Esileht Erivajadustega laps Tähelepanuhäire?

Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )

Teema: Tähelepanuhäire?

Postitas:
Kägu

Poeg 11-aastane, õpib 4.klassis.
Lugema õppis esimeses klassis, sel ajal oli koolis kombeks esimese klassi lastel lasta kodus lugeda iga päev üks lehekülg teksti aabitsast. Luges ka. Aga aru ei saanud midagi, meelde ei jäänud midagi.
Nüüd ajas kolm aastat edasi tulles on olukord täpselt sama. Õpib teises koolis juba teisest klassist saadik ja lugema ei pea küll enam iga päev lehekülge, kuid peab lugema umbes ühe raamatu kuus. Loeb ja loeb hästi (soravalt), aga meelde ei jää midagi.

Lapsele on ette loetud palju enne kooli ja ka hiljem. Märkasin ammugi, et ta ei mõista peaaegu midagi sellest, mida talle ette loen. Selleks, et lapse huvi siiski säiliks hakkasin temaga peale ette lugemist arutlema loetu üle. Jutustasime nö loo uuesti. Väga väga harva on ta suutnud meenutada tegelaste nimesid või sündmuste käiku.

Koolis iseenesest saab hakkama. Õpetajad on leebed ja kordavad ülesannete teksti, annavad talle käsklusi ühe kaupa ja kontrollivad, kui paljust ta aru sai. Teeme kodus ka koos koolitöid ja seletame uuesti ja uuesti asju üle kui on näha, et teema on segaseks jäänud.

Suurim probleem on just iseseisva lugemisega. Laps ei fantaseeri kaasa, ei seo tegevusi loetud lugudes. Tal ei ole põnev ja ta ei võta raamatust mitte midagi endaga kaasa. Mulle endale on see täielik müstika, sest mina selles vanuses elasin raamatutest.

Oleme käinud erinevatel uuringutel ja on välja selgitatud, et lapsel on sõnavara vähene, lugusid jutustada ei oska, silmaring on väike. Alati kuulen etteheidet, et lapsega on vähe tegeletud, räägitud jne. Hakkan seda juba isegi uskuma varsti, sest mõistus on juba täiesti otsas!

Kui uuringutel käisime, siis oli sihik aspergeri sündroomile. See välistati. Jäänud on kõnehäire kahtlus ja viimati kuulsin eralogopeedilt kahtlust tähelepanuhäirele. Kui esimese veel sobitan enda loogikasse, siis tähelepanuhäire tundub juba väga juhuslik pakkumine. Kas siinsed tähelepanuhäirega laste vanemad võiksid mind veidi valgustada – kas võibki tähelepanuhäire väljenduda sellisel kujul? Et laps lihtsalt ei (suuda) keskendu(da) loetule ja seetõttu see ka nö ei kinnitu? Ma samas olen ise olnud tema kõrval sadadel kordadel kui ta loeb, lugenud koos temaga üksikute lausete haaval, püüdnud temaga iga lauset mõtestada, julgustada teda jutustama ja ma näen, kuidas ta pingutab, aga kogu see vaev jookseb mööda külgi. Ta tõesti näeb vaeva ja keskendub, vähemalt pealtnäha.

Viimase õlekõrrena olen nüüd hakanud rohkem uurima ajupoolkerade koostöö kohta. Et äkki on tal seal mingi nö rike? Tean juba, et füüsiliste tegevustega (nt risti-rästi harjutustega) oleks võimalik midagi veel mõjutada, aga suur kurbus on ikkagi hinges lapse pärast ja otsin teiste tuge, kogemusi.

Kas siin on sarnase probleemiga lapsevanemaid? Kuidas teie oma last aidata olete saanud? Mida ma veel ise saaksin teha, et teda arendada?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kirjeldus vastab minu meelest üheselt retseptiivse kõne häirele. Kui kenasti nii kaugele olete jõudnud, siis kerges vormis (enamasti diagnoositakse küll varakult (kõnehilistuse põhjusena), aga kui vorm kerge ja raskusi alles keerulisemate lausestruktuuridega, siis võib-olla mitte). Abiks teised meeled ja just see füüsiline “risti-rästi”. Lugemisel võiks enda jaoks ümber sõnastamine automatiseeruda (esialgu iga lause järel – ei küsi koos lugedes ise küsimusi, vaid “mida sa nüüd teed”, las ise tuletab küsimused ja neile vastused; võib põhiküsimustega “kes-kus-mis-millal-kuidas-miks” kaardid kõrvale teha näiteks, samuti joonida erivärviliselt alla). Nt pildiridade järgi jutustamine ka kasulik. Ise küsimuste koostamine. Katsetamist ongi palju, enne kui sobivaima meetodini jõuate.

