Esileht Väikelaps Täielik issi laps, emad kuidas sellega toime tulete?

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Täielik issi laps, emad kuidas sellega toime tulete?

Postitas:

Laps on 1,5 aastane ja olen temaga kodune. Isa töötab suhteliselt pikki päevi ja laps näeb teda ehk 1 h hommikul ja paar tundi õhtul ja nädalavahetused veedame alati perena koos. Laps on täielik issi magnet, kui isa on pildil, siis mind ei ole enam olemaski, tõrjub eemale ja karjub emme ei, emme ei. Kui isa on tööl, siis mängime koos, teeme süüa koos, käime õues jne aga mingit suurt lähedust ta minu suhtes ka siis üles ei näita. Ei kallista, ei musita mind mitte kunagi. Mina olen see, kes vahetab mähkmeid, vannitab, söödab, vahetab riideid, peseb hambaid jne. Mina olen see, kes teda korrale kutsub sest kui isa jõuab koju siis ta tahab temaga mängida ja kindlasti mitte kurjustamisega tegeleda. Muidugi ma olen õnnelik, et neil on selline tugev side, see on super aga haiget teeb see siiski, et olen see, kes tema eest põhiliselt hoolitseb ja ma ei saa lapselt kunagi kallisid, musisid, ei taha mulle isegi sülle tulla. Minuga on pidev jonn. Tunnen et olen lihtsalt mingi hooldaja, kuni issi jälle pildile ilmub. Iga päev surun seda alla ja proovin asja mõistusega võtta aga ei saa sinna midagi parata, et see olukord teeb väga palju haiget.. Kes on olnud sarnases olukorras, kas on lootust, et läheb paremaks kui laps kasvab? Või kui läheb lasteaeda? Kas asi võib olla selles, et olen koguaeg pildil ja olemas, et ma ei ole huvitav ja mina olen see, kes teeb kõiki tüütuid tegevusi nagu hambapesu, peapesu jne ja kes ütleb pidevalt ei tohi, ole ettevaatlik jms.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.12 11:06; 05.12 11:42; 05.12 13:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil 2aastase lapsega sama lugu 🙂 eks muidugi torkab ja teeb haiget aga ma saan samuti aru, et mina olen lihtsalt hetkel iseenesestmõistetav. Mina olen sellega hakkama saanud nii, et õhtuti tegelebki lapsega mees (mängib, sööb, peseb, paneb magama) ja ma naudin vabadust… 😀

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa kogu aeg olemas oled ja tegeled nö argimuredega ja kasvatamisega aga issi ainult mängib ja möllab, siis muidugi ootab laps issit nagu jõuluvana. Las issi ka tegeleb nt vannitamisega, tuttu panemisega ning kui tema kodus on, siis sina ei sekku st kui laps mingi pahandusega hakkama saab, siis ka reageerib issi mitte sina.

Samuti hakkas silma, et veedate nädalavahetused alati perega koos. Võta ometi endale ka aega. Jäta mees lapsega koju ja mine mõneks tunniks linna peale. Saad ise stressi maha laadida ning laps saab ka aru, et emme ei ole kogu aeg temaga.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa juba kirjutasid siia kuu aja eest? Teine on teil koolilaps jne
Seal oli ju päris elav arutelu, milleks uus teema?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 11:38; 05.12 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole enne kirjutanud siia. Koolilast samuti kodus ei ole.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.12 11:06; 05.12 11:42; 05.12 13:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ikka väga sarnane on varasemale kirjutisele. eriti lõik kuidas sa kõiki argitoimetusi teed 😀

Aga kui palju sa ise lähedust üles näitad lisaks laspe kasimisele ja korrale kutsumisele?

Äkki jätad siis õhtused kasimised mehe hooleks ja kui mees kodus ja laps tebe pahandust, siis kutsud ka mehe korrale, et kui tema lapsega mängib ja mänguhoos teeb laps pahandust, peab mees teda korrale kutsuma.

ET ei ole nii, et isa on ainult mängukaaslane ja ema on ainult teenija. Las õhtuti hakkab mähkemid vahetama, magamiseks ettevalmistama ja vajadusel toitu suhu panema mees (1,5 võiks küll ise süüa). Sina tegele ka ainult mängimisega ja kui laps teeb pahandust, ära tee välja, jäta se emehe mureks.

Räägidki mehega, eyt sind se eolukord häirib ja seetõttu peab olukor dmuutum,a.Mees peab rohkem võtma lapsevanema rolli, ta on siiski lapse isa, mitte mängukaaslane.

