Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Tahan lihtsalt kurta kinnisvaraturu ja -hindade üle…
Inimesed kardavad inlfatsiooni sp. ostetaksegi kinnisvara kokku, et panna oma raha kuhugi kindlamasse kohta. Mina näiteks ei lähe sellega kaasa, peab lolluseks oma raha eest osta ülehinnatud kinnisvara.
Kuhu sa siis oma raha paned? Inimesed ei karda inflatsiooni vaid pole enam raha kuhugi panna. Viimastel aastatel on kulutused jõhkralt vähenenud ning seisva raha hulk suurenenud. Kuna vahepeal uusarendused sisuliselt seisid, siis turul ületab nõudlus pakkumise ning hinnad seetõttu kõrged.
Ma saan TA murest aru – oleme samas seisus! Plaanisime suuremat kodu osta juba mõned aastad, sissemaksu raha olemas ja vana kodu saaks kas tagatiseks kasutada või maha müüja, aga turuolukord aina hullem. Juba kaalume üüri, et koliksime ise linnast välja suuremale pinnale ja oma kodu rendile. Aga seni see kõik ainult unistuse tasandil.
Tead praegu on parim aeg müümiseks. Sain paar aastat tagasi päranduseks vanaisa korteri Kadriorus, mul oli 1-toaline laenuga ostetud korter Hiiul, mehel oli üürile antud oma vanemate korter. Vanemad ise kolisid maale elama. Me ostsime enne koroonakriisi endale Järvekülla maja, mis maksis 270 000€. Kui tuttav maakler meile koroona alguses soovitas osa kinnisvara ära müüa, siis seda ka tegime. Jätsime alles vaid korteri, mis meile tundus üüri poolelt kõige mõistlikum olevat. Ja muidu oleks pidanud tulumaksu maksma. Kahe korteri müügist saime nii palju raha, et maksime ära pangalaenud ja autoliisingu. Korterite hinnad tõusid ligi 30% ja väga kasulik tehing oli. Nüüd hea laenuvaba elu nautida. Vaatasin, et naaber müüb oma maja. Hind ca 500 000€, mis on peaaegu 2x kallim kui see, millega osteti.
Ma ei saa üldse aru, kuidas inimrsed praegu neid maju lubada saavad.
Ca 8a tagasi ostsime 4toalise 120m2 maja 130000, kallima peale hammas ei hakanud, kuigi oleks 5 tuba tahtnud. Nüüd maksavad samasugused majad naabruses 240000 ja rohkem….
Ma ei jaksaks elusees sellist laenu maksta. Mõtlen koguaeg, et kui palju need inimesed teenivad küll. Ja siis mõtlen, kui hästi meil joppas ajastusega – korteri hinnad olid just tõusnud, aga majade hinnad veel mitte.
Aga teemaalgatajale – kui teil on ostetud korter, siis selle müügist jääb ka ju midagi alles? Kuigi ma hetkel ka ootaks ja pigem üüriks endale suurema ning olemasoleva üüriks välja
130 000 maja 8a tagasi? Väga soodsalt saite ju.
Olen teemaalgataja. Mulle tundub, et olete minust valesti aru saanud. Meie unistus ei olegi mingi üle jõu käiv villa mere ääres, vaid me oleme kogu aeg piilunud normaalset, tavalist keskklassi perekodu-kinnisvara. Meie põhimure seisneb selles, et kuigi me oleme tublid säästjad, siis hinnad jooksevad nii kiiresti eest ära, et me ei jõua oma kogumisega järgi. Kui me aastas suudame koguda nt 20 000, aga meie vaadatavad objektide hinnad tõusevad aastaga 100 000, siis siin tekibki see konflikt. Nagu ma ka näite tõin – kui aasta tagasi oleks sarnane objekt maksnud nt 200 000, siis nüüd maksab 300 000. Probleem ei olegi selles, et me elaks üle oma võimete või sooviks midagi kättesaamatut, vaid meie palgad ja kogumisvõime lihtsalt ei jõua kinnisvara hinnatõusule järgi. See tekitabki ahastust, et kui kaua ja kui kõrgele need hinnad veel tõusta võivad???
Selle asja nimi ongi inflatsioon. Googelda ometi.
