Need on töökaaslased, mitte minu lapsed.
Kuule, kui sa kuskil puudega inimestele tööd pakkuvas kohas töötad, siis ei saa selle järgi üldistada. Mina isiklikult ei tea ühtegi saamatut 20-25-aastast noort. mu enda lapsed ja nende kaaslased selle vanuses, sõbrannade lapsed ja nende kaaslased selles vanuses, samuti on mu töökaaslaste hulgas ka selles vanuses noori. No kõik on asjalikud noored. Saavad oma eludega hakkama, töötavad, õpivad, elavad ja majandavad ise, saavad vajadusel kõigega hakkama.
Kusjuures enamus neist noortest IT suunas kaldu, mis tähendab, et teie stereotüüpse uskumise kohaselt peaksid just olema need, kes ainult ninapidi arvutis istuvad ja muud ei suuda. Aga näed oskavad – õpivad ja töötavad IT-alal ja samal ajal vabal ajal remondivad, ehitavad, peavad lemmikloomi (ja kujutad ette käivad nendega ise loomaarstil ja ostavad vajaliku kraami), jne
Mingi põlvkonna jaoks on hästi moes kurta, kus ikka noorus on hukas ja vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinine. Aga reaalsus on see, et vabena põlvkonna arvates oli noorem hukas ka sada aastat tagasi, kuigi tegelikult ei olnud nad hukas ei siis ega ole praegu. Iga põlvkonna hulgas on neid tublimaid ja mitte nii tublisid ja ei ole see praegune põlvkond ses osas mingi erand.
Väga uhke. Nagu minagi ütlesin, on see kirjeldatus saamatus üldistus ja ei kehti kõigi kohta. Tõepoolest, meil on selline lihtsam töö, mida need 20-25 teevad, et IQd pole kuigi kõrget vaja, pigem avatust ja toob tubli töö korral väga hästi neile raha sisse. Ilmselt see tõmbab siis sellist lahjemat kontingenti ligi tõesti. Samas neid on siit läbi käinud aastaga ikka kümmekond ja üldjoontes on see saamatu kamp. Tõesti, pangalaenu nad oskavad võtta, maju ehitavad, koera võtavad, naisegi võtavad. Mingid sellised asjad nagu, et ema palub tuua pool arbuusi ja kanakintse, ajavad nad täiesti pöördesse, sest siis peaks ju poodi minema, otsima ja tulemus on “ema, sajab, ma ei hakka ju jala minema” või “käisin, aga kanakintse ei olnud seal, kus olid arbuusid ja siis ma võtsin parem kaks arbuusi”. Liialdamata, kaks selle grupi noortest töötajatest ostis viimasel koolitusel koolitaja raamatu ja ütlesid, et see on esimene raamat elus, mida nad ostavad ja mida tahavad lugeda. Trenni muidugi oskavad nad iga ilmaga minna ja küüntesse ka. Samas on ka teised nende ealised, kes tulevad tööle, teevad tööd ja ei leelota omavahel, käivad kasvõi koertekoolis ja vanaema juures poekraami viimas, on ka.