Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )

Teema: Täielik kurnatus – rahutu beebi

Postitas:

22.01.2018 08:41

Tere!
Mul on ca 8 kuu vanune väga armas ja igati oodatud laps (lisaks teisele, veidi vanemale lapsele). Alates sündimisest pigem väga rahutu ja nutune. Kui alguses võis põhjus olla gaasides ja/või koolikutes, siis ka aja möödudes on jäänud nutmine püsima. Praegu on kõige keerulisem õhtul last magama saada – eile magas nt 18:00-19:00, hakkasin teda uuesti magama panema ca 21:00 (hõõrus silmi), magama jäi 01:45. Oleks siis, etta seal vahepealsel ajal lihtsalt mängiks või tegutseks, aga ei – ta viriseb, sest on unine, aga ei suuda uinuda. Ma olen vist igasugused nipid ära katsetanud, magamaminekurituaal on koguaeg sisuliselt ühesugune, aga magama ta ei jää. Oma voodisse (meie voodi kõrval) saan ma ta magama siis, kui ta süles uinub ja mul õnnestub ta sinna ümber tõsta – reeglina ärkab teisaldamise ajal ülesse ja siis hakkab kogu magamaminekutrall algusest peale. Vahel jääb süles magama, vahel pallil kussutades, vahel föönitades, vahel lasen tal enda kõrval ukerdada ja siis vajub ära… enamasti aga isegi siis, kui ta on minu kõrval voodis, ajab ta ennast igal võimalusel püsti ja magamisest ei tule midagi välja. Ta on kahjuks ka seda tüüpi laps, kes nutab kuni oksendamiseni sisuliselt ehk kui mõne lapse juurest on võimalik paariks minutiks minema jalutada (nii, et laps on ohutult), siis meil käib see ainult röökimise saatel. Olen omandanud juba ülehelikiirusel vetsuskäimise kunsti, sest alates lapse uneajast pean ma non-stop tema juures olema (tema arvates) ja kui on vaja pissile minna, siis oma röökimisega võib ta teise lapse kõrvaltoas üles ajada. Beebi ärkab öösel mitumitu korda, vajab lutti, süüa, uuesti magamapanekut – mida iganes…

Kui sinna otsa panna veel “väike lõbus fakt”, et selle väikese röökuriga toimetan ma sisuliselt koguaeg üksi (olengi enamuse ajast ainult mina lastega – elukaaslane on kuude kaupa järjest välismaal), siis tulemuseks on täielik inimvrakk. Ma söön palju magusat, et üldse funktsioneerida (st praeguseks olen juba 40kg ülekaalus), mul on maru lühike süütenöör – kõik ajab kiirelt närvi, ma magaks nädalate kaupa (kui ainult saaks), ma nutan iga asja peale, tekkima hakkab vaikselt juba täielik apaatia, laps kisub peotäite kaupa juukseid peast välja, uued juuksed, mis tulevad, on hallid… seda hala võiks jätkata veel pikalt.

Ma usun, et see raske aeg läheb üks hetk mööda, aga kuidas selles hetkes sees olles elu ja tervisega välja tulla asjast? Ennetavalt ütlen, et kõigele lisaks, on meil üsna väike “tugivõrgustik” – mehe vanemad ei oskaks ega tahaks beebiga midagi peale hakata, neil on oma elu, minu ema on paar päeva kuus proovinud abis olla, aga ta ei saa samamoodi lapsega hakkama ja ma ei suuda kuulata, kuidas laps ta käes röögib, seega see variant ajab pigem rohkem närvi, kui ise lapsega toimetamine…

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.01 08:41; 22.01 11:18; 22.01 12:43;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Blokeeritudtestkasutaja41523345

