Tean täpselt, mida teha, et alla võtta. Rohkem liikuda, vähem tarbida süsivesikuid ja rasvu, peale kella kuute ei peaks sööma, vett tuleb juua. Ma tean seda kõike, ja see kõik ka toimib mu peal imehästi, aga … Aga seisneb selles, et iseloomu pole. Niipea, kui paar kilo on alla läinud, \”premeerin\” ma end millegagi, ja siis veel ja homme natuke midagi head ja siis olen vana ree peal tagasi. Ütleme nii, et tervisliku elustiili juures püsimine nõuab tugevat iseloomu, aga seda mul pole 😀 Ma pean korralikult vastu ca nädal, siis aga läheb kõik metsa …
Öelge ausalt, 159cm ja 69kg pole ju teab mis ilus vaatepilt? Peegli ees seistes võib ju endale ette kujutada, et kui panna selga see ja siis see, siis ei paista pekid välja 😀 ma ei tea, kaua ma seda juba uskunud olen …
Ainus asi, mida olen endale lubanud, on see, et suuremaid riideid poest ei osta. Niipalju olen suutnud end distsiplineerida, aga et 10kg alla võtta.
Aga ma nii väga tahaks jälle 57-58 kilo kaaluda. Mul on palju ilusaid riideid, mida ma kanda tahaks, aga milles ma praegu näen välja kui sardell, kes on viineri kilesse pandud … Kujutate ette?
Teema: Tahaks alla võtta, aga iseloom veab alt.
kujutame küll.
aga iseloomust… no ma ei tea. mul ka pole iseloomu, aga paksuksminemisest hoiab mind mitte tahtejõud, vaid normaalne isu. ma lihtsalt ei taha süüa, kui mu kõht pole tühi. ja see on mul külgeharjutatud omadus, mitte kaasasündinud anne 🙂
Hakkame kahekesi jälgima? Ma 160 cm ja 66 kg. Aga tahaks jälle 55 olla…Ma kah iseloomutu. Endast 45 kg raskemaga olen püüdnud koos kaalu alandada, aga tal kadus kolinal ( ja tuli kolinal tagasi), kuid mul ei liikunud grammigi… Äkki oleks mõnusam just omasuguse inimesega koos langetada? Et nagu samas tempos hakkab ehk alanema (otsin ise endale praegu lohutust, tegelikult organismid on ju erinevad…)?
Proovime?
Ma olen täpselt nagu teie:)
Kaalusin 5 aastat tagasi 59, nüüd 72. Kohe, kui teen regulaarslt trenni ja jälgin söömist, läheb kohe kaal alla. Aga ei saa järjepidevust sisse ja kõpsti jälle tuleb kõik tagasi.
Pikkust mul 167.
Mismoodi te koos mõtlete proovida?
Sõna-sõnalt minu kirjutatud jutt, lööksin ka hea meelega kampa. Olen katsetanud erinevaid meetodeid ning mulle sobib väga see variant, et miinimum süsivesikuid, rohkelt vedelikku, piisavalt rasvast, magusat null. Koos kehalise liikumisega olen saanud selliselt väga kena figuuri, aga vahepeal sündisid lapsed..nmo teate küll seda mõttetut juttu : D Ja ikka juhtub see, et laps küsib küpsist ja ma ei suuda ise ka vastu panna, no et mis see üks küpsis mulle siis teeb, ühest saab kaks, siis mõtlen, et ah täna läks aia taha, homme alustan korralikult ja taas sama ring…
Minul pikkus 170kg, kaal hetkel 80kg, oleks vaja 65kg peale saada.
Kallikesed, teie teadmised napivad. See peale kella 6 mittesöömine on täielik jura, samuti ka see, et rasvast peab hoiduma.
Enne kui end piitsutama hakkate ja veresuhrut kõigutama, harige end pisut.
