoks tuleb kohtusse sisse anda hooldusõiguse hagi ja siis paneb kohtunik kuni esimese istungini paika esmase õiguskaitse korras mingisuguse suhtluskorra. Kindlasti tuleb advokaadile saata konto väljavõte, kus on näha varasemad elatisraha kanded teisele vanemale – nii näitad oma soovi lapse elus ja kasvatamises osaleda. Hea on ka, kui oleks väljavõtteid suhtlusest teise vanemaga, kus on näha temapoolset suhtumist ja et ta takistab suhtlust lapsega.

Mõistan väga hästi, mida tunned. Olin ise mõnes mõttes sarnases olukorras, kus laste teine vanem takistas nendega kohtumisi, kuna oli kibestunud, et ma lahkusin. Mina oleksin soovinud lapsi endaga võtta, aga et nende elu muus osas ei muutuks (kool-lasteaed), siis jäi nii. Alguses, kui tekkisid esimesed takistused ning lastekaitses käimisest polnud abi, tuli mul paras must auk (ma olen laste ema, mitte isa) ja ei osanud enam midagi ette võtta. Lastekaitse spetsialist mõistis mind küll ja et olukord pole laste huvides, aga nad ei saa teist vanemad kohustada. Tegevusetus tegelikult aga süvendas masendust veelgi rohkem. Kõik need, kes Sind siin maha teevad, pole lihtsalt olnud Sinu olukorras ega ka sarnases olukorras ning näevad kõike ainult enda mätta otsast. Jõudu “võitluses”!

P.S. Mina saavutasin kohtus võrdse suhtluskorra ehk siis lapsed elavad pool aega minuga ja pool aega teise vanemaga. See rakendati poole menetluse ajal alguses proovina perelepituse ajaks. Kuna elatisraha oli teise menetluse käigus välja mõistetud, siis seda pidin ma teise vanema nõudmisel edasi maksma kuni ametlikult jõustus võrdne ajajaotus ehk siis veel umbes pool aastat.

1. Isa pole 7 kuud elatist maksnud

2. Isa pole kordagi aastate jooksul lastekaitsesse pöördunud, et mingit suhtluskorda sisse seada

3. Isa pole 7 kuud ise lapse vastu huvi tundnud

4. Hetkel tundub ainus motivaator olevat raha

Ma saan aru, et siin lähevad arvamused soopõhiselt lahku, aga öelge mulle ausalt milline ema selliseid trikke teeb kui isa on vähegi normaalne inimene ja lapsega ok?

Kõigi rongaisade kõrval, kes oma lastest kuuldagi ei taha- on see siis mingi probleem, kui isa tahab tihedamat suhtlust-mõelge ka. Ei ole ju!

Eks inimestevahelisi suhteid on alati kerge konteksti teadmata kommenteerida, aga enamik vanemaid ilmselt loodad asjad kohtuväliselt asjad aetud saada ja erinevaid võime või asutusi ei taheta tihtipeale asjasse segada.

Kui isa tõepoolest ei teadnud menetlusest… või on kehva juriidikas seikleja, siis on ju tegu igati kahetsusväärse looga. Soovin igal juhul edu, et kõik laheneks lapse heaolukasuks.

 

see ämmajuurde viimine tundub pigem trikk, et mitte isale üle 7-ks päevaks last anda, sest siis elatise tasu suurus väheneb.

 

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

tundub

Isa oli pikali maas, raskelt haige. Mis siin arusaamatuks jääb? Kui elatise eesmärk on katta igapäevaseid minimaalseid kulutusi, siis mis valemiga mõistetaks raha tagantjärgi. Kui isa on haige, siis on loogiline, et ema, kes oli terve maksab enda peaajuga välja mõeldud kulutused. Nii on see ka peresiseselt. Kui ema on haige, siis isa toetab ja kui isa haige, siis ema toetab. Mitte et jooksen ja nõuan. Ei, minu maailma sellised elukad ei mahu.

See kõlab õudsalt jah, soovitan kindlasti kohtusse minna, kui vähemalt pool isa jutust tõele vastab, siis selle ema puhul on tegu haige inimesega.

