Tudeng jätab õpingud pooleli, toa üürileping kestab juunikuuni. Kas toa mitte vajamine, kuna enam ülikoolis ei jätka, on mõjuv erakorraliseks lõpetamiseks?
Tudeng jätab õpingud pooleli, toa üürileping kestab juunikuuni. Kas toa mitte vajamine, kuna enam ülikoolis ei jätka, on mõjuv erakorraliseks lõpetamiseks?
Tudengile kehtivad seadused samamoodi kui teistele. Las see tudeng suhtleb nüüd üürileandjaga. Üürileandja on ka inimene ja temaga saab kokkuleppeid teha.
Tulete sealt jubedast Tartust lõpuks siis tulema jah?
Tulete sealt jubedast Tartust lõpuks siis tulema jah?
see on vist see kägu jah, kes kaupsi juurest pirogovi 2 tundi kõndis ja selle ajaga kingatallad ja puusaliigesed ära kulutas?
Tulete sealt jubedast Tartust lõpuks siis tulema jah?
see on vist see kägu jah, kes kaupsi juurest pirogovi 2 tundi kõndis ja selle ajaga kingatallad ja puusaliigesed ära kulutas?
Palun hoidke ennast tagasi!
Kas toa mitte vajamine, kuna enam ülikoolis ei jätka, on mõjuv erakorraliseks lõpetamiseks?
no aga mis tudengil lepingus kirjas on? ja kas tuba tähendab tuba vanatädi majas või tuba ühikas?
Minu lepingus oli täitsa vastav punkt olemas, et 30p ette teatamisega ei pea leppetrahvi maksma.
Tudeng on täisealine inimene, peaks ikka iseseisvalt üürikorterist äraütlemisega hakkama saama. Ilma emmeta.
Mul on alati olnud aastasel lepingul sees punkt ennetähtaegse lõpetamise tingimuste kohta. Tavaliselt teatad ette 30p kirjalikult. “Üürimiseks pole raha” on väga arusaadav põhjus üürileandjale.
https://tarbija24.postimees.ee/6960696/mida-silmas-pidada-uurilepingu-lopetamisel-eriolukorras
“kool on koroona tõttu distantsõppel ja üliõpilane ei vaja korterit” on täiesti arvestatav erakorralise ülesütlemise põhjus tähtajalise lepingu lõpetamiseks.
Tuba sellises korteris, kus iga tuba tudengitele üüritud. Lepingus pole varem lõpetamise kohta ridagi.
Sügisel polnud ühikates kohti. Ja ega noorgi mõtelnud, et kooli sinnapaika jätab. Nüüd on asjad sedasi, et tahab ära tulla. Ütleb, et pole tema eriala ikkagi, niikuinii on kaks v enam kuud distantsõppel olnud, motivatsiooni pole. Ilmselt pole sel aastal ta ainus omasugune.
Ma ei näe mõtet tuba niisama maksta, ta ei ela seal enam.
Soovitan rääkida üürileandjaga ja tudengil endal sõna liikuma lasta oma tutvusringkonnas. Kui ta enda asemele uue üürniku saaks, oleks kõik lihtsam. Või need kaasüürilised korteris, kus ta elab – äkki nemad või keegi neist on huvitatud suuremast pinnast või vähemast arvust kaasüürnikest? Või on nende sõpruskonnas keegi, kes tahaks ühiselamust või praegusest üürikast ära kolida?
Lepingus pole varem lõpetamise kohta ridagi.
siis vt vastavaid punkte võs-st. nagunii oleks see, mis võs-ga vastuolus, kehtetud.
Tähtajalist lepingut EI SAA lõpetada enne tähtaega. AGA kui võtad ühendust üürileandjaga, ütled, et kooli pole ja ehk saaks teha mingi kompromissi, siis on üürileandja kindlasti nõus kompromissiga. Tartus on üliõpilaste ühikad koroonareeglite tõttu pooltühjad ja tahtjaid peaks ikka olema kui pole just üle mõistuse hind sel üüripinnal.
Koroona ei ole force majeur, see oli lepingut sõlmides olemas juba ju (ega ometi mitmeaastast lepingut kohe tehtud?). Aga ka muidu ei lähe koroona kui selline force majeuri alla, sest tööandjad nt ei saa midagi teisiti koondada või palka vähendada kui ainult vastavalt seadusele.
ärge ajage jama, asi ju maksmises.
