Teema: Tahaks ikka nooremat inimest sellesse ametisse

#4084542:

#4084540:

#4084531:

Nagu minagi ütlesin, on see kirjeldatus saamatus üldistus ja ei kehti kõigi kohta.

Ja on igas põlvkonnas olnud ka neid saamatumaid. Oli ka siis, kui sina noor olid. Ei midagi põlvkonna põhist, ei ole mõtet jus tänaseid 22-aastaseid halvustada.

Ei, meie põlvkonnas ei olnud noori, kes 20-aastaselt ei saanud linnas pimedas koju või ei osanud poes käia. Nagu keegi enne väga tabavalt märkis ühes teises teemas, meie ajal lahkasid 19-aastased arstitudengid anantoomikumis laipu või tegid filoloogid koolis õpetajapraktikat. Nüüd viib emme neid autoga kooli.

20 a lähevad tänapäeval Austraaliasse tööle, samal ajal kui 50+ julgevad vaid paketireisiga Egiptusesse sõita.

#4086806:

#4084542:

#4084540:

#4084531:

Nagu minagi ütlesin, on see kirjeldatus saamatus üldistus ja ei kehti kõigi kohta.

Ja on igas põlvkonnas olnud ka neid saamatumaid. Oli ka siis, kui sina noor olid. Ei midagi põlvkonna põhist, ei ole mõtet jus tänaseid 22-aastaseid halvustada.

Ei, meie põlvkonnas ei olnud noori, kes 20-aastaselt ei saanud linnas pimedas koju või ei osanud poes käia. Nagu keegi enne väga tabavalt märkis ühes teises teemas, meie ajal lahkasid 19-aastased arstitudengid anantoomikumis laipu või tegid filoloogid koolis õpetajapraktikat. Nüüd viib emme neid autoga kooli.

20 a lähevad tänapäeval Austraaliasse tööle, samal ajal kui 50+ julgevad vaid paketireisiga Egiptusesse sõita.

Loogiline ju. Siin teemas ka mitmed kesealised kinnitavad, et lepivad madalama palgaga kui noored. Kuigi peaks olema vastupidi- oskused, elukestev õpe, staaz jms peaks ikka palka lisama. Aga kui lepivad, siis muidugi muud ei jõua osta kui paketireis.

#4086806:

20 a lähevad tänapäeval Austraaliasse tööle, samal ajal kui 50+ julgevad vaid paketireisiga Egiptusesse sõita.

Mina olen 50, ühelgi paketireisil pole eales käinud, ühelgi leboreisil samuti mitte. Küll aga näen pidevalt 30+ kolleege oma imikutega seal käimas. Minuvanused sõidavad pigem Londonisse teatrisse vmt.

#4087199:

Muidugi teeb see neid saamatuks, sest kuni laste saamiseni (ja ned saadakse tänapäeval ju hilja) ostetakse kogu valmistoit sisse. Või süüakse väljas. Kle, nad sureksid paigalt maha, kui peaksid hakkama kubu puhastama või kuuma ahjupraadi ahjust välja võtma. Üks selle põlvkonna esindajatest küsis suvepäevadel pabertaldrikut ja plastlusikat, sest temal olevat ebamugav süüa tavalise taldriku pealt ja noa ja kahvliga. Söögiks oli kotlett salatiga. Mõistagi on teistsuguseid isendeid, aga ka PKs on olnud küllalt koduteemasid, kus hubaseimaks ja mõnusaimaks pere ühissöömisegs nimetatakse, kui igaühel on plastikust poetotsik valmistoiduga ja seda süüakse supilusikaga diivaninurgas teleka ees. Üks sai kõvasti materdada, kui julges kasutada puhkepäevase pere-eine kirjelduses sõnu serveerima ja vaagen. Olevat nii külm ja kõle Z-noorsoo jaoks linaga laua taga oma mehe ja lastega süüa.

Mis asja sa vahutad siin, selliseid inimesi on igal ajal olnud, oli ka nõukaajal, kes ei oska süüa teha, mitte see pole mingi uue põlvkonna teema. Minu 13 aastane poeg oskab väga hästi süüa teha, teebki endale iga päev süüa, kui mul pole aega ja samas on mul keskealisi tuttavaid, kes ei oska mitte midagi teha ja söövadki ainult valmistoitu eluaeg. Üks ütles mulle alles hiljuti, et tema jaoks on ulme, kuidas suppi keedetakse või kastet tehakse, nii keeruline tundub. Ja kui nad midagi tegema hakkavadki netist retsepti järgi, siis alati midagi juhtub, et see asi läheb täiesti nässu.

