Esileht Ajaviite- ja muud jutud täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 171 )

Teema: täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?

Postitas:
Kägu

Teema on ajendatud sellest artiklist https://www.ohtuleht.ee/957646/vanemad-kohtusse-kaevanud-poeg-see-oli-aarmuslik-abinou-
Olen kokku puutunud perega, kus 5 last ning nii kui lapse 18. sünnipäev möödus, arvati laps nö söögilt ja seebilt maha. Öeldigi, et täisealine peab end ise ülal, mis sest, et laps veel kutsekoolis. Üks lastest jättiski kooli pooleli, sest ei jaksanud kahte koormust kanda, teised virelesid kuidagi viletsate hinnetega lõputunnistuseni.

Masendavad vanemad. Alternatiiv ei ole ju, et veel 40aastast põlle all poputataks, aga nii kaua võiks ikka last toetada, kuni ta koolis käib!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, kuldne kesktee ikka kõige mõistlikum.
Kui laps käib koolis, siis toetame. Kui on töökoht olemas, enam mitte.
Minu laps on viimast aastat ülikoolis. Päris keeruline on olnud – kool teises linnas, ühikaüür, toit jms… Aga kooli kõrvalt tööle ei lubanud minna ja ega ausaltöeldes valitud eriala poleks seda võimaldanudki.

Nüüd, viimasel aastal, käib ise tööl ja toetust enam vastu ei võta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selliste näidete puhul tuleks tõesti vanematel peeglisse vaadata ja üldiselt on see kerge arengupeetusega ja vaesemate inimeste probleem. Arukate vanemate arukalt kasvatatud laste puhul pole vaja kedagi jõuga “söögilt ja seebilt” maha kirjutada, vaid sellised lapsed teenivad raha juba gümnaasiumis õppimise kõrvalt, et enese lõbustused ise kinni maksta ja tahavad ise olla iseseisvad. Arukas vanem loeb lapse (ülikooli)õpingute toetamist nt elukoha ja söögirahaga investeeringuks, kus lapsel on tulevikus võimalik kõrgemat palka teenida ja seetõttu võimalusel ka väetiks jäänud vanemaid ehk vajadusel toetada.
Meie peres teenib gümnaasiumis õppiv 18-aastane laps omale taskuraha põhimõtteliselt ise, kusjuures omandab samal ajal TÜ digitaalkursuste näol juba ülikooli ainepunkte ette. Meie peame oma kohuseks talle nii kaua, kuni ta õpib, peavarju ja sooja toitu pakkuda, mis ei tähenda, et aeg-ajalt me ei varustaks teda ka nt uue garderoobiga.

Selliste söögilt maha kirjutajate kohta kehtib üldjuhul reegel, et vaesus toodab vaesust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arukate vanemate arukalt kasvatatud laste puhul pole vaja kedagi jõuga “söögilt ja seebilt” maha kirjutada, vaid sellised lapsed teenivad raha juba gümnaasiumis õppimise kõrvalt, et enese lõbustused ise kinni maksta ja tahavad ise olla iseseisvad.

Mis need nii kallid lõbustused on, mille pärast peab õppimise aega lihttööga rahateenimisele raiskama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis need nii kallid lõbustused on, mille pärast peab õppimise aega lihttööga rahateenimisele raiskama?

mis iganes? pealegi, ei tasu noortes kultiveerida arusaama, et tööle minnes ootavad kohe spetsialistitöö ja kõrge palk. kui alustad (rasketest) lihttöödest, oskad end ja oma aega paremini väärtustada, tead raha väärtust ja oled rohkem kahe jalaga maa peal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arukate vanemate arukalt kasvatatud laste puhul pole vaja kedagi jõuga “söögilt ja seebilt” maha kirjutada, vaid sellised lapsed teenivad raha juba gümnaasiumis õppimise kõrvalt, et enese lõbustused ise kinni maksta ja tahavad ise olla iseseisvad.

Mis need nii kallid lõbustused on, mille pärast peab õppimise aega lihttööga rahateenimisele raiskama?