Kuu aega enne ütled ära ja kõik ükskõik mis põhjusel…
Kui tahad päeva pealt minna, siis ilmselt pead maksma tagatisraha v kuu lõpuni. Kuu üldjuhul piisav, et üürileandja leiaks uue üürilise. Kui üürileandja nüüd nõuaks kuni suveni kõik maksed, siis kaotaks ta ilmselt igal pool…
Tähtajalist lepingut EI SAA lõpetada enne tähtaega.
sa jagad täielikku valeinfot. tähtajalist lepingut saab üles ütelda erakorraliselt, mõjuva põhjuse olemasolul. ja loomulikult saab lepingut lõpetada ka poolte kokkuleppel, sellest tasukski alustada alati.
Kui üürileandja nüüd nõuaks kuni suveni kõik maksed, siis kaotaks ta ilmselt igal pool…
Kus igal pool ta siis kaotaks? Loeks ikka alustuseks seadust. Tähtajaline leping kehtib tähtaja lõpuni, ei saa üürileandja üürilist varem välja tõsta ja ei saa üüriline suvaliselt lepingut lõpetada. See, et tudengile eriala enam ei sobi ja et on distantsõpe, pole mitte kuidagi erakorraline asjaolu.
Aga vaatame, mida ütleb seadus!
VÕS§ 313. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine
(1) Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
(2) Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
(3) Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.
Seega saab ülesütleda küll, peab olema selleks mõjuv põhjus. Arvan, et asjaolu, et üliõpilane enam ei õpi ülikoolis ja ei vaja selleks elamispinda – võib olla mõjuvaks põhjuseks. Lepingu sõlmimise eesmärk oli elamispinna saamine õpingute ajaks. Aga soovitan ikkagi lõpetada kokkuleppel.
See, et tudengile eriala enam ei sobi ja et on distantsõpe, pole mitte kuidagi erakorraline asjaolu.
siin https://tarbija24.postimees.ee/6960696/mida-silmas-pidada-uurilepingu-lopetamisel-eriolukorras juristid siiski leiavad, et distantsõpe on piisav põhjus, miks siis ülikoolist lahkumine ei peaks olema? Seaduse kohaselt on põhjus mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. /…/ Paljud üürnikud on teadagi tudengid, kes näiteks Tartu Ülikooli auditoorse õppetöö peatamise tõttu ei pruugi enam üürikorterit vajada, kuna saavad e-õppeks minna näiteks koju vanemate juurde. Selliste puhkudel on kaalumisel ühelt poolt noore tudengi huvi, kes üürikorterit elamiseks otseselt ei vaja ning kes maksaks üüri tühja korteri eest. Teisel pool on üürileandja, kes üürilepingu ülesütlemisest ilmselt nii palju ei kaota, sest saab otsida uued üürnikud, kes samamoodi maksavad oodatud üüri. Sellisel juhul tuleks jaatada üürniku erakorralise ülesütlemise mõjuva põhjuse olemasolu.
Viimasele. See lingitud artikkel on aprillist. Kevadel oli distantsõpe kindlasti erakorraline asjaolu, mida ei olnud sügisel võimalik ette näha. Aga sel õppeaastal ei saa distantsõpe enam kellelegi üllatusena tulla. Pigem oli see ette teada, et mingil hetkel peab lühema või pikema aja distantsõppel olema.
Juhin tähelepanu, et TA laps tuli üldse koolist ära ja tahab minna koju tagasi sp. tahab üürilepingut lõpetada. Ditstantsõpe ei puutu asjasse.
Üürin ise kortereid välja ja palju lihtsam on teha kokkuleppel lõpetamine, leida uus üürnik ja minna edasi – kui hakata kohtus vaidlema (üürileandja peaks hakkama nõudma kohtus lepingu täitmist ja üüri – arvestades, et juunis saab leping niigi läbi, ei pruugi kohus otsuseni jõuda).
Seega saab ülesütleda küll, peab olema selleks mõjuv põhjus. Arvan, et asjaolu, et üliõpilane enam ei õpi ülikoolis ja ei vaja selleks elamispinda – võib olla mõjuvaks põhjuseks
Mõjuvad põhjused on seaduses üles loetud. Selleks kindlasti ei ole põhjus, et ma ei soovi enam õppida või et ma ei vaja enam korterit.
Seega saab ülesütleda küll, peab olema selleks mõjuv põhjus. Arvan, et asjaolu, et üliõpilane enam ei õpi ülikoolis ja ei vaja selleks elamispinda – võib olla mõjuvaks põhjuseks
Mõjuvad põhjused on seaduses üles loetud. Selleks kindlasti ei ole põhjus, et ma ei soovi enam õppida või et ma ei vaja enam korterit.
