Elu jooksul tuleb ikka neid armumisi ette, ka su mehel. Tasub aru saada, et kui iga armumise peal kohe tiivad kasvaks ja uue juurde läheks, korduks sama stsenaarium surmani. Mõtle, miks sulle see mees meeldib, mis temaga seondub, äkki on see miski, millest enda suhtes puudust tunned\omadus, mis su mehel aastatega kadunud vmt. Võta see aeg, et mõelda, kas sul oma suhtesse uut tuult vaja, millal viimati kahekesi romantilise nädalalõpu tegite, millal viimati süvenesid oma mehe maailmapilti ja mõtetesse, millal viimati pika-pika eelmängu tegite jne. Mis sind enda suhte juures häirib, kas nüüd, peale 8 aastat, on õige aeg kergeid mõrasi lappima hakata.
Ma pea sama kaua mehega koos olnud ja 2 aastat tagasi tuli ka mingi imelik.. eee, sümpaatia. Mitte, et ma seda teistele soovitaks, aga kuna ma oma mehele lubanud, et oleme alati üksteisega ausad, siis rääkisin talle sellest, juba austusest, sest aru oleks ta ju saanud, et midagi on mul teistmoodi ja ma ei tahtnud, et ta eitea mida ette kujutama hakkab. Aga ma ei öelnud, et “issshhhhaannd niiiii imeline mees, nii tahaks teda!” vaid ütlesingi, et mul mingi loll sümpaatia tekkinud ja mul väga piinlik ja nõme tunne sellepärast, rääkisin kohe, kui tunne tekkis. See pani asjale korraliku piduri peale ja ma ei käinud enam unistavalt ringi, kuna need meeldimised pole enam sugugi nii ahvatlevad ja põnevad, kui oma mees teab, st reaalsustunne ei kao nii hullult. Abikaasa suhtus küllaltki rahulikult, ta vanemad 36 aastat koos olnud ja talle rääkinud, et pikaajalises suhtes tuleb ikka taolisi olukordi. Muidugi oli ta armukade ja muutus minuga veidi külmaks, mis võttis fookuse huviobjektilt sootuks- oma abielu ennekõike ja siis tekkis hirm, et mis siis, kui mu mees nüüd samamoodi armuma läheb jne, ühesõnaga, tänu sellele sain kiirelt oma armutunnetest teise vastu üle. Muidugi sina oled juba ülepeakaela sees, aga ehk kellelgi kulub mu kogemus ära.
Mu ema seevastu lahutaski oma esimese abielu, sest armus nii lootusetult oma ülemusse ja selle käigus hakkas oma abikaasa (nad olid 11 a koos) vigu nägema, kadus motivatsioon oma mehe eksimusi taluda, ülemuse pärast aga kaotas korralikult kaalus, jättis suitsetamise maha,hakkas kandma ilusaid rõivaid, hoolitsema pidevalt välimuse eest jne. Aga tema vaatab sellele tagasi, kui paratamatusele, sest tegelikult olid tema abielus ikka suured mõrad, mida ta varem eitas, aga armumine tõi need esile ja ei lasknud enam unustada, isegi ilma armumiseta oli tegelikult nende suhe täiesti karil. Too ülemus aga, nagu selgus hiljem, oli hoopis homoseksuaal ja ilmselgelt neil mu emaga kunagi midagi tulnudki. Ema aga sai aru, mida mehes otsib ja selle ta ka leidis- koos on nad nüüdseks üle 15 aasta ja siiani väga armunud.