Nt reisid. Sel aastal käis juba sõbrannaga Londonis, homme läheb mõnede klassikaaslastega Saksamaale. Nutika lapse jaoks pole probleem samaaegselt õppida ja vahel töötada.
Ma ei arva, et lapsevanemad peavad kõik oma lapse soovid valimatult kinni maksma. Kui see on lapse huvi, siis ta peab näitama, et ta teeb ka ise midagi selleks, et neid unistusi täita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tähesära

Siit on ka lugeda saanud kuidas memme suurim rõõm on lapsed võimalikult vara kodust välja saata. Arusaamatuks on ainult jäänud, et milleks lapsed üldse tehti kui nad nii tülikad on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie peres teenib gümnaasiumis õppiv 18-aastane laps omale taskuraha põhimõtteliselt ise, kusjuures omandab samal ajal TÜ digitaalkursuste näol juba ülikooli ainepunkte ette. [/quote]

Kuidas neid digitaalkursuseid ja ainepunkte ette saab teha gümnaasiumis?olen ka huvitatud, palun viska link, kui on käepärast. hakkan kohe ise ka guugeldama

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie peres teenib gümnaasiumis õppiv 18-aastane laps omale taskuraha põhimõtteliselt ise, kusjuures omandab samal ajal TÜ digitaalkursuste näol juba ülikooli ainepunkte ette.

Kuidas neid digitaalkursuseid ja ainepunkte ette saab teha gümnaasiumis?olen ka huvitatud, palun viska link, kui on käepärast. hakkan kohe ise ka guugeldama[/quote]
https://www.teaduskool.ut.ee/et/kursused

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuni laps käib koolis, on minu kodu muidugi tema kodu. Kui ka hiljem käib kõrgkoolis teises linnas, on tema voodi minu juures alles, saab alati süüa, juua, rääkida, pesta, vajadusel taskuraha. Ostan asju, toetan.

Õpingute lõppedes eeldan, et hiljemalt aastaga kolib välja. Muidugi jäävad pühapäevased perelõunad, kui ta tahab tulla ja muidugi LAENAN raha, kui vaja. Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.
Kui on vähe lapsi, siis püüaksin ka kasvõi nö ühikatoa talle osta. Ise pärast teab, vahetab, müüb, mis iganes.

Mulle ostsid vanemad vana väikese ühetoalise + köök + wc puuküttega korteri kõige äärmises linnaservas ja lasid elektrisüsteemi, wc poti süsteemi ja ahju-korstna uuendada – kõige tähtsamad asjad. Mõned tapeedirullid andsid jms, mis kodus olemas oli neil. Mingid vanemad pahtlilabidad, et saaksin laest kooruva värvi maha võtta jne. Ma ei tea paremat kingitust. Kui on palju lapsi, siis ei saa kõik seda ilmselt lubada. Meid oli 4.

Noorele elluastujale püüan teha suuremad kingitused olulisteks pidupäevadeks (ja ei, ma kindlasti ei kingi raha, seda ma võin teinekord niisama ANDA, see pole kingitus ega asi). Küsin, mida vaja ja siis kingime. Vanem poeg soovis 21. sünnipäevaks muruniidukit, kinkisime. Tütar soovis ülikooli esimese kursuse lõpuks ja 19 sünnipäevaks diivanit – kinkisime. Olen alati valmis kuulama ja kui mu abi on vaja, kui saan aidata – aitan. Aga üleval ei pea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See konkreetselt paistab ikka päris mölakas poeg olevat.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Uskumatuid asju saab siit teada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Uskumatuid asju saab siit teada.

Hmm?

Ei, oma võtmega ei tule lapsed minu ja mehe koju. Miks nad peaksid? Miks peaks mu ülikooli lõpetanud poeg ja tütar, kellel on oma pere ja omad lapsed, saama kõndida suva ajal meile sisse? Minul ju, taevale tänu, ka nende kodude võtmeid ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Uskumatuid asju saab siit teada.

Hmm?

Ei, oma võtmega ei tule lapsed minu ja mehe koju. Miks nad peaksid? Miks peaks mu ülikooli lõpetanud poeg ja tütar, kellel on oma pere ja omad lapsed, saama kõndida suva ajal meile sisse? Minul ju, taevale tänu, ka nende kodude võtmeid ei ole.

Nojah, meil on kõigil kõikide kodude võtmed. Maakodude omad ka.
Ei kujutaks ette, et keegi oma lapsepõlvekoju ise sisse ei saaks.
Ega me võõrad pole, kuigi igaüks ammu oma leivas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Uskumatuid asju saab siit teada.

Hmm?

Ei, oma võtmega ei tule lapsed minu ja mehe koju. Miks nad peaksid? Miks peaks mu ülikooli lõpetanud poeg ja tütar, kellel on oma pere ja omad lapsed, saama kõndida suva ajal meile sisse? Minul ju, taevale tänu, ka nende kodude võtmeid ei ole.