22.01.2018 09:42

Mina olen rahutu lapse ema (kolmas laps).
Mulle tundub Sinu teksti lugedes, et katsud ennast distantseerida lapsest, et niimoodi puhata. Sul on tunne, et laps peab vahel olema eraldi (oma voodis näiteks) või hoidja hoida. Soovitaksin kõik sellised katsetused lõpetada ja hoidagi last enda ligi. Pannagi laps alati enda kõrval magama ja lastagi magada suures voodis. Kui keegi saab abistada, siis abistagu muudes toimingutes, mitte lapsehoidmises. Mul oli ka väga hea nipp – magasime koos lapsega põrandal. Mõnikord laps ärkas öösel ja käputas ringi korteris – kui nägi, et midagi ei toimu, tuli minu kaissu tagasi ja mina ei tõusnudki. Isegi kui sa seda nippi ei kasuta, siis tee nii, et Sa ei peaks öösel üldse üles tõusma. Ka maga päeval koos lapsega – laps enda kõrval magama ja magad ka ise.
Lapse “kasvatab” sellisest rahutusest kõige paremini välja see, kui ta saabki olla ema ligi kogu aeg. See on turvalise kiindumuse teooria. Kui laps ühel hetkel julgeb, siis ta eemaldub.
Muretse endale hea ergonoomiline kõhukott ja kanna last enda küljes. Kasuta söögitooli, et laps oleks sinu juures köögitoimetustel, või lase lapsel köögis käputada (alusmistesse sahtlitesse tasub panna huvitavat ja turvalist kraami).
Ära lase lapsel ennast juustest tõmmata, kõige parem on õhuke rätik endale pähe panna.
Mitu lõunaund on? Rahutus süveneb enamasti siis, kui laps tahab rütmi muuta, aga ei oska. Selles vanuses sobiks kaks lõunaund, aita lapsel seda saavutada.
Oooo jaa ma mäletan, kuidas läksin vetsu ja korrutasin endale – see on minu õigus siis praegu olla. Või kuidas läksin duši alla ja mees juba uksele koputas, sest ei saanud lapsega hakkama. Kasuta duši all käies näiteks ema abi – algul mine koos lapsega dusi alla, veel parem kui vanni, siis kui laps on solistanud, anna laps emale riietamiseks ja saad ise lobistada.

Isa eemalviibimine tekitab ühe raske probleemi veel – selline laps vajaks kasvades endale teist tugiisikut/turvaisikut veel peale ema. Selle peale peaks tõsiselt mõtlema, sest kuna laps ei võta automaatselt kedagi omaks, tuleb tugiisikul ka lausa vaeva näha. Ehk saaks pere ikka koos olla kas siis Eestis või välismaal? Või võtab selle rolli vanaema? Eemalviibija ei saa turvaisiku rolli võtta.

Please wait...

To report this post you need to login first.

Postitas:

Nurmvarblane

22.01.2018 10:42

Nõustun eelpool öelduga, et kui ta on sinu lähedal rahulik, siis tulekski teda lähedal hoida. Kas sa kandelina oled proovinud? Mul on ka 1. ja 2. laps kallilaps ja ma panin viimase kohe alguses omale kande linaga külge ja niimoodi kilpkonnana elangi. Üks laps käe otsas, teine laps kere küljes. Aga see mitte magamine… Kas sa oled lapsele vereanalüüsi teinud? Minu esimesel lapsel oli B12 vit puudus ja see on seotud närvisüsteemiga. Tegin 2x talle kuuri ja muutus rahulikumaks ja hakkas paremini magama.
Üldiselt ongi see teine poolaasta päris keeruline. Kõik hambad sügelevad koguaeg, kehas ja ajus toimub pidev õppimine ja valmistumine käimiseks jne.
Pea vastu!
Minu esimene rahutu rahunes ca 1 aastaselt. Teine rahutu veel jorisiseb, aga ega ta ka igavesti ei jõua 🙂

Please wait...

To report this post you need to login first.

Postitas:

mrsX

22.01.2018 10:48

Mul ei olnud muidu rahutu beebi aga magama teda ilma rinnata ei saanud. Loobusingi üritamast. Laps uinuski kuni 2aastaseni kaisus ja rinna otsas. Mulle tundus, et igasugune üritus uinumist enda jaoks mugavamaks ja tema jaoks mitte-sobivaks muuta, muudaks tegelikult meie mõlema olukorra kurnavaks. Otsustasingi, et vägisi olukorda ei muuda ja ta ise otsustab millal valmis on.