#4087248:

#4087228:

selliseid inimesi on igal ajal olnud,

Muidugi. Nüüd on neid lihtsalt suurem osa. Seda lihtsam muidugi on sellistel nagu su poeg, kelle sa oled iseseisvaks kasvatanud (kasvatamas).

Jah, neid, kes eelistavad elus mugavust, on nüüd rohkem, kui varem. Sest võimalusi selleks on rohkem. Ja see ei tee neid saamatuks. Mitte midagi ei juhtu, kui elataksegi valmistoitu süües ja mingis osas võivad need sinu arvates saamatud vägagi tegijad olla.

Sina old ka oma vanaemade põlvkonna mõõdupuu järgi kindlasti saamatu. Vaevalt sa vikatiga heina teed ja käsitsi lehma lüpsad, käsiadraga põldu künnad, ise endale kangast kood, käsitsi kaevust vett kannad ja käsitsi pesu pesed jne. Saamatu oled! Kõike ostad valmiskujul ja ei teegi ise kõike nullist alates.

#4087317:

Paraku ei ole alati komisjonis minusuguseid, kes on vastu sünniaasta järgi otsustamisele ja nii ongi juba 40+ vanuses inimesed selles ohus, et kuigi nad on oskuste poolest esitanud parema töö, siis valitakse kogenematum, puhtalt seepärast, et ta on noorem.

Eestis on nii, et sobivas eas tööle kandideerimisel oledki umbes 30-40, sest enne liiga noor ja kogemusteta, pärast vana ja loll. 10 aastat siis elust on enam-vähem.

#4087262:

Vaevalt sa vikatiga heina teed ja käsitsi lehma lüpsad, käsiadraga põldu künnad, ise endale kangast kood, käsitsi kaevust vett kannad ja käsitsi pesu pesed jne.

Muidugi oskan ma vikatiga niita (meenutan, et olen vaid imevähe vanem kui genZ). Lehma lüpsnud ei ole, aga hädaga saaks hakkama, sest olen korduvalt 15 a tagasi näinud ja teoorias tean – pehme puhta kangaga udar puhtaks, õrnade tõmbavate-suruvate liigutustega lüpsta puhtasse anumasse, kindlasti ühtlaselt. Miskipärast lehma paremalt küljelt. Kangast koon, õigemini koon vaipu. Ei naudi, aga 4 tk olen kudunud. Isegi kraasi ja vokki oskaks kasutada, kuigi esimene tund läheks ilmselt untsu. Suvilas kannan salvkaevust sauna vett. Matkal olles pesen käsitsi pesu ning oma lemmiksokid ja teksad pesin täna kraanikausis, sest masinasse unustasin panna ja tahaks homme kanda. Ja 500 m tööle ei sõida autoga. Käsiadraga põldu ei künna, sest kasvatame omad viljad põhupeenral. Linnalapsena on oskusi tõesti vähe, aga kui minust aasta nooremad ei oska nööpi ette õmmelda või hakkavad öökima, kui oma koera kaka on tarvis kilekotiga üles korjata ja seda kustutakse tegema peika, on naljakas.

#4088328:

Muidugi oskan ma vikatiga niita (meenutan, et olen vaid imevähe vanem kui genZ). Lehma lüpsnud ei ole, aga hädaga saaks hakkama, sest olen korduvalt 15 a tagasi näinud ja teoorias tean – pehme puhta kangaga udar puhtaks, õrnade tõmbavate-suruvate liigutustega lüpsta puhtasse anumasse, kindlasti ühtlaselt. Miskipärast lehma paremalt küljelt. Kangast koon, õigemini koon vaipu. Ei naudi, aga 4 tk olen kudunud. Isegi kraasi ja vokki oskaks kasutada, kuigi esimene tund läheks ilmselt untsu. Suvilas kannan salvkaevust sauna vett. Matkal olles pesen käsitsi pesu ning oma lemmiksokid ja teksad pesin täna kraanikausis, sest masinasse unustasin panna ja tahaks homme kanda. Ja 500 m tööle ei sõida autoga. Käsiadraga põldu ei künna, sest kasvatame omad viljad põhupeenral. Linnalapsena on oskusi tõesti vähe, aga kui minust aasta nooremad ei oska nööpi ette õmmelda või hakkavad öökima, kui oma koera kaka on tarvis kilekotiga üles korjata ja seda kustutakse tegema peika, on naljakas.