Selle vastu aitabki ainult see, mida sulle korduvalt soovitatud, osta joukohane asi ära nyyd ja praegu. Homme ei pruugi see isegi täna jõukohane asi sulle enam joukohane olla. Täna ei jõua enam osta maja v majaosa, homme ei jõua selle raha eest osta 3-toalist askeetlikku korterit.
Ainult loll hoiab täna oma sääste rahas.
Tead praegu on parim aeg müümiseks.
Seda juhul kui on vaja müüa ja on plaan, mida teha müügist saadava rahaga.
Ma ei saa aru sellest tänapäeva noorte nutulaulust, kuidas osta ei saa. Kui vaatate 300 000-eurost maja kohe, siis suurem osa inimesi ei saa seda osta. Kui aga tahate üüri peale suurte summade kulutamisest pääseda, siis oleks võinud osta esialgu väiksema korteri. Kõik on kusagilt alustanud ja varem peeti kuidagi endastmõistetavaks, et ostetigi kinnisvara oma võimeta järgi, aga nüüd aetakse taga sellist elustandardit, mis reaalsest palgast väga kaugele jääb ega saada aru, et võiks maa peale tagasi tulla ja ostagi seda, mida enda palgaga osta kannatab.
Hinnad jooksevad eest ära kiiremini, kui me perega sissemaksuks raha koguda jõuame ???? Meil on sissemaksuks rohkem raha kui kunagi varem, aga samas pole kodu ost kunagi nii kättesaamatu tundunud nagu praegu. Ja aina kättesaamatumaks muutub. Probleem ei ole selles, et me teeniks halvasti või ei suudaks raha kokku hoida – ei, oleme täitsa keskmisest kõrgemat palka teenivad noored haritud spetsialistid ja raha suudame ka iga kuu päris korralikult kõrvale panna, aga lihtsalt kinnisvara hinnatõus on sellest nii palju kiirem! Objekt, mis aasta tagasi oleks maksnud X eurot, maksab nüüd X eurot + 100 000 juurde. Meie soov on ka laenata ratsionaalselt ehk mitte ennast lõhki laenata, et jääks elamiseks ja meelerahuks ka ruumi, või kui üks meist peaks vahepeal töötuks jääma või muud ootamatused tekkima. Mõnede objektide puhul hinnad tõusevad lausa päevadega. Vaatan majaosa – 320 000, järgmine päev 345 000, siis juba 350 000… Kaua see olukord veel jätkub??? Tahtsin lihtsalt kurta ja ennast välja elada…
Kui kaks töötavat inimest ei ole siiani suutnud endale kinnisvara osta, siis on asi lihtsalt teie enda liiga kõrgetes ootustes. Tahate kohe maja, kui praegu hammas peale ei hakka, siis ei hakka ka mõni aasta kauem kestva kogumise peale. Ostke oma praegusele palgale ja kogutud rahale vastav korter, sellest edasi ja parema juurde võib edasistel aastatel liikuda. Teil on kõik võimalused olemas – raha kogutud, mõistlik palk jne, aga kaeblete.
Inimesed kardavad inlfatsiooni sp. ostetaksegi kinnisvara kokku, et panna oma raha kuhugi kindlamasse kohta. Mina näiteks ei lähe sellega kaasa, peab lolluseks oma raha eest osta ülehinnatud kinnisvara.
Kuhu sa siis oma raha paned? Inimesed ei karda inflatsiooni vaid pole enam raha kuhugi panna. Viimastel aastatel on kulutused jõhkralt vähenenud ning seisva raha hulk suurenenud. Kuna vahepeal uusarendused sisuliselt seisid, siis turul ületab nõudlus pakkumise ning hinnad seetõttu kõrged.
Selles see häda ongi, et ei ole kuhugi panna, seisuab arvel. Plaanisime maamajale juurdeehituse teha – aga hinnad on kõrged.