Jah, kõik me tahaks olal oma laste parimad sõbrad, aga me ei saa unustada olla seejuures ka lapsevanemad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 12:18; 06.12 12:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Isver küll, laps on alles 1,5-aastane ju. Kõndiv beebi põhimõtteliselt. Kasuta seda issi-perioodi ära hoopis ise puhkamiseks, las isa hoiabki siis, sina mine välja ja tunne end vahelduseks lapsest eraldiseisva isikuna.
Natuke nagu rumal on isiklikult võtta inimese käitumist, kes on eksisteerinud mõned sajad päevad siin ilmas… ta on nii väike alles

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 13:27; 06.12 10:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, ma saan aru, et mu teemapüstitus ongi rumal ja isekas aga vahepeal on nii raske seda mitte isiklikult võtta, kui sulle kõige kallim pisike tegelane sind tõrjub.
Tahtsin lihtsalt kogemusi teistelt emadelt, kes on ehk olnud samas olukorras ja just teada, et kuidas sellega toime tulla ja mitte isiklikult võtta. Esimene laps ka alles ja ei ole veel seda kogemustepagasit.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.12 11:06; 05.12 11:42; 05.12 13:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole enne kirjutanud siia. Koolilast samuti kodus ei ole.

Vabandust aga ei ole lihtsalt usutav, et kaks erinevat inimest kasutaks niimoodi identseid väljendeid (“isa ilmub pildile”) ning mõni lause pea et väljavahetamiseni sarnane.

https://foorum.perekool.ee/teema/1-aastane-ei-ole-minusse-kiindunud/

Saan aru, et valefaktide lisamine ongi foorumis kombeks, et oma tõelist isikut mitte ära anda, see (koolilaps) selleks.
Pole mõtet teha lihtsalt teemasid ja mitte süüvida vastustesse. Inimesed mõtlevad kaasa ja kommenteerivad, teemaalgataja aga kaob minema.
Meenuta ja loe üle, mõned vastused eelmised teemas on kindlasti juba sellised, mille üle võiksid järele mõelda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 11:38; 05.12 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See läheb ajaga üle või vähemalt ühtlasemaks. Ära üldse muretse, kasuta aega enda jaoks. Meil oli ka üks lastest tohutu issi fänn. Nüüd on võrdne.
Mu sõbranna ütles nii armsasti- see, et laps tahab isa, ei tähenda, et ta sind ei armasta. Ja nii ongi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on küll see kummaline. Meil oli kõik samamoodi. Mina hoolitsesin, tegin kõike lapsega koos. Isa oli olemas õhtul ja nv-l küll, aga samahästi oleks ta lapse meelest võinud ka olemata olla. Kui isa kasvõi tahtis teda lohutada nutu korral, siis seepeale hakkas laps veel hullemini karjuma.
Lohutada ei oska, aga sa saaks ju puhata. Kasuta see ära. Mina lapsest tingitult ei saanud küll puhata, sest laps eelistas mind ja nuttis, kui mind polnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Laps on 1,5 aastane ja olen temaga kodune. Isa töötab suhteliselt pikki päevi ja laps näeb teda ehk 1 h hommikul ja paar tundi õhtul ja nädalavahetused veedame alati perena koos. Laps on täielik issi magnet, kui isa on pildil, siis mind ei ole enam olemaski, tõrjub eemale ja karjub emme ei, emme ei. Kui isa on tööl, siis mängime koos, teeme süüa koos, käime õues jne aga mingit suurt lähedust ta minu suhtes ka siis üles ei näita. Ei kallista, ei musita mind mitte kunagi. Mina olen see, kes vahetab mähkmeid, vannitab, söödab, vahetab riideid, peseb hambaid jne. Mina olen see, kes teda korrale kutsub sest kui isa jõuab koju siis ta tahab temaga mängida ja kindlasti mitte kurjustamisega tegeleda. Muidugi ma olen õnnelik, et neil on selline tugev side, see on super aga haiget teeb see siiski, et olen see, kes tema eest põhiliselt hoolitseb ja ma ei saa lapselt kunagi kallisid, musisid, ei taha mulle isegi sülle tulla. Minuga on pidev jonn. Tunnen et olen lihtsalt mingi hooldaja, kuni issi jälle pildile ilmub. Iga päev surun seda alla ja proovin asja mõistusega võtta aga ei saa sinna midagi parata, et see olukord teeb väga palju haiget.. Kes on olnud sarnases olukorras, kas on lootust, et läheb paremaks kui laps kasvab? Või kui läheb lasteaeda? Kas asi võib olla selles, et olen koguaeg pildil ja olemas, et ma ei ole huvitav ja mina olen see, kes teeb kõiki tüütuid tegevusi nagu hambapesu, peapesu jne ja kes ütleb pidevalt ei tohi, ole ettevaatlik jms.

Loe http://www.emmedeklubi.ee/Vaikelaps/miks-eelistab-vaikelaps-isa-2725/ ja päeval küsi ise musisid ja kallistusi 😉

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, ma saan aru, et mu teemapüstitus ongi rumal ja isekas aga vahepeal on nii raske seda mitte isiklikult võtta, kui sulle kõige kallim pisike tegelane sind tõrjub.
Tahtsin lihtsalt kogemusi teistelt emadelt, kes on ehk olnud samas olukorras ja just teada, et kuidas sellega toime tulla ja mitte isiklikult võtta. Esimene laps ka alles ja ei ole veel seda kogemustepagasit.