Kas nad siis tõesti kõnniks suval ajal teile sisse? Mul on ema korteri võtmed (ei ole minu kodu, ei ole seal kunagi elanud) ja emal on meie kodu võtmed (ei ole tema kodu, pole siin kunagi elanud). Niisama sisse ei jaluta ema juurde ja tema meie juurde, alati ikka eelneval kokkuleppel ja vajadusel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elan vanemate juures, käin tööl ja kooli jätkan sügisel. Ärakolimise soov on küll, aga hetkel kogun selleks raha ja vanemadki hea meelega minema ei tahaks enne kooli lõppu mind lasta, sest muidu läheks mul lihtsalt liiga raskeks – mul on ka koer, kelle endaga kaasa võtan. Maksan neile mingi osa elektrirahast, endale konkreetselt sööki ostma ei pea – enda eelistatud asju pigem ostan ise + maiustused, hetkel pean dieeti ja ei eelda, et vanemad selleks oma raha peaksid kulutama. Põhimõtteliselt pean siiski end ise üleval, vanemad ammu enam mulle mingeid asju ei osta – va. toit, mida kogu pere sööb. Võti on olemas nii mu õel, kes elab juba pikalt eraldi, ja kõigil meie pereliikmetel. Olgugi, et see on vanemate kodu, on see alati ka meie kodu, kus on turvaline, hea ja tore ja, kuhu ollakse alati oodatud. Keegi päris ettehoiatamata sisse ei saja ja, kui õde tulebki vahel külla ilma etteteatamata, siis keegi sellele vastu küll ei ole. Kõik saame muidugi ka väga hästi omavahel läbi, ehk on ka see põhjuseks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Uskumatuid asju saab siit teada.

Hmm?

Ei, oma võtmega ei tule lapsed minu ja mehe koju. Miks nad peaksid? Miks peaks mu ülikooli lõpetanud poeg ja tütar, kellel on oma pere ja omad lapsed, saama kõndida suva ajal meile sisse? Minul ju, taevale tänu, ka nende kodude võtmeid ei ole.

Nojah, meil on kõigil kõikide kodude võtmed. Maakodude omad ka.

Ei kujutaks ette, et keegi oma lapsepõlvekoju ise sisse ei saaks.

Ega me võõrad pole, kuigi igaüks ammu oma leivas.

Okei. Meil nii ei ole, ei minu peres, mehe peres ega meie ühises peres. Meie täiskasvanud lapsed ei tuleks selle pealegi, et niisama meile sisse trampida, on ju olemas telefonid ja e-postkastid. Mis peaks olema nii urgent, et täismees, pereisa, peaks saama meile mehega sisse sadada keset meie seksi näiteks või siis, kui ma vannis vedelen, vannitoa uks lahti, et elutoa telekat vaadata?

Viisakus, see pärandub. Meil helistatakse ette.

PS mis pani teid arvama, et see, kus me praegu elame, on laste lapsepõlvekodu. Meie kodu võtmeid neil enam ei ole ka seetõttu, et see pole iial nende kodu olnud. (Muidu ka poleks olnud). Kui lapsed lahkusid, kolisime korterist linnas majja linna lähedal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Okei. Meil nii ei ole, ei minu peres, mehe peres ega meie ühises peres. Meie täiskasvanud lapsed ei tuleks selle pealegi, et niisama meile sisse trampida, on ju olemas telefonid ja e-postkastid. Mis peaks olema nii urgent, et täismees, pereisa, peaks saama meile mehega sisse sadada keset meie seksi näiteks või siis, kui ma vannis vedelen, vannitoa uks lahti, et elutoa telekat vaadata?

Viisakus, see pärandub. Meil helistatakse ette.

PS mis pani teid arvama, et see, kus me praegu elame, on laste lapsepõlvekodu. Meie kodu vtmeid neil enam ei ola ka seetõttu, et see pole iial nende kodu olnud. Kui lapsed lahkusid, kolisime korterist linnas majja linna lähedal.

Kas viisakus kaob siis ära, kui võtmed lastele annad? Vahetad võtmed nende telefonide vastu?
Kui võtmed on, siis ikka helistatakse ka ette, lepitakse kokku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen keskealine, aga meie vanemate kodus on see küll alati loomulik olnud, et võib iga kell sisse sadada. Enamasti anname eelnevalt teada, et oleme tulemas, aga juhtub, et teeme ka üllatuse. Minu elamise võtmeid on ka minu vanematel, lihtsalt igaks juhuks. Vahel harva on neil linnas mingeid asju ajada ja siis saavad tulla, kui ma tööl olen. Sel juhul kindlasti eelenvalt kokku lepitud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui võtmed on, siis ikka helistatakse ka ette, lepitakse kokku.