+4
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

 Lühidalt subjektiivselt lugu selline: Eksiga on lapse ümber pidev kemplemine toimunud juba aastaid. Last toodi mulle ebaregulaarselt ja siis kui emal endal vaja oli. Möödunud suvel läks aga ütlemiseks ja avaldasin soovi last tihemini näha, varasemalt on mulle maksimaalselt lubatud last 5-7 päeva kuus ja see tundus absudrselt vähe, selle soovi peale, vihastastin ja avastati, et nüüd hakkame üldse rohkem reguleerima ja näen last edaspidi 2 korda kuus nädalavahetusel ja nädala sees mõned tunnid kindlatel aegadel. Põhjenduseks toodi, et lapse stabiilsusele on nii parem. Kuigi selline teguviis räägib täielikult varasema vastu: kui varasemalt oli vaja reisile minna, siis visati veel mitu aasta varem, 2.5 pooleaastane laps nädalaks lihtsalt, ilma minuga isegi rääkimata minu ema juurde- jaa see oli eknaise jaoks ok. Kas olen vahepeal ise nädal aega järjest last hoidnud, aga otseloomulikult siis kui eksil endal muud plaanid ja laps vaja jalust ära saada.

Viimase 2,5 aasta jooksul hoiti kuiselt aga seda 5-7 päeva andmise limiiti mulle ja muul ajal viidi samuti ilma minuga rääkimata minu ema juurde hoida, aga mulle rohkem ei lubatud. Ei hakanud torkima, sest kogu asi on mind vaimselt laastanud ja eks ei ole mingi inimene, kellega annaks asju kokku leppida või normaalselt rääkida. Vastupidise näitena: Aasta lõpuks taheti näiteks 5-aastane laps vanavanematega 7 päevasele reisile Egiptusesse saata, aga lihasele isale enam nv-ks mitte.<br style=”box-sizing: border-box; caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif; -webkit-tap-highlight-color: rgba(0, 0, 0, 0); -webkit-text-size-adjust: 100%;” />Mainin veel, et olen lapsega ainult hästi käitunud, ei ole teda kunagi löönud, tema peale karjunud vms.Teeme koos alati aktiivselt toredaid asju, laulame, mängime, jalutame, käime mängutoas või ujumas, ka minu uus elukaaslane armastab last ja meil on koos alati tore olnud.<br style=”box-sizing: border-box; caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif; -webkit-tap-highlight-color: rgba(0, 0, 0, 0); -webkit-text-size-adjust: 100%;” />Taustaks veel, et elukaaslasega oleme 2 aastat koos elanud ja kogu selle aja jooksul pole laps näinud ei ühtki tüli ega konflikti- meie kodus on liialdamata rahu ja harmoonia.<br style=”box-sizing: border-box; caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif; -webkit-tap-highlight-color: rgba(0, 0, 0, 0); -webkit-text-size-adjust: 100%;” />Tulles tagasi aga suvise konflikti juurde, siis kõik plaanid lapsega said canceli, kui vahetult peale tüli pidi varasema kokkulõppe kohaselt eks lapse mu emale hoida viima, siis hoopis vihastas ning kadus pooleteiseks kuuks, millele järgnes süüdistusi täis e-mail, et miks ma ise lapsega kohumist vahepeal nõudnud pole. Tunnistan, oleks võinud, aga polnud jaksu kakelda ja lootsin, et äkki rahuneb maha. Kiri ajas aga minugi käima, vihastasin ning sellest hetkest enam elatist ei maksnud.<br style=”box-sizing: border-box; caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif; -webkit-tap-highlight-color: rgba(0, 0, 0, 0); -webkit-text-size-adjust: 100%;” />Mainin, et varasemalt olen maksnud 200 eurot kuus ja ka sellistel kuudel kui laps minu ja minu ema juures kokku hoida rohkem päevi kui ema juures, selliseid kuid aastas 2.”

Mina näen siin kahe lapsevanema omavahelist kemplemist, kus üks lõpuks murdus ning tegi rumala käigu frustratsioonist. Ega tegelikult elatist maksval vanemal ei olegi väga muid “mõjutusvahendeid” kui elatis – ei kiida seda heaks, kuid mõistan.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vastulauseks ei ole enam aega, saab esitada appelatsioonkaebuse. Kui isa elatist ei maksnud on nõude esitamine igati põhjendatud

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Isa oli pikali maas, raskelt haige. Mis siin arusaamatuks jääb? Kui elatise eesmärk on katta igapäevaseid minimaalseid kulutusi, siis mis valemiga mõistetaks raha tagantjärgi. Kui isa on haige, siis on loogiline, et ema, kes oli terve maksab enda peaajuga välja mõeldud kulutused. Nii on see ka peresiseselt. Kui ema on haige, siis isa toetab ja kui isa haige, siis ema toetab. Mitte et jooksen ja nõuan. Ei, minu maailma sellised elukad ei mahu.