Äkki siis lohutuseks aitab see, et lastega jõuab kõik muutuda palju-palju kordi. Sinu laps on alles 1,5. Seniks kui ta on nt 7 või 10, on kõik muutunud juba viiskümmend korda. Laps areneb tormiliselt kogu aeg, vahepeal on üks käitumine, vahepeal teine. Kord on üks lemmik, siis teine – kord on ise enda lemmik ja vihkab kõiki teisi. Lapsele on mõlemad vanemad väga tähtsad, ükskõik, milline on parasjagu lapse käitumine. Nad ei kontrolli enda käitumist ja tundeid veel kaua-kaua. Sina oled iga päev lapsega ja kõik tundub igavene, aga tegelikult kõik kogu aeg muutub, igasuguseid huvitavaid etappe on. Võta lõdvalt ja kasuta päriselt asju ka iseenda jaoks ära!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 13:27; 06.12 10:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Isver küll, laps on alles 1,5-aastane ju. Kõndiv beebi põhimõtteliselt. Kasuta seda issi-perioodi ära hoopis ise puhkamiseks, las isa hoiabki siis, sina mine välja ja tunne end vahelduseks lapsest eraldiseisva isikuna.
Natuke nagu rumal on isiklikult võtta inimese käitumist, kes on eksisteerinud mõned sajad päevad siin ilmas… ta on nii väike alles

Nimetad tõesti 1,5aastast bebeiks? jeerum! Mul oli 1,5aastaselt küll päris suur ja arukas laps. Rääkis 2-sõnaliste lausetega, 1a7k küsis juba ise potile, sõi-kõi ise, tasapisi sai isegi suppidega hakkama, ronis redelist ise liumäele jne. Issver, teda beebiks nimetada – osadel lasevad 1,5aastased juba jooksurattal osavalt ringi ja mõne jaoks on veel beebi…eks ongi beebi, kui vanem last beebina kohtleb.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 12:18; 06.12 12:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Isver küll, laps on alles 1,5-aastane ju. Kõndiv beebi põhimõtteliselt. Kasuta seda issi-perioodi ära hoopis ise puhkamiseks, las isa hoiabki siis, sina mine välja ja tunne end vahelduseks lapsest eraldiseisva isikuna.
Natuke nagu rumal on isiklikult võtta inimese käitumist, kes on eksisteerinud mõned sajad päevad siin ilmas… ta on nii väike alles

Nimetad tõesti 1,5aastast bebeiks? jeerum! Mul oli 1,5aastaselt küll päris suur ja arukas laps. Rääkis lausetega, küsis juba ise potile, sõi-kõi ise, tasapisi sai isegi suppidega hakkama, ronis redelist ise liumäele jne. Issver

Vanadel inimestel lähevadki asjad juba sassi ja meenuvad valesti, ilustatakse kõvasti ja pannakse juurde. Ja muidugi jutu vahele igale poole ikka issver! Ja jeerum! Nii on see alati olnud ja nii jääb????

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma usun ka, et teemaalgataja laps tahab lihtsalt vaheldust, ja eriti kui peres on rollid jaotunud nõnda, et ema on n.ö tehniline personal, ent issi tuleb koju nagu jõuluvana, siis muidugi ootab laps argirutiinile vaheldust, pidu ühesõnaga 🙂

Minul endal oli paraku jällegi vastupidine mure. Kui tütar oli sama vana, siis ei tohtinud mitte keegi peale emme teda isegi puudutada. Isegi isa ning vanaemad ei sobinud, tihtipeale hakkas laps nutma ainuüksi sellest, kui keegi tuttav või sugulane teda meie kodus natuke liiga pikalt eemalt vaatas.

Mis sa ise arvad, kas selline asi ei tekitanud peres pingeid? Mul on super abikaasa, kes hoolib lastest väga. Mees oli pika päeva tööl olnud ja kiirustas koju, et oma pisitütart hellitada. Ent too tõrjus ta eemale ja läks hüsteerikasse, rahunes alles siis kui pääses jälle minu sülle. Kujutled, mida tundis mu mees? 🙁 Mida tundsid vanaemad, kes ei tohtinud teda puudutadagi. Ja kui väsinud olin mina lakkamatust tite sülestassimisest ning temaga tegelemisest. Ei olnud hea olukord. Aga nii see lihtsalt oli; püüdsime kõik rahulikult võtta ning tasapisi vaikselt harjutasime last ka teiste inimestega. Väga sundima ei hakanud, sest laps tõesti nii pisike alles, milleks traumeerida. Saime kõik vägagi selgeks, mida tähendab väljend “käitub nagu tita”. Sellised need pisikesed ongi – igaühel omad kiiksud. Ei maksa ehmatada ega püüda iga hinna eest täiskasvanute ratsionaalsusega kõike ära seletada-analüüsida.

Praegu on see neiu põhikoolis, issiga on tohutu side, igal õhtul õpivad koos ja neil on omad jutud-tegutsemised. Laps on hästi empaatiline ja puhtviieline ning saab hästi läbi nii mõlema vanemaga kui ka teiste sugulaste-tuttavatega. Nii et – soovitan Sulgi rahulikult võtta, küll kasvab välja 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Väikelaps Täielik issi laps, emad kuidas sellega toime tulete?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.