Loe palun minu poolt viidatud seadus, see ei välista kasutama ka muid põhjuseid, kui seadus loetletud. Ei ole kuskil öelnud, et muud mõjuvad põhjused ei ole aluseks, on öeldu et eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel st. see loetelu ei ole ammendav.
Mõjuvad põhjused on seaduses üles loetud. Selleks kindlasti ei ole põhjus, et ma ei soovi enam õppida või et ma ei vaja enam korterit.
palun pane täpne paragrahv, kus on loetletud mõjuvad põhjused.
Palun:
§ 309. Üürilepingu kestus
(1) Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
(2) Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314-319 nimetatud asjaoludel.
Ja LOETELU ON SIIN:
314 Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada,
315. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine asja lepinguvastase kasutamise puhul
§ 316. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
§ 317. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu
§ 318. Pikaajalise üürilepingu ülesütlemine Kumbki lepingupool võib pikemaks kui 30 aastaks sõlmitud üürilepingu pärast 30 aasta möödumist käesoleva
§ 319. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine üürniku pankroti korral
Ehk et kui üürnik üürileandja süü tõttu ei saa kasutada, kui 30 aastat on möödunud, kui eluruum on tervisele ohtlik või kui üürnikule on kuulutatud pankrot või ta viivitab tasumisega või kui üürnik kasutab lepingutingimusi rikkudes (üürileandja algatusel siis pea kõik mõjuvad põhjused).
Kõik juhud, kui üürnik ei viitsi õppida või mõtleb ümber vms ei kuulu mõjuvate põhjuste alla.
Palun:
§ 309. Üürilepingu kestus
(1) Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
(2) Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314-319 nimetatud asjaoludel.
Ja LOETELU ON SIIN:
314 Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada,
315. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine asja lepinguvastase kasutamise puhul
§ 316. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
§ 317. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu
§ 318. Pikaajalise üürilepingu ülesütlemine Kumbki lepingupool võib pikemaks kui 30 aastaks sõlmitud üürilepingu pärast 30 aasta möödumist käesoleva
§ 319. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine üürniku pankroti korral
Ehk et kui üürnik üürileandja süü tõttu ei saa kasutada, kui 30 aastat on möödunud, kui eluruum on tervisele ohtlik või kui üürnikule on kuulutatud pankrot või ta viivitab tasumisega või kui üürnik kasutab lepingutingimusi rikkudes (üürileandja algatusel siis pea kõik mõjuvad põhjused).
Kõik juhud, kui üürnik ei viitsi õppida või mõtleb ümber vms ei kuulu mõjuvate põhjuste alla.
vaata, mida tähendab sõna “eelkõige”
Palun:
§ 309. Üürilepingu kestus
(1) Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
(2) Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314-319 nimetatud asjaoludel.
Ja LOETELU ON SIIN:
314 Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada,
315. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine asja lepinguvastase kasutamise puhul
§ 316. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
§ 317. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu
§ 318. Pikaajalise üürilepingu ülesütlemine Kumbki lepingupool võib pikemaks kui 30 aastaks sõlmitud üürilepingu pärast 30 aasta möödumist käesoleva
§ 319. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine üürniku pankroti korral
Ehk et kui üürnik üürileandja süü tõttu ei saa kasutada, kui 30 aastat on möödunud, kui eluruum on tervisele ohtlik või kui üürnikule on kuulutatud pankrot või ta viivitab tasumisega või kui üürnik kasutab lepingutingimusi rikkudes (üürileandja algatusel siis pea kõik mõjuvad põhjused).
Kõik juhud, kui üürnik ei viitsi õppida või mõtleb ümber vms ei kuulu mõjuvate põhjuste alla.
Kui esinevad seaduses viidutatud asjaolud, siis ei pea erakorralist ülesütlemist hakkama pikalt ja laialt põhjendama, ütledki seoses üürniku pankrotiga. Muul juhul peab ikka selgitama, miks ei ole enam mõistlik ega poolte huvides üürisuhet jätkata.
Kui üürnik soovib ennetähtaegselt lepingu lõpetada, siis on ju selgemast selgem, et ta ei vaja seda üüripinda. Sedasama mittevajamist ei saa ometi erakorraliseks põhjuseks tuua.
Seadust lugedes on igati arusaadav, et põhjus peab olema seotud üüripinna mittevastavusega või mingisuguse lepingu rikkumisega teiselt poolt.
Aga tore, et sattus vastutulelik lepingupartner olema.