Ma jaksan ikka uksele vastu ka minna, kui kella helistatakse. Või juba ootan ja näen, kui tulevad.

Võti juhuks, kui midagi meiega juhtub, on täiesti kättesaadav. Aga muidugi ei ole võtit meie täiskasvanud ja pereinimestest lastel ega meie õdedel-vendadel ega mehe vanematel.

Kas su vanematel sinu kodu võti on? Kas ta helistab ette ja siis tuleb, ei oska uksekella lasta, vaid siseneb võtmega? Okei, meil on teisiti.

Postitustest selgb, et vanemate juurde (on see siis lapsepõlvekodu või ei) on okei niisama sisse sadada. Aga enda juurde vanematel mitte – “see on alati ikka ette kokku lepitud”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui võtmed on, siis ikka helistatakse ka ette, lepitakse kokku.

Ma jaksan ikka uksele vastu ka minna, kui kella helistatakse. Või juba ootan ja näen, kui tulevad.

Võti juhuks, kui midagi meiega juhtub, on täiesti kättesaadav. Aga muidugi ei ole võtit meie täiskasvanud ja pereinimestest lastel ega meie õdedel-vendadel ega mehe vanematel.

Kas su vanematel sinu kodu võti on? Kas ta helistab ette ja siis tuleb, ei oska uksekella lasta, vaid siseneb võtmega? Okei, meil on teisiti.

Mõni postitus tagasi ju kirjutasin, et minul on ema kodu võtmed ja temal meie kodu võtmed. Ikka helistab ette ja võtit ei ole vaja siis kasutada, kui me kodus oleme. Võti ikka selle jaoks, kui meid kodus ei ole ja meil ema kodu võtmed selleks puhuks, kui teda kodus ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõni postitus tagasi ju kirjutasin, et minul on ema kodu võtmed ja temal meie kodu võtmed. Ikka helistab ette ja võtit ei ole vaja siis kasutada, kui me kodus oleme. Võti ikka selle jaoks, kui meid kodus ei ole ja meil ema kodu võtmed selleks puhuks, kui teda kodus ei ole.

Aga miks teil on vaja pidevalt minna vanemate või laste koju, kui neid kodus pole. See on ju selge, et kui vaja meil või mõnel lapsel reisile minna ja kassi toita, lilli kasta, antakse kellelegi ka võtmed. Aga milleks neid pidevalt vaja on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Masendavad vanemad. Alternatiiv ei ole ju, et veel 40aastast põlle all poputataks, aga nii kaua võiks ikka last toetada, kuni ta koolis käib!

Mitte võiks vaid lausa peaks – perekonnaseadus kohustab:

§ 60. Vanema kohustus last ülal pidada
(1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

(2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1011053

Ise olen ka selline 18.a. pesast välja heidetu. Üle 10a. läks enne kui jalad alla sain. Küll oli neid raha puudusel eksiteele sattumisi, raha pärast vägivaldse ja petjaga suhtes püsimisi jmt. Kuid tagasiteed ju polnud, kodu uks oli ju suletud, sest vanematel (ja ka minul) polnud aimugi perekonnaseadusest, ammugi sellest, et last võiks alati armastada ja temast hoolida, mitte einult kuni 18 täis kukub. 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Me suhtleme lastega msn-is iga päev ja teame alati, kus keegi on või millal kuhu tuleb või läheb. Nii et enamasti ikka teame, kui mõni tulla tahab. Aga ega ma pea alati selleks ise koju tulema, kui neil asja on. Vahel tahavad sauna, teinekord grillida, viimati läks ühel pesumasin rikki, igasugust juhtub. Mõnikord on minul linnas vaja aega parajaks teha, saan nende juures olla, kui nad ise tööl või koolis.
Oma lapsed, kõige lähedasemad inimesed maamunal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõni postitus tagasi ju kirjutasin, et minul on ema kodu võtmed ja temal meie kodu võtmed. Ikka helistab ette ja võtit ei ole vaja siis kasutada, kui me kodus oleme. Võti ikka selle jaoks, kui meid kodus ei ole ja meil ema kodu võtmed selleks puhuks, kui teda kodus ei ole.