Kas sa kandelina kasutad?

Please wait...

To report this post you need to login first.

Postitas:

Innuleenu

22.01.2018 11:18

Aitäh vastuste ja heade mõtete eest!
Ma kandelina või kotti õigupoolest polegi proovinud, mõlemad on on ise-enesest sahtlinurgas olemas – katsetan kindlasti.
Ma algul lugesin esimest vastust ja jäin mõtlema selle enese distantseerumise koha pealt – see on vist kuidagi nii ja naa aspekt meil – ma hea meelega hoian teda süles ja kaisutan ja ajan naerma ja räägin talle, kui armas laps ta on, sest ta tõesti on, hoolimata sellest, et ta parasjagu mulle haiget teha võib. Aga võibolla tõesti see jookseb sinna teatud piirini ehk siis sinnani, kus ma tunnen, et mul on vaja endal ka hingata, et vee peal püsida, et ma tõesti pean saama magada, sest mingi aja suudab hakkama saada ca 4-5 tunnise unega, aga kuskilt maalt on kõikvõimalikud jõuvarud juba nii ammendunud, et kuskilt hakkab midagi järele andma…
Ma sinna oma voodisse teda väga ei surugi – mõtlesin ise samuti et 1 samm korraga – kõigepealt prooviks teda lihtsalt magamagi saada, küllap hiljem saab harjutada omaette magama. aga sellega ongi jama, et kui ma lähen temaga kella 9 paiku voodisse juba, siis tõesti on vaja endal vahepeal wc-s käia ja kui ta on minu kõrval suures voodis, siis sinna üksi senikauaks teda jätta ei julge – pissi või püksi 🙂

Teise turvaisiku teema – tundub tõesti jälle päris oluline aspekt. Praegusel juhul lonkab kahjuks kahte jalga. Oleme laste isaga teemat arutanud ja leidnud, et tal on vaja vaadata lühemate vahetustega töö ja kodule lähemal (meremees), samas rahaliselt tähendaks see ka seda, et mina peaksin ennast tööle sättima (mis tähendaks lapsele hoidja võtmist, mida ma jälle ei poolda – ma pigem olen ise lapsega kodus, olenemata sellest, et see praegu maru keeruline on, aga ta on liiga väike veel). Sel ajal, kui isa kodus on, on temast kindlasti tuge st siis saame üksteist erinevates lõikudes välja vahetada juhul, kui teine enam ei jõua. Samas olenemata sellest, et ta on maru rahulik mees, siis lapse magamapanek on asi, mis siiski on ainult minu õlul – mehel lihtsalt läheb närv seal kiiremini mustaks…
Naljaga pooleks ütlesin talle, et kui koju jälle jõuab, siis ma läheks hea meelega nädalaks hullarisse puhkama – saaks ehk vähemalt magada ennast välja 😀

Mis puudutab B12 vitamiini – ma ei ole tõesti kindel, kas lapsel seda analüüsitud on, samas on ta viimastel kuudel erinevate haiguste tõttu olnud arsti juures üsna sage “külaline”:(

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.01 08:41; 22.01 11:18; 22.01 12:43;

To report this post you need to login first.

Postitas:

Innuleenu

22.01.2018 12:43

Meil see põnn on arengus tubli – käputab, seisab ja teeb külgsamme juba toe najal. Päeval tahabki rohkem ise uudistada ja tegutseda, laseb mööda elamist mõnuga ringi ja sülle väga ei kibele. Nt kallistused talle ka ei meeldi väga, tundub vabaduse piiramisena vist liialt. Lihtsalt õhtud-ööd on nagu mõnest kurjast filmist meil…

Please wait...

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.01 08:41; 22.01 11:18; 22.01 12:43;

To report this post you need to login first.

Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.