Sinu isa? TA ei olnud ju.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kommentaaridest on väga selgelt näha, kumba “leeri” nii mõnigi Kägu kuulub – kes on olnud niiöelda selle ema rollis ja kes isa omas.

Üldiselt on nii, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapsega suhelda ning teine vanem ei tohi seda takistada, kui vanem ei ole just ohtlik lapsele. Siin teemas tundub, et ei ole ohtlik, seega alust suhtlust takistada või keelata ei ole. Minul ka laste teine vanem ei lasknud lapsi näha, kui pöördusin mõistliku suhtluskorra saamiseks lastekaitse spetsialisti poole. Miks lapse ema viib last lapse isa asemel hoopis eksämma juurde?

Soovitan võtta hea advokaadi (isiklik soovitus on Helen Hääl – ta on üks parimaid pereõiguse vallas, aga eks tasu on ka vastav). Lasta tal koostada vastulause, kus üksipulgi on välja toodud kulud lapsele elatise nõudes ja nende mõistlikkus/vastavus reaalsusele. Elatise hagiga aga ei määrata suhtluskorda, selle jaoks tuleb kohtusse sisse anda hooldusõiguse hagi ja siis paneb kohtunik kuni esimese istungini paika esmase õiguskaitse korras mingisuguse suhtluskorra. Kindlasti tuleb advokaadile saata konto väljavõte, kus on näha varasemad elatisraha kanded teisele vanemale – nii näitad oma soovi lapse elus ja kasvatamises osaleda. Hea on ka, kui oleks väljavõtteid suhtlusest teise vanemaga, kus on näha temapoolset suhtumist ja et ta takistab suhtlust lapsega.

Mõistan väga hästi, mida tunned. Olin ise mõnes mõttes sarnases olukorras, kus laste teine vanem takistas nendega kohtumisi, kuna oli kibestunud, et ma lahkusin. Mina oleksin soovinud lapsi endaga võtta, aga et nende elu muus osas ei muutuks (kool-lasteaed), siis jäi nii. Alguses, kui tekkisid esimesed takistused ning lastekaitses käimisest polnud abi, tuli mul paras must auk (ma olen laste ema, mitte isa) ja ei osanud enam midagi ette võtta. Lastekaitse spetsialist mõistis mind küll ja et olukord pole laste huvides, aga nad ei saa teist vanemad kohustada. Tegevusetus tegelikult aga süvendas masendust veelgi rohkem. Kõik need, kes Sind siin maha teevad, pole lihtsalt olnud Sinu olukorras ega ka sarnases olukorras ning näevad kõike ainult enda mätta otsast. Jõudu “võitluses”!

P.S. Mina saavutasin kohtus võrdse suhtluskorra ehk siis lapsed elavad pool aega minuga ja pool aega teise vanemaga. See rakendati poole menetluse ajal alguses proovina perelepituse ajaks. Kuna elatisraha oli teise menetluse käigus välja mõistetud, siis seda pidin ma teise vanema nõudmisel edasi maksma kuni ametlikult jõustus võrdne ajajaotus ehk siis veel umbes pool aastat.

Ma ei näe siin teemas küll ühtegi postitust, kus arvataks, et ema tohib lapsega suhtlemist takistada. Loomulikult ei tohi. Aga väga vale on hakata elatise kinnihoidmisega välja pressima. Täiesti normaalne ja õige oli sinu lahendus, lastekaitse ja kohus. Aga teemaalgataja otsustas selle asemel raha maksmisest loobuda ja nüüd nutab, et miks talt küll liiga palju elatist nõutakse.
Nutu ja hala asemel kaevaku edasi ja selgitagu, mis kulud on mõistlikud ja mis mitte.
Ning teiselt poolt siis leppigu lastekaitse ja kohtu abil ka normaalne suhtlemiskord kokku.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1. Isa pole 7 kuud elatist maksnud

2. Isa pole kordagi aastate jooksul lastekaitsesse pöördunud, et mingit suhtluskorda sisse seada

3. Isa pole 7 kuud ise lapse vastu huvi tundnud

4. Hetkel tundub ainus motivaator olevat raha

Tere, perekoolikad, vajan teie abi.