Ma ei saa aru sellest tänapäeva noorte nutulaulust, kuidas osta ei saa. Kui vaatate 300 000-eurost maja kohe, siis suurem osa inimesi ei saa seda osta. Kui aga tahate üüri peale suurte summade kulutamisest pääseda, siis oleks võinud osta esialgu väiksema korteri. Kõik on kusagilt alustanud ja varem peeti kuidagi endastmõistetavaks, et ostetigi kinnisvara oma võimeta järgi, aga nüüd aetakse taga sellist elustandardit, mis reaalsest palgast väga kaugele jääb ega saada aru, et võiks maa peale tagasi tulla ja ostagi seda, mida enda palgaga osta kannatab.
Sa vist ei saa aru, et praeguste hindade juures ei ole “kuskilt alustamine” võrdväärne kinnisvaraga, mida sama sissetulekuga oleks saanud osta kasvõi 5 aastat tagasi. Ilmselgelt on see pettumust tekitav, kui inimesed näevad vaeva, et sissetulekuid suurendada ja raha koguda, aga hinnad ikkagi eest ära jooksevad. Kõik ei taha vähesemaga leppida.
Selles see häda ongi, et ei ole kuhugi panna, seisuab arvel. Plaanisime maamajale juurdeehituse teha – aga hinnad on kõrged.
Okei, ma ei taha, et mul arvel enam kui 5000 seisab. Ülejäänud 80 000-100 000 hoian juba kümneid aastaid väärtpaberites.
Ma ei saa aru sellest tänapäeva noorte nutulaulust, kuidas osta ei saa. Kui vaatate 300 000-eurost maja kohe, siis suurem osa inimesi ei saa seda osta. Kui aga tahate üüri peale suurte summade kulutamisest pääseda, siis oleks võinud osta esialgu väiksema korteri. Kõik on kusagilt alustanud ja varem peeti kuidagi endastmõistetavaks, et ostetigi kinnisvara oma võimeta järgi, aga nüüd aetakse taga sellist elustandardit, mis reaalsest palgast väga kaugele jääb ega saada aru, et võiks maa peale tagasi tulla ja ostagi seda, mida enda palgaga osta kannatab.
Sa vist ei saa aru, et praeguste hindade juures ei ole “kuskilt alustamine” võrdväärne kinnisvaraga, mida sama sissetulekuga oleks saanud osta kasvõi 5 aastat tagasi. Ilmselgelt on see pettumust tekitav, kui inimesed näevad vaeva, et sissetulekuid suurendada ja raha koguda, aga hinnad ikkagi eest ära jooksevad. Kõik ei taha vähesemaga leppida.
Mina jõudsin majani 44-aastaselt. Alustasin noorena 16-ruutmeetrisest kööktoast, sest sel ajal ka ei saanudki suuremat endale lubada, õppisin alles ja õppimise kõrvalt rohkem teenida ei õnnestunud. Aga tulebki enda käesoleva hetke võimalused selgeks teha ja edasine plaan, kuidas unistusteni liikuda. Vähesed saavad kõik kandikul ja kohe kätte. Kui kaks täiskasvanud töötavat inimest sedasi halavad nagu teemaalgataja, siis tahaks küll sitasti öelda. 90ndatel oli veel raskem, nüüd on inimestel ikkagi kasvõi olme, reisimise ja kõige sellise poole pealt väga hea elu. Aga nende jaoks nii masendav, ei saagi kohe maja osta 😀 Naeruväärne.
Ma ei saa aru sellest tänapäeva noorte nutulaulust, kuidas osta ei saa. Kui vaatate 300 000-eurost maja kohe, siis suurem osa inimesi ei saa seda osta. Kui aga tahate üüri peale suurte summade kulutamisest pääseda, siis oleks võinud osta esialgu väiksema korteri. Kõik on kusagilt alustanud ja varem peeti kuidagi endastmõistetavaks, et ostetigi kinnisvara oma võimeta järgi, aga nüüd aetakse taga sellist elustandardit, mis reaalsest palgast väga kaugele jääb ega saada aru, et võiks maa peale tagasi tulla ja ostagi seda, mida enda palgaga osta kannatab.
Sa vist ei saa aru, et praeguste hindade juures ei ole “kuskilt alustamine” võrdväärne kinnisvaraga, mida sama sissetulekuga oleks saanud osta kasvõi 5 aastat tagasi. Ilmselgelt on see pettumust tekitav, kui inimesed näevad vaeva, et sissetulekuid suurendada ja raha koguda, aga hinnad ikkagi eest ära jooksevad. Kõik ei taha vähesemaga leppida.