Ma ei rääkinud oskamisest, aga tegemisest. Kindlasti saavad ka enamus praeguseid noori söögi tegemisega hakkama, kui nad selle kätte võtavad. Üksikuid on neid, kes ei saaks kohe kindlasti hakkama. Pigem on neil, kel pole kööki asi tahtmises kinni, mitte selles, et nad ei oskaksid, kui tahaksid. Samamoodi nagu sina küll oskaksid niita või lüpsta, aga sa ei tee ju seda. Jah, üksikud jäävad, kes võibolla tõesti ongi saamatuid. Aga neid on ju igas põlvkonnas. Tõid ju just näiteks saamatu enda põlvkonnast (sinust aasta noorem on ju sinu endaga sama põlvkond), kes ei oska nööpi ette õmmelda või ei  suuda oma koera kakatki koristada.

Ehk siis minu mõte on, et jah, saamatud on olemas, kindlasti on. Igas põlvkonnas. Aga tänapäeva noored ei ole saamatumad, kui oleme meie. Lihtsalt nad kasutavad rohkem mugavusi kui meie noorena kasutada saime ning meie kasutasime rohkem mugavusi, kui meie vanemad või vanavanemad noorena kasutada said.

#4087317:

Ma olin eile sellises olukorras, kus oli sõelale jäänud kaks kandidaati, kellest üks oli teisest ilmselgelt parem. Otsustamiskomisjonis kolm liiget, kes kõik olid algselt nõus sellega, et see üks on teisest parem.

Siis juhtus selline asi, et meie komisjoni noorim liige teatas, et nii, nüüd vaatame nende kogemust ja kui ta avastas, et see, keda me kõik olime paremaks pidanud, on vanem kui teine, siis hakkas seletama, et see vanem ei kõlba. Mõlemad olid mehed, nii et sugu ei puutu asjasse. Vanem mees oli 41, noorem 25.

Pikalt vaidlesime, kuni ma lõpuks lajatasin, et kurat küll, miks me üldse siin vaidleme, vanem oli kogu aeg parim kandidaat, kuni sa hakkasid sünniaastat uurima ja siis äkki enam ei kõlba, see on vanuseline diskrimineerimine. Solvus, nagu ma oleks ei tea mida öelnud. Valisime vanema.

Paraku ei ole alati komisjonis minusuguseid, kes on vastu sünniaasta järgi otsustamisele ja nii ongi juba 40+ vanuses inimesed selles ohus, et kuigi nad on oskuste poolest esitanud parema töö, siis valitakse kogenematum, puhtalt seepärast, et ta on noorem.

Ehk mõnes ametis tõesti on noorus boonuseks, kui on vaja suuremat vastupidavust füüsilisele koormusele näiteks, aga meie olukorras see ei olnud teemaks. Minu jaoks oli noore kolleegi selline käitumine üllatuseks, sest ma ei olnud kunagi varem ise füüsiliselt juures olnud sellise otsustamise juures, kus keegi hakkab sünniaastat vaatama ja püüab eelistada nooremat. Kuni eilseni oli see mu jaoks rohkem nagu linnalegend.

25 ja 41 ei näe ju samasugused välja.

#4088976:

Mõned näevad küll. Just käis meil tööintervjuul üks paks prillide ja habemega poiss, mina arvasin, et ta on 40, aga tuli välja, et 27.

Seda peaks ikka teadma, et habe lisab vanusele 10 aastat.

#4087317:

Ehk mõnes ametis tõesti on noorus boonuseks, kui on vaja suuremat vastupidavust füüsilisele koormusele näiteks, aga meie olukorras see ei olnud teemaks. Minu jaoks oli noore kolleegi selline käitumine üllatuseks, sest ma ei olnud kunagi varem ise füüsiliselt juures olnud sellise otsustamise juures, kus keegi hakkab sünniaastat vaatama ja püüab eelistada nooremat. Kuni eilseni oli see mu jaoks rohkem nagu linnalegend.