Uuringutel oleks ATH välja tulnud, ei ole nii, et rangelt ainult ASD tunnuseid otsivad ja muud tähele ei pane.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii tähelepanuhäire kui autism diagnoositakse küsimustike täitmise põhjal ja see on tegelikult väga subjektiivne. Kui juba kahtlus tekkis ja uuringud aspergeri diagnoosi kinnitamiseks tehti, siis järelikult olid mingid jooned olemas; ja mitte kunagi ei saa öelda, et autism välistati, vaid pigem, et hetkel ei vastanud diagnoosimise kriteeriumitele. Ise olen näinud last, kellel olid silmnähtavad nii aspergeri kui ATH tunnused, kuid diagnoosi sai ta alles koolis, sest nii lapsevanemad kui lasteaia õpetajad olid lapse käitumisega juba nii harjunud, et vastasid küsimustikule nii, et diagnoosi saamiseks vajalikud kriteeriumid ei olnud täidetud.

Tegemist võib olla ka mingi spetsiifilise õpihäirega, kehva töömäluga, kõnehäirega (kuigi retseptiivse kõne häire diagnoositakse juba üsna varakult; isikult ma ei tea ühtegi last, kes oleks selle diagnoosi alles koolieas saanud).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täpselt kirjeldab mu autismispektrihäirega last. Kõige muuga saab koolis kenasti hakkama, aga see lugemine ja korrust arusaamine/edasiandmine väga problemaatiline. Meil palju aidanud teraapiad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täpselt kirjeldab mu autismispektrihäirega last. Kõige muuga saab koolis kenasti hakkama, aga see lugemine ja korrust arusaamine/edasiandmine väga problemaatiline. Meil palju aidanud teraapiad.

Missugused teraapiad täpsemalt?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii paha on lugeda teie elust. Just see, et sa annad endast kõik, tegeled lapsega ja siis tunnetad, et sind peetakse ükskõikseks ja et sa ei tegele oma lapsega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võibolla esmapilgul kummaline küsimus. Kuidas arenes laps esimesel eluaastal? Roomamine, käputamine, istumine, kõndima hakkamine? Küsin seda, sest mõtiskled eri ajupoolkerade koostöö asjus.

Soovitan sul lugeda A.Hanseni “Tugev aju”. Võluvõtmeks siin jooksmine.

Selline inimene nagu Viigi Viil võiks sind edasi aidata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul oli ka midagi sarnast, aga kuskil 4ndas klassis muutus asi paremaks, 5ndas saab ise hakkama. Teine laps, kasvatanud, tegelenud, õpetanud. Aga hoopis teistsugune – tuleme loomaaiast – ärgitan jutustama – ei taha ja vaikib või vastab kolme sõnaga. Käime metsa – tutvustan puid, korjame lehti – kodus ei suuda vahet teha vahtralehel ega kuuseokkal.
Käisime logopeedidel, eripedagoogide juures, rajaleidjas, lastepsühholoogi juures – jutt ümmargune ja keegi midagi konkreetselt ka ei ütle. Loeb teksti läbi ja küsimustele vastata ei oska nagu ei oleks selles tekstis sõnagi juttu olnud. Esimeses klassis oli abiõpetaja ja saime väga suurt abi.
Ei oska sind lohutada, meil on läinud nüüdseks paremaks. Aga samasugust meeleheidet tundsin ja öelda ka – oleksid pidanud rohkem tegelema.Ma ju tegelesin.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Loetud (ette antud) jutud ei jää talle meelde. Kas talle jäävad meelde sündmused, kus ta ise osales? Oskab jutustada oma eilsest päevast?
Kui ta loeb midagi enda jaoks põnevat (nt metallionide või kentama kohta või mis parasjagu ses vanuses poisse huvitab), kas siis saab loetust aru?

Please wait...
Näitan 9 postitust - vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )


Esileht Erivajadustega laps Tähelepanuhäire?