Lühidalt subjektiivselt lugu selline: Eksiga on lapse ümber pidev kemplemine toimunud juba aastaid. Last toodi mulle ebaregulaarselt ja siis kui emal endal vaja oli. Möödunud suvel läks aga ütlemiseks ja avaldasin soovi last tihemini näha, varasemalt on mulle maksimaalselt lubatud last 5-7 päeva kuus ja see tundus absudrselt vähe, selle soovi peale, vihastastin ja avastati, et nüüd hakkame üldse rohkem reguleerima ja näen last edaspidi 2 korda kuus nädalavahetusel ja nädala sees mõned tunnid kindlatel aegadel. Põhjenduseks toodi, et lapse stabiilsusele on nii parem. Kuigi selline teguviis räägib täielikult varasema vastu: kui varasemalt oli vaja reisile minna, siis visati veel mitu aasta varem, 2.5 pooleaastane laps nädalaks lihtsalt, ilma minuga isegi rääkimata minu ema juurde- jaa see oli eknaise jaoks ok. Kas olen vahepeal ise nädal aega järjest last hoidnud, aga otseloomulikult siis kui eksil endal muud plaanid ja laps vaja jalust ära saada.

Viimase 2,5 aasta jooksul hoiti kuiselt aga seda 5-7 päeva andmise limiiti mulle ja muul ajal viidi samuti ilma minuga rääkimata minu ema juurde hoida, aga mulle rohkem ei lubatud. Ei hakanud torkima, sest kogu asi on mind vaimselt laastanud ja eks ei ole mingi inimene, kellega annaks asju kokku leppida või normaalselt rääkida. Vastupidise näitena: Aasta lõpuks taheti näiteks 5-aastane laps vanavanematega 7 päevasele reisile Egiptusesse saata, aga lihasele isale enam nv-ks mitte.

Mainin veel, et olen lapsega ainult hästi käitunud, ei ole teda kunagi löönud, tema peale karjunud vms.Teeme koos alati aktiivselt toredaid asju, laulame, mängime, jalutame, käime mängutoas või ujumas, ka minu uus elukaaslane armastab last ja meil on koos alati tore olnud.

Taustaks veel, et elukaaslasega oleme 2 aastat koos elanud ja kogu selle aja jooksul pole laps näinud ei ühtki tüli ega konflikti- meie kodus on liialdamata rahu ja harmoonia.

Tulles tagasi aga suvise konflikti juurde, siis kõik plaanid lapsega said canceli, kui vahetult peale tüli pidi varasema kokkulõppe kohaselt eks lapse mu emale hoida viima, siis hoopis vihastas ning kadus pooleteiseks kuuks, millele järgnes süüdistusi täis e-mail, et miks ma ise lapsega kohumist vahepeal nõudnud pole. Tunnistan, oleks võinud, aga polnud jaksu kakelda ja lootsin, et äkki rahuneb maha. Kiri ajas aga minugi käima, vihastasin ning sellest hetkest enam elatist ei maksnud.

Mainin, et varasemalt olen maksnud 200 eurot kuus ja ka sellistel kuudel kui laps minu ja minu ema juures kokku hoida rohkem päevi kui ema juures, selliseid kuid aastas 2.

Palka teenin umbes 1100 eurot kuus.

Aasta lõpus kirjtutas eks kirja, et nõuab uut ja suuremat summat mis jääks 320 ja 500 euro vahele. Otseloomulikult on see ennekuulmatu ja nii palju pole mul mitte kusagilt võtta, aga asi päädis siis sellega, et eks andis hagi sisse ja jaanuari alguses sain e-toimikusse teate. Hagis seisis, et mult nõuatakse eelmise aasta 5 maksmata kuu eest 1800 eurot ja edasi peaksin lapse täisealiseks saamiseni maksma ligi 600 eurot kuus. Meelevaldseid numbreid oli seal veel, 5- aastase ülalpidamiskuludeks oli märgitud 1250 eurot, elatist võlgnevat ma aaatate peale kokku ligi 8 tuhat, kuigi olen alati maksnud, ka siis kui töötuna väga sügavas depressioonis mitu kuud liikumatult lebasin, siis laenasin viimases hädas hedealt sõpradelt ja eks sai rahad kätte.

