Eile kõndisin Mustamäel mööda Tammsaare teed ühe pakiroboti järel, nad on nii toredad! Siis vaatan, et eespool on üks varateismeline laps maas lebava oravapojaga ja hakkab robot oravakesele otsa sõitma. Robot inimest näeb ja otsa ei sõida, aga oravapoeg on nii tilluke. Roboti ja orava vahel enam niipalju ruumi enam ei olnud, et vahele hüpata – me siis haarasime robotist ja tõstsime esiotsa, see sundis ta peatuma.
See laps oli juba pool tundi oravapoja juures olnud ja teda vareste eest kaitsnud. Võtsin pisikese kahe pihu vahele ja viisime eemale peenrasse laialehise taime alla pakku, oli väga hirmunud ja uimane, täitsa beebi ikka alles, aga mingeid väliseid vigastusi näha ei olnud. Kuskil ei paistnud ka mingit oravaema ega pesataolist asja, seal oli üldse vähe puid, ikka suur magistraal ju. Võimalik, et ta varese nokas sinna üldse jõudiski.
Helistasin 1247 ja nemad omakorda võtsid ühendust Keskkonnaametiga, kust tuli inspektor oravakesele järele. Panime loomakese kasti ja ta viidi kuskile, kus juba üks päästetud oravapoeg ees ootas, küllap on neil tore koos kasvada ja kosuda.
See oli väga hea kogemus! Nii 1247 töötaja kui ka Keskkonnaamet olid nii südamlikud ja toetavad, suur rõõm nii hoolivate ametnike pärast!