üsna nõme tunne on.
lahkuminemise mõte on juba päris vana. idanema hakkas see ehk kolm aastat tagasi. paar korda on ka laiali mindud. aga laste pärast taas kokku kolitud. aga soov lahku kolida pole minus endas ikkagi täielikult kadunud.
olen proovinud leida mooduseid, kuidas seda muuta. aga see soov on hoopis süvenenud. samas on hirm lahku kolida veel suurem.
eelkõige just seetõttu, et ma ei taha teha haiget ei lastele ega laste isale. ei taha seda kooselu lõhkuda. vahel tunnen, et saan küll mehega oldud ja on tore. aga tihedamini tunnen, kuidas ei taha temaga koos enam ühe katuse all elada. võibolla armastus otsas. erinevatel põhjustel. ei ole nii, et nüüd hakkas igav ja vaja uut. pigem on kadunud usaldus ja turvatunne.
ma ei teagi, miks ma seda kõike siia kirjutan, sest ega keegi teine minu eest ju ka otsustada ei saa, mida edasi teha. aga ise ka ei tea enam.
Teema: tahan laiali kolida aga ei julge, sest kardan, et see on vale otsus ja teeb teistele haiget.
Siis tuleb ilmselt oodata. Aeg toob arutust.
armastust ei saa sundida…kui sa juba 3 a ei armasta oma meest siis ongi 2 varianti-kas kolid ära ja hakkad ka endale elama või elad märtrina koos edasi
Ma olin suhtleiselt pikas suhtes (8 aastat), millest viimane aasta tundsin, et kõik pole korras ja pidevalt tekkis tunne, et oleks õigem lahku minna.(Tegelikult oli kahtlusi juba varemgi). Õnneks polnud meil lapsi, kuigi see teema oli kõne all. Lõpuks ma siiski sain aru, et ei saa nii enam jätkata ja otsustasin selle sammu ära teha. Mõlemale perele oli see suur ¨okk ja algselt tundsin end väga süüdi. Aga nüüd olen ma oma valikuga ülirahul, olen õnnelik ja leidsin ka enda kõrvale uue inimese, kelle vastu tunnen selliseid tundeid, mida mitte kunagi varem pole tundnud. Lastega on muidugi see otsus raskem, aga võin sulle öelda, et see tunne ei kao. Sa võid need tunded muudkui alla suruda, aga lõpuks oled sa väga õnnetu ja kahetsed.
Kui on loodud suhe kellegagi,siis iga suhte katkestamine teeb haiget. Sinna ei ole miskit parata. Ütleme kui asi oleks vastupidine. Mees tahaks ärakolida aga sina iga päevaga oled üha enam ja enam kiindunud, siis mida tunneksid ?
Ehk on sul võimalik minna reisile. Täiesti üksi. Vahel igapäeva elu on niivõrd ülepea, et ei teagi ,kuidas teise järgi igatseda on. Ehk on võimalik sõita nädalaks kuhugi puhtakama ja järgimõtlema. Lastest räägid mitmuses, nii et väsimust on sul kindlasti kõige sellega seoses kogunenud.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