Uus katse vastata, loodetavasti sel korral õnnestub paremini. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad – kunmagi käitumine ei ole lapse huve silmas pidav. Eesti meeste kannatlikkus on sageli päris pikk, eriti kui olukord on kuidagi enam-vähem talutav ja kui lõpuks “murdumine” toimub, siis võidakse mitte kõige targemaid otsuseid teha. Elatist maksva vanema ainus teise vanema mõjutusvahend ongi elatisraha. Lastekaitsesse oleks võinud jah juba varem ka pöörduda, aga ju siis olukord ei olnud nii hull veel ning loodeti ise hakkama saada. Pealegi lastekaitse ei saa mitte midagi teha, ainult suhelda teise vanemaga ning loota, et too võtab mõistuse pähe. Isa saab ju panga väljavõtetega näidata kohtus, et kuni tolle hetkeni ta maksis elatist, nagu ma aru saan, siis aastaid. Summa ei pea olema alati täpselt elatisraha miinimum, vaid poolte kokkuleppel võib olla ka väiksem summa. Usun, et isal on alles ka väljavõtted tema ja lapse ema vahelisest suhtlusest, milles on näha, et ema juba pikemat aega ei võimalda isal normaalselt lapsega kohtuda.

 

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eesti meeste kannatlikkus on sageli päris pikk, eriti kui olukord on kuidagi enam-vähem talutav ja kui lõpuks “murdumine” toimub, siis võidakse mitte kõige targemaid otsuseid teha.

100% nõus, hiljem laiutavad käsi lapse isa surnd.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, nii ongi, et kui sa saad kohtust kirja, siis sa PEAD sellele vastama nõuetekohaselt, antud juhul oleksid võinud esitada vaide. Kui see tegemata jäi, siis vabandust, aga ise oled loll.

Tõsi küll, natuke on ka nendel inimestel õigus ennast kaitsta, kes lolli peaga arvavad, et kohtu kirjale mittereageerimine neid otsusest päästab: https://www.juristaitab.ee/et/minu-vastu-algatatud-kohtumenetlus/tagaseljaotsus

Või siis annad omalt poolt kohtule avalduse sisse elatise summa vähendamiseks ja tagasiulatuva nõude tühistamiseks. Loodeavasti oled sa seni elatist maksnud ikka ema pangaarvele, selgitusega “elatis lapsele”?

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

e-toimikuga on nii, et sa võid ekslikult vastu võtta kõik dokumendid. Siin aetakse segi ka kohtumäärus ja kohtuotsus. Piisas, kui klikid sellele, et võta vastu, kui oledki kõik dokumendid vastuvõtnud. tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele, ei pea ootama 30 päevast jõustumist seega on vaja esitada koos apellatsioonkaebusega ka hagi tagamine. Selleks soovitan võtta korralik advokaat.

Palun selgitage, mis asi on e-toimik?

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kommentaaridest on väga selgelt näha, kumba “leeri” nii mõnigi Kägu kuulub – kes on olnud niiöelda selle ema rollis ja kes isa omas.

A kus leeris mina olen? Mul pole üldse lapsi ja igasuguse kärjendusega kogemused puuduvad. Samas leian nagu üks eelnev kägugi, et lapse kaudu eksile kätte maksta on sigadus. See voodis deorekaga vedelemine ja küla pealt raha kerjamine ei mõjunud ka kuidagi nii, nagu ilmselt sooviti. Samas tean, et rahaahneid naisi on väga palju.

+2
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Elatist ei maksta ju lapse emale, vaid lapsele ning on mõeldud lapse igapäevaste vajaduste katmiseks. Enda arvates TA karistas eks naist sellega, et jättis elatise maksmata – seega pöördus laps kohtusse põhjendatult (hagejaks on kohtus laps, , tema õiguse  eest -saada ülalpidamist – pöördus tema ema ).Samas ei nähtu, et lapse isa oleks midagi teinud, et kaitsta lapse õigusi kohtuda oma isaga, näiteks pöördunud lastekaitsesse, kohtusse.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elatist ei maksta ju lapse emale, vaid lapsele ning on mõeldud lapse igapäevaste vajaduste katmiseks. Enda arvates TA karistas eks naist sellega, et jättis elatise maksmata – seega pöördus laps kohtusse põhjendatult (hagejaks on kohtus laps, , tema õiguse eest -saada ülalpidamist – pöördus tema ema ).Samas ei nähtu, et lapse isa oleks midagi teinud, et kaitsta lapse õigusi kohtuda oma isaga, näiteks pöördunud lastekaitsesse, kohtusse.