Aga iseloomust-ma tean täpselt mida sa tunned, olen ise samasugune vooster. Ma küll ei taha kaalu otseselt langetada, sest see on niigi madal (165cm/49kg), aga tselluliidist tahaks jalgadel lahti saada, selleks aga aitab korralik söök….aga ma kipun sokohoolik olema :S
Tselluliit toitub minu meelest soolast ja suhkrust. Kui neid vähendada (valgest suhkrust võiks jõudumööda täitsa loobuda), siis peaks tulemused peagi näha olema. Suhkru asemel saab süüa magusaid puuvilju või lusikatäis mett nt. Mina olen viimase 4 kuuga alla võtnu umbes 9 kilo, hetkel seis 64 koma midagi kilosid ja pikkus 170 cm. Magusat armastan ma väga, aga asendasin kommid-sokolaadid banaani, ploomide, datlite, mandlitega. Soola olen ka vähendanud, salatitele ei lisa üldse, soojale toidule palju vähem. Rasvadest tarbin nii õlisid kui ka 82% võid. Samas on rasvu kindlasti vähem, sest maiustused on ju ka seda täis, aga neid ma söön tõesti vaid siis, kui peolauas pakutakse, seega paar korda kuus. Kohvi võtsin ka vähemaks ja lahjemaks, parem taimetee või roheline tee. Vett joon ka rohkem. Mul on kalduvus kõhukinnisusele väga kergesti tekkima, seega see on üks motiveeriv asi toitumise jälgimisel. Kui ikka korralikult puuvilju ja kaunvilju süüa, siis enamasti kõht kinni ei ole (norm seedimisega inimesel oleks vist minu menüü juures krooniline kõhulahtisus.p). Riietest oli mul ka üks siht – ämm, peenike kui pilbas, kinkis mulle püksid, et talle suured, et mulle kindlasti lähevad. Naerukoht, ma ei saanud neid puusadest ülessegi. Aga nüüd lähevad jalga ja ruumi on ülegi.
Ehk on see link abiks – 40 põhjust miks dieet ei pruugi toimida:
http://www.dailymail.co.uk/health/article-2167827/Diet-Doing-yoga-The-wrong-mix-brain-chemicals-Even-listening-pop-Forty-reasons-diet-ISNT-working.html
Leidsin ka enda kohta paar asja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kallikesed, teie teadmised napivad. See peale kella 6 mittesöömine on täielik jura, samuti ka see, et rasvast peab hoiduma.
Enne kui end piitsutama hakkate ja veresuhrut kõigutama, harige end pisut.
Aga iseloomust-ma tean täpselt mida sa tunned, olen ise samasugune vooster. Ma küll ei taha kaalu otseselt langetada, sest see on niigi madal (165cm/49kg), aga tselluliidist tahaks jalgadel lahti saada, selleks aga aitab korralik söök….aga ma kipun sokohoolik olema :S[/tsitaat]
Ma pean selle peale kuute söömise all silmas õhtust praadi, ja umbes tunnid siia-sinna. Jogurtid jms kerge on valikus. Low carbs -high fat dieet on minu jaoks just lõpuks selline, mis veresuhkru taset ei kõiguta seinast seina ja magusasööstud ära hoiab.
Mina jagaksin paari nippi, mis minu puhul on töötanud. Olen oma elus varem \”kaalu jälginud\” nii mitmedki korrad, paraku varem või hiljem on see lõppenud katastroofiga, kuna tekib meeletu isu millegi järele, mida oma omale keelanud olen. Seega minu otsus oli seekord selline, et ma ei keela endale mitte ühtegi toitu. Kui mu keha soovib küpsist, saab ta küpsist. Kui grillkana, siis saab ta grillkana. Kuid määravaks on kogus. Selleks, et saada aru sellest kogusest ja seda kaine mõistusega analüüsida, selleni peab igaüks jõudma mingi eneseleidmise läbi. Sa pead aru saama, et kui on ISU, siis piisab ühest tükist, mitte ei pea sisse ajama 200- 300 g korraga. Sest tegelikult sinu keha ei vaja küpsist, see on kahe kõrva vahel kinni. See ongi isu. Samas ei tohi sa oma isu ignoreerida, kuna see viib läbikukkumiseni varem või hiljem. St et järgmisel kolleegi sünnipäeval on su kinnisideeks toit ja sa mõtled, et ah, mis see üks kord ikka teeb, eks homme alustan uuesti. Homme aga on sul meeletu deprekas ja mõtled, et sa pead ikka ennast käsile võtma ja korraliku plaani välja mõtlema. Kuid selle mõtlemise ajaks luban omale täna veel jäätist ja kringlit. Ning ongi nõiaring uuesti alanud.
