Olen 4 aastat õnnelikult abielus.Mõlemad oleme 30 aastased ja meil on 1 laps. Kõik on tegelikult ilus. Mees armastab ja jumaldab mind ja mina teda veel rohkem. AGA mu mehel on sõbranna just sõbranna. Nad on juba ammused tuttavad ennem kui meie tutvusime. Nende suhtlus katkes siis kui meie abiellusime. Aga nüüd järsku nad on jälle hakkanud kirja vahetus pidama. Ja siin on väga suur AGA. Sest mu mees on selle naise suur ARMASTUS. Ta on teda armastanud põhikooli saadik. See naine on vallaline. Tal polegi tõsisit suhet olnud. Ma usaldan oma meest väga. Aga mind nii piinab ja häirib seda. Ta on mulle tuhandeid kordi korrutanud, et teda see naine ei huvita. Nad on lihtsalt ühe küla lapsed neil on palju ühist. Ja lihtsalt suhtlevad. Nende vanemad elavad siiani ühes külas ja käivad läbi. Nu ma saan sellest aru. Aga ma ei saa aru sellest miks see mind häirib. Ma ei taha ta nime kuuldagi ega nähagi. Kokku pole nad saanud juba üle 4 aasta. Ohhh ma ei teagi. Mul on ilus kodu ja hea mees. AGA see naine häirib mind tohutult. See tekitab minus pingeid. Mees ei varja nende kirjavahetus. On öelnud loe kui sa tahad, mul pole saladusi. aga ma ei taha lugeda kardan, et ta arvab , et ma ei usalda teda. Tänan kes viitsis lugeda. Hakkas natsa kergem 🙂
Teema: Tahan lihtsalt ennast tühjaks rääkida.
Ütlen enda seisukoha, aga minu olukord on risti vastupidine, st olen naine, suhtes ja viimasel ajal on hakanud sõbrustama minuga taas minu kunagine tuttav, kellele mina olin suur armastus. Meil oli ka mingisugune teema kunagi, aga see ei viinud kuskile, vähemalt minu poolt. Kas tal mingeid tundeid veel on, ei tea, ei usu, ei huvita ja pole ka teemaks tulnud. Mida ma teeks, kui mu mees tõstataks selle teema, et teda häirib ja ei taha, et ma temaga edasi suhtleks? Jah, ma katkestksin suhtluse, sest mulle on minu mees kõige olulisem, AGA.. Esiteks mind üllataks selline palve, kuna ma tõesti ei kavatse oma meest petta ja pole mingeid romantilisi mõtteidki mul temast enam ammu ammu peas. Seega suhtluse katkestamine nö sunniviisiliselt oleks praegu suht pointless. Teiseks olen ma täiskasvanud inimene ja tunnetan ise piire, st kui see tuttav hakkaks minu suhtes mingeid lootusi taas hellitama, siis on mul endal ka aru peas ja katkestaksin ise selle suhtluse, sest need, kes minuga suhelda tahavad, peavad austama ka minu meest ja munu suhet, mitte üritama mulle hõlma alla pugeda. Aga selline on minu seis. Kõik oleneb sellest, mida su mees päriselt tunneb. Kui mõlemal poolel on tunded veel alles, ega siis asjast head nahka ei tule, see on mul läbi elatud eelmise suhtega, siis polnud ma oma kaaslase palvega nõus tolle mehega suhtlust katkestama ja asi viis teadagi kuhu… Seega ega sina ei saagi siin midagi suurt muuta, ma arvan.
Võta ja loe see kirjavahetus läbi. Tõesti loe. Rahuned maha. Sa ju nagunii ei usalda meest, mis see sinu arvamine siin enam. Su teod ja sõnad on mitteusaldust täis, nii et tee need teod, mis usalduse taastaks. Loe pakutud kirjad läbi. Kui su südames usaldust pole, siis teiste petmisega sa sellist muljet ju ei tekita, et usaldus on.
madala enesehinnangu sündroom
minu arvates on sedasorti kirjavahetused tulega mängimine. eriti siis, kui ühel poolel on tunded. see on ikka selline oma ellu elevuse toomine. keegi, kellega siis usalduslikult kirja teel kõnelda. justkui \”oma\” ja tuttav ja samas ka mitte nii väga nagu abikaasa/elukaaslane.
ma pidasin ka kunagi niimoodi kirjavahetust oma kolleegiga. \”oleme vaid sõbrad\” stiilis. mulle oli see mees kogu aeg sümpaatne olnud. ohoijahh. see läks lõpuks ikka nii käest ära, et ma pole elus nii armunud olnud. kõik energia läks lõpuks kirja ootamisele, siis kirjutamisle. muidu reaalis suheldes poleks ilmselt nii lähedaseks kunagi saanud. ma pean ennast üsna uhkeks naiseks meestega suheldes ja ega mees ka lihtne tegelane pole. me oleks reaalelus enne tülli läinud. aga kirja teel … ja ma arvasin kogu aeg, et kontrollin olukorda.
Aga sinu hirmud on muidu ikka põhjendatud ka? Mina näiteks olen oma elus kaks korda üllatusega teada saanud, et keegi on MINU suur armastus. Kord poetas üks vanem sugulane, kes tutvusringkonda kuuluva mehe abiellumisest rääkis, vahele, et no jah ega see uudis sulle ENAM nii haiget ei tee, aga eks ikka ole raske kuulda kuidas eluarmastus teisega abiellub. Ma olin pehmelt öeldes rabatud. Mingi suhe meil selle noormehega oli, aga tõesõna, see oli mõlema jaoks üsna ebaoluline. Teine kord tuli üks tuttav lagedale mõttevaldusega, et tema eksmees olevat olnud minu suur ihaldusobjekt. Ma vaatasin seda naist tõelise haletsusega, sest oli aru saada, et naise silmis oli see täiesti ebaatraktiivne mölakast mees ikka veel tõeliselt kuum kuju, kelle pärast armukadedust tunda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu arvates on sedasorti kirjavahetused tulega mängimine. eriti siis, kui ühel poolel on tunded. see on ikka selline oma ellu elevuse toomine. keegi, kellega siis usalduslikult kirja teel kõnelda. justkui \”oma\” ja tuttav ja samas ka mitte nii väga nagu abikaasa/elukaaslane.
ma pidasin ka kunagi niimoodi kirjavahetust oma kolleegiga. \”oleme vaid sõbrad\” stiilis. mulle oli see mees kogu aeg sümpaatne olnud. ohoijahh. see läks lõpuks ikka nii käest ära, et ma pole elus nii armunud olnud. kõik energia läks lõpuks kirja ootamisele, siis kirjutamisle. muidu reaalis suheldes poleks ilmselt nii lähedaseks kunagi saanud. ma pean ennast üsna uhkeks naiseks meestega suheldes ja ega mees ka lihtne tegelane pole. me oleks reaalelus enne tülli läinud. aga kirja teel … ja ma arvasin kogu aeg, et kontrollin olukorda.
[/tsitaat]
Mõneti on sul õigus, see VÕIB olla libe tee. Aga kui see tuttav on kuidagi ujunud nii minu facebooki kui ka skypesse, mingit tüli meie vahel pole olnud, seega oleks ka lapsik talle lihtsalt blokk peale panna. Küsib vahel niisama igavusest, mis teen vms, ma ise ei ole viitsinud temaga juttu alustada, kohtunud pole ka juba vähemalt 6 aastat. No las ta siis räägib vahel, kui tal vaja rääkida on.
Ma olen tähele pannud, et kui sisetunne ütleb, et midagi on mäda, siis on päriselt ka…
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