Nende probleem on, et nad ei tahagi “kuskilt alustada”, nad tahaks kohe kallist ja uhkemat. Ju siis peavad ootama. “Kuskilt alustada” saavad töötavad (ja mitte halvasti teenivad) inimesed ka praegu ja üldse mitte nii viletsalt, kui selle nutulaulu järgi arvata võiks. Ei pea ostma 350 000 ja üle selle maksvat kinnisvara, võib osta ka endale jõukohase kinnisvara.
Palun mulle üks suurem kolme või nelja toaline korter Kristiines, Mustamäel, Haaberstis(va Õismäe) või Nõmme Mustamäe poolsemas osas, Harku valla Tabasalu poolsem osa sobib ka.
Parkida vaja kahte autot ja korterisse peaks mahtuma kas elutuppa või magamistuppa kahe täiskasvanu kirjutuslauad(jeee kodukontor). Üks koolilaps vajab oma tuba ja varsti tahaks teise lapse saada. Aktiivsete inimestena on kahjuks vaja ka ruumi jalgrataste, lumelaudade, matkavarustuse ja muu jaoks.
Hind kuni 225 000.
No persse ei ole selliseid kortereid, nutan oma kahetoalises edasi.
Palun mulle üks suurem kolme või nelja toaline korter Kristiines, Mustamäel, Haaberstis(va Õismäe) või Nõmme Mustamäe poolsemas osas, Harku valla Tabasalu poolsem osa sobib ka.
Parkida vaja kahte autot ja korterisse peaks mahtuma kas elutuppa või magamistuppa kahe täiskasvanu kirjutuslauad(jeee kodukontor). Üks koolilaps vajab oma tuba ja varsti tahaks teise lapse saada. Aktiivsete inimestena on kahjuks vaja ka ruumi jalgrataste, lumelaudade, matkavarustuse ja muu jaoks.
Hind kuni 225 000.
No persse ei ole selliseid kortereid, nutan oma kahetoalises edasi.
Eelnevate kägude arvates on hinnatõus normaalne, sinu soovid on palju tahetud ja peadki vähesemaga leppima.
Kõik ei taha vähesemaga leppida.
Aga ilmselt nad ikka peaksid, eks.
Kahjuks tõesti ei jää muud üle, aga sa ei saa vist jutu mõttele pihta. Kui ma nt mõtlen, et ma tahaksin osta teatud parameetritega korterit, siis ma uurin välja, et selle hinnaklass algab mingist teatud summast. Pangast saan teada, kas minu sissetulek selleks piisab või mitte, ning kui mitte, siis ma saan aimu, kui palju ma peaksin oma sissetulekut suurendama. Siis läheb natuke aega mööda ütleme 2 aastat ja minu sissetulekud on nüüdseks seal maal, et saaks kinnisvara soetada, aga vahepeal on hinnad tõusnud, et ikka jääb puudu. Sinu jutu mõte on õige, loomulikult on mõttekas vaadata odavamat kinnisvara, aga see on hoopis teine teema. Teema mõte on selles, et praegune kinnisvara kallinemine ja selle tempo on totaalselt arulage.
Normaalne on omada eluajal mitut korterit. Alustad näiteks vallalisena 25 aastaselt ühetoalisest. Saad 30, leiad samasuguse kaaslase, panete leivad ühte kappi, müüte oma väikesed korterid ja ostate juba suurema. Saate 40, lapsed on lasteaias või kooli kohe minemas. Müüte oma suurema korteri ja ostate maja (kui on maja järele ihalus) või siis suurema korteri.
Ei pea kohe esimese kinnisvarana maja ostma ja ausalt öeldes ei suuda 95% inimesi ka kohe seda teha. Kinnisvaraga peab edasi minema sammhaaval.
Normaalne on omada eluajal mitut korterit. Alustad näiteks vallalisena 25 aastaselt ühetoalisest. Saad 30, leiad samasuguse kaaslase, panete leivad ühte kappi, müüte oma väikesed korterid ja ostate juba suurema. Saate 40, lapsed on lasteaias või kooli kohe minemas. Müüte oma suurema korteri ja ostate maja (kui on maja järele ihalus) või siis suurema korteri.