Ma söön kõike, va valge suhkur, kuigi selle koguse saan ma vist küpsetistest, mida ma tarbin, kuid mõõdukalt. Valgejahutooteid söön väga harva. Enamuse minu menüüst moodustab nüüd köögivili, täisteraleib, lahja liha, kala, õli. Piima pole ma joonud juba väga kaua, va kohvi peale. Puuvilju ei söö ma eriti, kuna need sisaldavad palju puuviljasuhkrut. Vett joon nii palju, kui isu on, sisse seda ma omale sunniviisiliselt ei aja. Arbuusi, melonit, maasikaid armastan.
Mulle ei meeldi süüa toorest köögivilja, va mõni värske salat. Teen erinevaid suppe, määrdeid, püreesid, röstin ahjus, hautan. Ja väga maitsev on.
Sellesse ma aga ei usu, et shokolaadiisu saab ära petta õunte ja banaanidega. Shokolaadis on ikkagi hoopis teised vitamiinid ja toitained, kui puuviljades. Ning parem oleks tõesti võtta see tükike tumedat shokolaadi, kui süüa puuvilju, mis kaloriliselt annab mitu korda rohkem, kui tükike shokolaadi.
OOO-jaaa.. Kirjutad TÄPSELT nagu minust. Minul on ka just see probleem, et saan kaalu alla küll, noh nii 1-2-3 kilo ja siis kujutan ma-ei-tea-mida ette ja ostan näiteks tordi, et ennast premeerida. Täiesti õudne, et ma selline tahtejõuetu olen. Igatahes kavatsen ennast vägagi muuta ja ennast kätte võtta. Ka minul on kapis väga kenasid riideid, mida ma hirmsasti sooviksin kanda – aga no vabandust, mingisugune kriitikameel on mul õnneks ikka veel säilinud. 🙂
Lasin siin mõni aeg tagasi ka toitumisnõustajal omale menüü koostada ja sellega sain superhästi kaalu alla (3 kg), 1 kuu jälgisin seda, aga siis muidugi jätsin jälle pooleli ja nüüd jälle algkaal tagasi ka. Vähemalt on mul mingid põhitõed olemas, et ei soovita süüa kartulit ja liha koos, pigem kas liha ja salat või kartul ja salat jne. Magusat ja rasvast (no kui on ületamatu koogikeste isu või praekartuli) võiks süüa hommikupoole ja valku (jogurt, kohupiim, kodujuust jms) aga õhtupoole.
Kas teeme miski ühise kaalulangetamise?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellesse ma aga ei usu, et shokolaadiisu saab ära petta õunte ja banaanidega. Shokolaadis on ikkagi hoopis teised vitamiinid ja toitained, kui puuviljades. Ning parem oleks tõesti võtta see tükike tumedat shokolaadi, kui süüa puuvilju, mis kaloriliselt annab mitu korda rohkem, kui tükike shokolaadi.