… ja siis nad kiidavad naiste emotsionaalset intelligentsi ja kurdavad meeste pragmaatilisust. Aga tule loe PK-s elatise teemasid ja naised on nagu külmad kalkulaatorid – seadus, lasteakaitse, kohus, asitõendid.

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

e-toimikuga on nii, et sa võid ekslikult vastu võtta kõik dokumendid. Siin aetakse segi ka kohtumäärus ja kohtuotsus. Piisas, kui klikid sellele, et võta vastu, kui oledki kõik dokumendid vastuvõtnud. tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele, ei pea ootama 30 päevast jõustumist seega on vaja esitada koos apellatsioonkaebusega ka hagi tagamine. Selleks soovitan võtta korralik advokaat.

Palun selgitage, mis asi on e-toimik?

löö googlesse sisse,  siis näed, mis see on.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samas tean, et rahaahneid naisi on väga palju.

No teemaalgataja naine algselt küll rahaahne ei olnud. Ta leppis elatisega 200 eurot kuus – ma arvan, et see 400, mis sel juhul lapse kuludeks ette on nähtud, on küll enamvähem miinimum, millega laps saab toidetud, riidesse, katus peakohale ja lasteaed või kooli jaoks vajalik makstud. Ei näe mingit rahaahnust, kui 200-ga rahul oli.

Siis midagi juhtus ning naine hakkas kohtumisi keelama – miks ta seda tegi teemaalgataja ei rääkinud, aga vahet poolt, naise poolt väga halb otsus, nii probleeme ei lahendata. Põhiline kannataja on laps ja oma lapsele nii ei tehta.

Ja nüüd muutus teemaalgataja ise rahaahneks, ehk hakkas rahaga kätte maksma. Pool aastat naine talus seda ja siis tegi oma vastukäigu, asus ka rahaga kätte maksma. Täiesti oodatav käik tema poolt.

Ja kõige selle keskel on kannatajaks laps. Lapsest on kahju. Teemaalgataja ja tema eksnaine tuleks kuskile kitsasse ruumi kinni panna ja enne välja ei saa, kui inimese moodi käituma ja lapse huvidega arvestama hakkavad.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Igati loogiline, et kui sina ei reageerinud, siis tehakse tagaselja otsus ja loetakse hagi rahuldatuks. Sellised asjad loetakse kohe läbi ja tegutsetakse, mitte ei unustata kaheks nädalaks. Kui sulle on juba hagi saadetud, siis on see menetlusse võetud ju. Mis siis muud kui edasi kaevata või kohe vastuhagi elatise vähendamiseks. Võla pead ikka ära maksma.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võla pead ikka ära maksma.

Ja emal on õigus süüdimatult toimetulekutoetust taotleda? Millal need emad oma võla tagasi tasuvad?  Sama hea, riik võtab laenu ja pärast laseb lihtinimestel kinni maksta.  Lapse tegemiseks pöörduge ka kohtusse. Minge küsige sealt, mis asendis tasub teha ja kuidas tasub teha.

+1
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

löö googlesse sisse,  siis näed, mis see on.

Nii. Kohtuga seotud keskkond. Selge!
Aga sellisel juhul oli ju TA-le teada, et tal on selline toimik. Mitte kuidagi ei saa õigustada seda “aga ma ei teadnud/ei vaadanud teateid”.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võla pead ikka ära maksma.

Ja emal on õigus süüdimatult toimetulekutoetust taotleda? Millal need emad oma võla tagasi tasuvad? Sama hea, riik võtab laenu ja pärast laseb lihtinimestel kinni maksta. Lapse tegemiseks pöörduge ka kohtusse. Minge küsige sealt, mis asendis tasub teha ja kuidas tasub teha.

TA? Katsu nüüd oma kibestumusest üle saada.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

TA? Katsu nüüd oma kibestumusest üle saada.

Ei ole teemaalgataja kommentaar, minu oma. Aga miks sa elektriarvet nähes või toidupoes makstes kibestud? Maksa ja ära kibestu! Ära tule siia lehele kibestuma, kuidas elu või elekter on kalliks läinud.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 86 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tagaseljaotsus