Ei pea kohe esimese kinnisvarana maja ostma ja ausalt öeldes ei suuda 95% inimesi ka kohe seda teha. Kinnisvaraga peab edasi minema sammhaaval.
Sa kirjeldad olukorda, mis oli veel paar aastat tagasi. Praeguse buumi ajal pole võimalik tasapisi sammhaaval edasi liikuda, kaotad ilmselt kindlasti. See buum ei kesta igavesti. Noorel perel praegu säästa ja loota, et saab mõistliku korteri mõistliku hinnaga nt 10 aastaks ja siis müüb hea raha eest ja ostab parema – no mõtle ka ikka
Ja mis just meie jaoks oli oluline – tahtsime oma lastele kodu. Sellist, millest saaks elu alus, oma kodu. Kogu elu põhi. Nagu mul endal oli – täielik kindlus. Oma maa ja maja, kõik need mälestused. Ei tahtnud nendega pidevalt kolida. Õnneks ka saime. Praegusel ajal oleks see suht võimatu ka keskmisest suurema palga juures.
Olen teemaalgataja. Jah, paar kägu on õigesti aru saanud, et teemaalgatuse mõte ei ole selles, et me tahaks kohe üle jõu käivat maja osta ja vingume ärahellitatud kombel, et üää-üää-miks-me-kohe-600-ruudust-mereäärset-maja-ei-saa, vaid selles, et kinnisvarahinnad tõusevad ebareaalses tempos. Me vaatame igasugust kinnisvara, sealhulgas kortereid, mitte ainult maju ja majaosasid. Ma ei tea, kust te selle välja lugesite, et me kohe mingit supervillat tahame. Otsime tavalist suuremat perekodu, olgu selleks siis suurem korter, majaosa või maja – peaasi, et ära mahuks ja ka muud parameetrid sobiks. Me oleme aastaid selle nimel vaeva näinud ja raha kõrvale pannud, teadvustades endale väga hästi meie võimalusi ja vajadusi. Hädaldasingi just selle ülikiire hinnatõusu tempo üle, mille tõttu varsti ei ole vist enam mitte midagi võimalik osta. Meile on alati tundunud, et vot kui üks aasta veel kogume, siis saame juba lahedalt lubada, aga siin tõingi selle konflikti, et kui me jõuame aastas koguda 20 000 eurot, siis hinnad tõusevad 100 000 eurot ja hinnad lihtsalt jooksevad hullumeelse tempoga eest ära. Sellest on ka meedias palju kirjutatud viimasel ajal, et hinnatõusu tõttu muutub kodu ost paljudele noortele aina kättesaamatumaks, mitte, et noored ei jõuaks või ei oskaks koguda või vaataks endale üle jõu käivat kinnisvara. Hinnatõus mõjutab ju absoluutselt igasugust kinnisvara.
Palun mulle üks suurem kolme või nelja toaline korter Kristiines, Mustamäel, Haaberstis(va Õismäe) või Nõmme Mustamäe poolsemas osas, Harku valla Tabasalu poolsem osa sobib ka.
Parkida vaja kahte autot ja korterisse peaks mahtuma kas elutuppa või magamistuppa kahe täiskasvanu kirjutuslauad(jeee kodukontor). Üks koolilaps vajab oma tuba ja varsti tahaks teise lapse saada. Aktiivsete inimestena on kahjuks vaja ka ruumi jalgrataste, lumelaudade, matkavarustuse ja muu jaoks.
Hind kuni 225 000.
No persse ei ole selliseid kortereid, nutan oma kahetoalises edasi.
Kas sa otsid uude majja või sobib ka vanem paneelikas. Mustamägi ongi ju korterelamute asum. Uude majja sellise raha eest saad vaid 2-toalise ja ühe parkimiskoha.
Kas sa otsid uude majja või sobib ka vanem paneelikas. Mustamägi ongi ju korterelamute asum. Uude majja sellise raha eest saad vaid 2-toalise ja ühe parkimiskoha.
Vanus ei ole probleem. Pigem eelistakski juba varem sees elatud korterit. Aga Mustamäel suuremad korterid on üheksa kordsetes majades, kus parkimine on suur probleem. Viie kordsetes on talutav parkimine, aga korterid max 60 m².