[/tsitaat]
Mina olen vastupidine tõestus. Enne sõin 200grammiseid sokolaade nii, et ei pannud tähelegi, kui otsas oli. Seda saab lausa alkoholismiga võrrelda. Ühe päeva kannatasin ehk ilma sokolaadita ära, aga teisel päeval pidin ikka vähemalt 50 gr ikka saama. Ja kuna alkohoolikut ei ravita nii, et võta pits ja pea aru, vaid tal võetakse kogu alkohol käest ära, sest ta ei oska piiri pidada. Siis võtsin ma ka endalt kogu magusa ära, sest ma ei oska piiri pidada. Enne olen ikka püüdnud nii, et natuke ju tohib. Mis see kaks tükki ikka teeb jne. Kõik see on lõppenud ikka sellega, et hakkan aga otsast peale maiustama ja kogused aina suurenevad märkamatult nagu kaalgi. Puuviljade kaloreid ei ole vaja karta. Neid süües langeb kaal mõnusalt aeglaselt ja jääb ka püsima. Mind ei aja ohhetama ja ahhetama, kui keegi väidab, et ta langetas 5-6-7-8 kilo kuus. See on liiga suur langus. Ka 4 kilo on liiast. 2 kilo on täitsa paras. Minu puhul. Ei ole tühja kõhtu ega nälga.
Minu siht on esialgu -10 kg, mul muidugi see algkaal kõvasti suurem ka (83). Aga jah, esialgu paneksin -10, et siis hiljem kui suudan, saab edasi minna.
Mina ostsin omale käimiskepid ja käin nüüd 5 x nädalas 5, 8 või vahel ka 10 km korraga. Ma olen muidu alati olnud super mittesportlik inimene, sellesmõttes on minu jaoks ka see 5 km muutus. Olen kunagi käinud paaris rühmatrennis, kõik ikka rääkisid, et seal on teisi tüsedaid küll ja keegi ei vaata sind imelikult – aga fakt on, et olin ikkagi ainuke hüljes seal, paks ja saamatu. Ei saanud ma sammudest aru ja jäin teistele koguaeg jalgu jms. 😀 Aga kepikõnd metsas on täiesti okei ja seda mulle vist isegi meeldib teha. Pleier pähe ja päris mõnus.
Praegu üritan kepikõnnile lisaks väikeste mööndustega ka oma toitumiskava jälgida ja joon palju vett. Eks näis, kuidas minema hakkab.
Ma hakkasin vähem sööma ja lisaks tarbin Chitosani ka. Peaks veel midagi lisaks tarbima aga ei teagi, mida.
Vähendada tuleb toidust saadavaid kaloreid vastavalt sellele, mis on teie eesmärk ning päevane kalorinorm. Süsivesikud peavad moodustama päevasest kaloraa¸ist 55%, rasvad 30% ja valgud 15%.
Päeva planeerides lähtun järgmistest reeglitest:
– söön valdavalt madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid (v.a. kohe peale trenni)
– enamus süsivesikuid söön ära päeva esimeses pooles, siis jõuan need enne magamist ära tarvitada. Kui jääb õhtuks, on ikkagi vaja veresuhkur ööseks alla saada, siis jalutama.
– valgud jätan õhtupoolseks ajaks kuna neid siis rohkem tarvis (öiseks taastumiseks)
– rasvad peavad olema ka hommikusöögil – nii häälestab keha end ka rasvu töötlema juba hommikust
– hoian eri toiduained suures osas eraldi ja söön neid mis teineteist toetavad – näiteks C-vitamiin toetab raua imendumist, seega söön liha koos salatiga jne. Liha ega kala kunagi ei söö koos riisi või kartuliga. Riisi ma ei armasta, kartuliga eriti mina alla ei võta. Teistel ehk teisiti. Piima liha kõrvale ei joo. Valk mida söön, on kindlasti loomne, st. kvaliteetne. Seepärast ma täpselt ka seda lubatud 15% ei jälgi kuna osa valku tuleb teraviljast aga on nii ebakvaliteetne, et nagunii ei imendu. Valgukogus, mida endale luban, on päevas ca 15-20% valkude osas.
– puuvilju söön vahepaladena , mitte peale lõunasööki ja mis muidu, näiteks magustoiduna, hästi ära ei seeduks
– ei söö magustoite peale suuri toite, pean min 1h vahet.