Kusjuures ka vastupidavus füüsilisele koormusele ei ole 20-aastasel tingimata suurem kui 40aastasel. Oleks jutt ütleme pensionieelikust, siis veel.

Aga nagu minu ema mulle ütles, kui ma kartulivõtmise juures vingusin, et selg valutab ja väsinud olen: “ära muretse, keegi pole nii vastupidav töötegija,  kui vana naine”, kusjuures ta ise oli siis kõigest 45 ja põhikohaga hoopis humanitaar.

#4090807:

#4087317:

Ehk mõnes ametis tõesti on noorus boonuseks, kui on vaja suuremat vastupidavust füüsilisele koormusele näiteks, aga meie olukorras see ei olnud teemaks. Minu jaoks oli noore kolleegi selline käitumine üllatuseks, sest ma ei olnud kunagi varem ise füüsiliselt juures olnud sellise otsustamise juures, kus keegi hakkab sünniaastat vaatama ja püüab eelistada nooremat. Kuni eilseni oli see mu jaoks rohkem nagu linnalegend.

Kusjuures ka vastupidavus füüsilisele koormusele ei ole 20-aastasel tingimata suurem kui 40aastasel. Oleks jutt ütleme pensionieelikust, siis veel.

Aga nagu minu ema mulle ütles, kui ma kartulivõtmise juures vingusin, et selg valutab ja väsinud olen: “ära muretse, keegi pole nii vastupidav töötegija, kui vana naine”, kusjuures ta ise oli siis kõigest 45 ja põhikohaga hoopis humanitaar.

See on subjektiivne arvamus. Ja vanemate eesti naiste uskumus, et sure või ära, aga kartul peab võetud saama. No nagu Minna ämm Ukuarus. Mis sa vingud seal nurgavoodis, võta talvekartul üles.
Lõpuks oli nei kõigil selg läbi, käed liigesepõletikust moondunud, elundite allavajumine jms.
20 a on kindlasti füüsiliselt paremas vormis, kui 40 a. Kui jätame kõrvale äärmused, nt haiguslikult rasvunud astmaatikust 20 a noor versus terve elu mõõdukalt sportinud, lihas- ja kardiotrenni teinud sale 40a.

#4087262:

Ja see ei tee neid saamatuks. Mitte midagi ei juhtu, kui elataksegi valmistoitu süües ja mingis osas võivad need sinu arvates saamatud vägagi tegijad olla.

Teeb küll, kui nii elutähtsat asja ka lihtsalt ei osata. Kui valmistoitu mingil põhjusel ei ole, mida ta tegema hakkab, nälgib ju. Kasvõi koroonaaja, kui restod ja poed kinni olid, kuidas nad üldse ellu jäid? 😉 Ja kui see ei ole saamatus, siis misasi sinu meelest veel saamatus on…?

#4091531:

Kasvõi koroonaaja, kui restod ja poed kinni olid, kuidas nad üldse ellu jäid?

Ükski toidupood polnud päevagi kinni. Koroonasurmasid oli palju, aga näljasurmasid teadaolevalt mitte ühtegi.

Kes siin kiludest rääkis – oma esimese kilu puhastasin vist 40sena. Enne polnud mingit vajadust seda teha. Kiluarmastajad tegid seda minu eest. Samas ehitasin juba pubekana maja ja mööblit, panin katust, hööveldasin laudu, tegin heina ja võisin nädalate kaupa hoolitseda kogu talu loomade eest.

Söögitegu ei armasta ma siiani. Sunniviisil õppisin ära paljude  roogade valmistamise, aga väldin, kui võimalik.

#4091118:

Kui jätame kõrvale äärmused, nt haiguslikult rasvunud astmaatikust 20 a noor versus terve elu mõõdukalt sportinud, lihas- ja kardiotrenni teinud sale 40a.

20 aastane arvuti taga kõveraks vajunud lühinägelik noor pole kuskilt otsast paremas vormis, kui eluaeg oma aias ja kodus ja suvilas “rakendanud” 60-aastane.