Mul see maalt linna kolinu sündroom ka, et raske leppida 60m² nelja toalisega, kui kasvasin üles 72m² kolme toalises, kus pere mahtus kööki ühe laua taga sööma.
“Kuhugi karjamaale ostmine” kõlab ülbelt.
Karjamaa all peeti ilmselt silmas ikkagi neid põllupealseid arendusi, mitte päriselt maale minekut. Maal elamine on üldiselt väga okei, pigem on need põllupealsed/karjamaad külad just sellised, kust lapsed ilma vanemate abita liikuma ei pääse jms probleemid.
Sa kirjeldad olukorda, mis oli veel paar aastat tagasi. Praeguse buumi ajal pole võimalik tasapisi sammhaaval edasi liikuda, kaotad ilmselt kindlasti. See buum ei kesta igavesti.
Kui me vaatame viimast 25 aastat, siis kinnisvar hinnalangus oli 2008-2011. Kel oli sel ajal raha osta, need tegid õige sammu. Ülejäänud aja on kinnisvara kogu aeg kallinenud. OK, viimane aasta on eriliselt hull ja põhjuseks on rahatrükk, inflatsioon ja sellest tulenev inimeste käitumine. Siis veel mingid müstiliselt eikkaks saanud IT miljonärid, kes kortereid 10 kaupa ostavad:) Samas oma kodu tasub alati osta. Mina ostsin oma kolmanda ja ehk viimase kodu 2011. Siis tundus see kallis, aga nüüd 10 aastat hiljem enam ei tundu. Aga kas praeguse buumi ajal ostes kaotad? Kui oma koduks ostad, siis mitte, sest 10 aasta pärast on kinnisvara veelgi kallim. Aga TA kurdab, et hinnad jooksevad eest ära. Mis see lahendus siis tema jaoks on? Kurta järjest 10 aastat, et näe hinnad jooksevad eest ära ja mitte osta ning elada üürikorteris edasi? See pole ju ka lahendus vist.
Samas oma kodu tasub alati osta. Mina ostsin oma kolmanda ja ehk viimase kodu 2011. Siis tundus see kallis, aga nüüd 10 aastat hiljem enam ei tundu. Aga kas praeguse buumi ajal ostes kaotad? Kui oma koduks ostad, siis mitte, sest 10 aasta pärast on kinnisvara veelgi kallim. Aga TA kurdab, et hinnad jooksevad eest ära. Mis see lahendus siis tema jaoks on? Kurta järjest 10 aastat, et näe hinnad jooksevad eest ära ja mitte osta ning elada üürikorteris edasi? See pole ju ka lahendus vist.
Minu meelest on kogu selle viimase tõusu aja räägitud inimestele, et kõik need soovitused, et müü, aga ära osta, kehtivad ainult investoritele, mitte kodu soetajatele. Kogu aeg on öeldud, et kodu ostes kehtivad teised kriteeriumid ja kodu tuleb osta, kui see vähegi võimalik on.
Õpi eesti keel ära alustuseks…
Ühtegi keelt ei saa ära õppida nagu mingit valemit.
TA viga ongi selles, et kogus raha kontole. Inflatsioon ja hinnatõus on ju pidev olnud, seega mingit raha kontol omada pole mõistlik olnud kunagi. Mina oleks ostnud kogumise asemel kasvõi väikese laenuga lisakorteri, üürinud välja ja maha müünud siis kui uut kodu ostma hakkaks. Nii on sissemaksuraha inflatsiooni eest kaitstud.
TA viga ongi selles, et kogus raha kontole. Inflatsioon ja hinnatõus on ju pidev olnud, seega mingit raha kontol omada pole mõistlik olnud kunagi
Õige tähelepanek. Kontol peab olema mingi rahatagavara, näiteks sinu aasta palk. Juhuks kui kaotad töö. Aga kui summa läheb suuremaks, siis võiks leida mingi võimaluse raha kuhugi paigutada. Muidu oled nagu teemaalgataja- kogud ja kogud raha, aga hinnad jooksevad eest ära.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Tahan lihtsalt kurta kinnisvaraturu ja -hindade üle…