– söön 5 – 6 korda päevas (näiteks 8.00, 10.00, 12.00, 16.00 ja kuskil 18-19.00 ajal.). Päris täpselt aegu ei järgi, katsun 15-30 min sisse mahtuda, oleneb millal hommikul ärkama pean.
– kohe peale trenni annan kehale kiiresti lihtsüsivesikuid, sest siis taastun kiiremini ja ei teki tohutut nälga paari tunni pärast. Arvestusega umbes 60 gr/tunnis. NB! Keharasvad põlevad siis kui kehas on süsivesikuid!
– söödavad kogused hoian väikesed, suhteliselt sarnased v.a. vahepalad – kogused tuleb koostada lähtuvalt sellest, et keha saaks võimalikult ühtlase portsu süsivesikuid, mis siis kenasti imenduvad. Ei tohi süüa nii, et suur ports kartuleid ja muud ei midagi. Või et söön terve shokolaadi ja õhtul ei midagi. See viib veresuhkru üles ja kiiresti väga alla, Ja siis on keha näljas ja karjub uue portsu järele. Ja uus ports viib veresuhkru veel kord üles ja siis kiiresti alla jne. Tulemusena on pidev näljatunne ja tunne, et tahaks midagi head…
– shokolaadist söön ainult tumedat ja paar korda nädalas, ca 30 grammi korraga. See on madala glükeemilise indeksiga ja kui seda eraldi süüa, see veresuhkrut ei kõiguta eriti. Mitte söögi ajal vaid eraldi. Kohviga, nagu kord ja kohus…
– leiba toidu kõrvale ei söö v.a. supid
NB! Veresuhkur peab olema päeva jooksul tasakaalus, õhtul siis las langeb, et uneajal oleks võimalik kasvuhormoonil tegutseda…Eriti hea kui õhtul süüa veidi idusid, need on kasvuhormooni täis.
Mitte ühtegi söögikorda vahele ei jäta, kui vaja, tassin toidu kaasa. Vett tarbin ca 8-10 klaasi (sis. tee, kohvi jms).
Hommikusöök – peamiselt süsivesikud + rasv (näiteks puder võiga, leib avokaadoga). Süsivesikutest on siin mõlemat tüüpi nii kiirelt imenduvad kui aeglased (liht ja liit s.v.)
I vahepala – õun vms
I lõuna osa – aeglased süsivesikud ja rasv ja väga veidi valku, kui üldse (näiteks täisterapasta kodupestoga või oliivõli ja parmesaniga, igal juhul koos õliga)
II vahepala (peale trenni) – leib (leiva teen ise seemnete ja pähklitega) võiga, kui trenni pole – mingi dieetjogurt vms. midagi, mis võib olla ka vähese suhkruga
II lõuna osa – köögiviljad vms; NB! Enam kiireid süsivesikuid ei tarbi.
õhtul – kala, liha vms, sobiv kogus jällegi, liha vähem, kala rohkem + salat õliga või köögiviljad õliga
kui nälg peal õhtul, võtan veel paar ampsu juustu koos köögiviljaga, isegi kui valk veidi lõhki. Ja joon esmalt teed, siis vaatan kas on veel nälg.
Iga päeva ma ei jälgi, et midagi kuskilt lõhki ei läheks. Vajan süsivesikuid ka tiba rohkem trenni jaoks. Samas, reeglina on mul toitumine tasakaalus. V.a. enne võistlusi, siis laen süsivesikuid ja vedelikke nii et kaal pole tähtis. Siis kontrollin, et rasv kehal väheneks, lihtsalt käega volte katsudes…
Kogemus on mul spordist ja rasedusdiabeedist mida edukalt ainult dieediga kontrolli all hoidsin. Kontrollisin 8 korda päevas oma veresuhkrut ja tean hästi kuidas see käitub. Insuliini süstimisest seetõttu pääsesin. Nüüd, kus diabeeti pole ja tita unetuid öid tekitamas, on kaalulangetamine (minu kõrges eas) paras töö nagu igale teiselegi naisele. Tõed on aga samad – veresuhkur kontrolli alla, kogused väiksemaks ja süsivesikute-valkude tasakaal päeva jooksul paika. Muud muret polegi. Üks aga on veel – lihaseid peaks kasutama, siis teab keha et neid on vaja ja lammutada ei tohi. Muidu on lihtsam lammutada lihaseid, eriti kui süsivesikuid kehas vähe.
On veel olemas ketoosiseisund, millesse keha läheb kui süsivesikute norm väga alla läheb, ka see toimib. Aga meeleolu on kohutav, väsimus tapab, kõht on kinni ja mingist normaalsest elust pole juttugi. Sellega allavõtmine mulle ei meeldi. Ikka kaloreid lugedes ja veresuhkrut kontrollides.
Keha harjub ja enam ei pea kella vaatama, et teada et nüüd on söögiaeg. Ja enam ei ole ka õhtul hiljem mingeid isusid sest valk seedib kauem.
Mis premeerimisse, puutub, siis sinu pool tkirjeldatud meetodiga võid vabalt ennast ühel päeval nädalas lõdvaks lasta ja kasvõi terve tordi sisse keerata. Mitte midagi ei juhtu. Loomulikult kui ülejäänud aja normaalselt toitud.
Sõin täna hunniku ube, lillkapsast ja paprikat – keetsin ja hautasin. Imehea:) Käisin jooksmas ka, 4 kilomeetrit. Sõin muidugi ka pool kilo mureleid ja pool kilo maasikaid.
Ei tea kuidas nende murelite ja maasikatega on?Arbuusiga?Ilmselt peab ka nendega piiri pidama,kui kaalu vaja alla saada?Targemad rääkige selle koha pealt.
Ise olen nüüd kapsa au sisse tõstnud.Värske kapsaga hautised njammad ja kaal ka justkui langeb 🙂 Kavatsen jätkata,kuni veel maitseb ja vastu ei hakka.Võimalikult paljud toidud kapsaga!
Maasikatest söö praegu isu täis ja ära kaloreid loe- C-vitamiin, raud, mikroelemendid, kõik, mida keha vajab. Määri ka välispidiselt, tee maske. 🙂 Kalorsus on madal.
Arbuusi kalorsus on veel madalam, võid süüa dieedi ajal lausa õhtuti – muidugi, öösiti WC külastamine on siis tihe.
Küll aga hoidu murelite söömisest või söö mõõdukalt. Sisaldab peaaegu samapalju kaloreid kui viinamari.
Reegel on, kui vili sisaldab kivi, siis pea dieedi ajal sellega piiri.
Mul on ka umbes sama kaalu/pikkuse suhe, mis teemaalgatajal: 158cm, 72 kg. Masendav, onju 😀
Jälgiks heameelega kambakesi kaalu, aga siin on kuidagi \”väheülevaatlik\” mu meelest. On paremaid ettepanekuid? FB? Mingi muu koht?
Tean täpselt,mida tunned, kuid tegelikult tuleb end vaid paariks kuuks kokku võtta. Harjutada end tervislikumalt toituma ning pärast tungivatele vastupanudele vastu astumist (loe: tahaks alla anda, sest tulemust justkui ei näe) läheb kergemaks. Elu võtab teistsuguse rutiini ning magu harjub ära vähesema söögiga+ oluline oleks siiski ka kehale koormust anda.
Tean, et kergem on öelda kui teostada, kuid olen läbi teinud ja võin au anda, et asi toimib.Ära premeeri ennast millegi eest, mille nimel oled vaeva näinud ning mis taaskord ühe söömaajaga kõik vett vedama läheb.
Eks iga inimene on erinev.
Kägu 14:34, kes sa siin pika jutu kirjutasid–kui vana sa oled ja mis trenni teed? Kui sageli? Olen samuti sinnamaani jõudnud, et jälgin lihtsaid tõdesid, mida sinagi kirjutad ja nii suudan paksuks minemisest hoiduda. Tean, et kui kord end käest lasen, siis enam vormi ei saaks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