Aga miks teil on vaja pidevalt minna vanemate või laste koju, kui neid kodus pole. See on ju selge, et kui vaja meil või mõnel lapsel reisile minna ja kassi toita, lilli kasta, antakse kellelegi ka võtmed. Aga milleks neid pidevalt vaja on?

Ei olegi pidevalt vaja, aga võtmete tegemine pole ju nii kallis, et need võtmed lihtsalt lähedastele anda ja neile jätta, mitte pärast jälle tagasi küsida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei olegi pidevalt vaja, aga võtmete tegemine pole ju nii kallis, et need võtmed lihtsalt lähedastele anda ja neile jätta, mitte pärast jälle tagasi küsida.

Hmm. Küsinud ei ole ei minu ema ega meie lastelt. Ise andsin (annavad). Juba kasvõi seepärast, et eluase on ju valve all, kui meid pole kodus. Lastel ju samamoodi. Kõigile lastele, vanematele, õdedele seda koodi anda…kuulge. Te ei anna ju ka oma pangakoode kõigile, ükskõik kui väga te neid armastate ( juhuks kui neil pesumasin katki läheb).

Uksekella oskavad lasta, kõik saab enne kokku leppida. Mis pagana õudne häda saaks olla minu 36-aastasel pojal, et ta peaks saama oma võtmega ruttu emmele koju?

Ja siin rõhutan, et hädaabi võti on neil kamba peale kättesaadav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõni postitus tagasi ju kirjutasin, et minul on ema kodu võtmed ja temal meie kodu võtmed. Ikka helistab ette ja võtit ei ole vaja siis kasutada, kui me kodus oleme. Võti ikka selle jaoks, kui meid kodus ei ole ja meil ema kodu võtmed selleks puhuks, kui teda kodus ei ole.

Aga miks teil on vaja pidevalt minna vanemate või laste koju, kui neid kodus pole. See on ju selge, et kui vaja meil või mõnel lapsel reisile minna ja kassi toita, lilli kasta, antakse kellelegi ka võtmed. Aga milleks neid pidevalt vaja on?

Minu isal on minu kodu võti juhuks, kui ma enda oma ära kaotan, tuppa unustan (snepper) või võti ära varastatakse. Kaks esimest on enda vead, aga ma ei julge olla veendunud, et mult kunagi ühtegi asja ära ei varastata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu isal on minu kodu võti juhuks, kui ma enda oma ära kaotan, tuppa unustan (snepper) või võti ära varastatakse. Kaks esimest on enda vead, aga ma ei julge olla veendunud, et mult kunagi ühtegi asja ära ei varastata.

Hädaabi võti on muidugi vajalik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma elan hetkel koos täisealise pojaga.
Ma ei tea, kust tulevad need nn memmepoegade legendid aga ta teeb ja toimetab oma asju iseseisvalt. Pesumasinat õppis juba varakult kasutama ja köögis tunneb ennast ka vabalt, et endale või tervele sõpruskonnale süüa teha.

Olen elanud eelnevalt ka koos tütrega. Ma praktiliselt ei kohanudki teda. Kodus olles toimetas ta kõik vajalikud tööd toas ja aias, korra nädalas tegi ühise istumise ja saime muljeid vahetada.

Ma pole kedagi kunagi kodust välja arvanud “kella kukkudes”. Kõik on läinud ise oma kohta otsima ja maailma avastama neile sobival hetkel. Olen toetanud rahaliselt, kuniks käisid tööotsimised või nt üks tahtis Austraaliasse minna vms. Teisalt ma olen kõigile öelnud, et kuniks oled veel omapead (ilma pereta) ei arva ma, et pead, üürikorteri eest hingehinda maksma, kui suur majapidamine seisab pea tühjalt- tule ja ela. Kõik on kodus elades majanduslikult iseseisvad olnud ja mind rahaliselt toetanud püsimaksetega, seega selles osas meil küll muret pole.
Mida kodus elavast täisinimestest küla arvab… kas see peaks mind huvitama kuidagi, kui meile nii sobib ja on hea?

Kodu võtmed on kõigil lastel (3). Kui keegi peaks ootamatult koju tormama, siis ilmselt on tal selleks mingi oluline põhjus. Muul juhul, noored helistavad, kes hetkel kodus ei ela.

****
Täna veel ise nii palju tegus küll, et ei raatsi maja müüa, et aiast ja merekohinast loobuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siit saab ikka üllatusi lugeda. Kas teil oli ülikooli lõpuni raha, et sai õpitud ja söödud? Enamusel ju ei ole, kui ei saa täiskohaga tööl käia. Ma eeldan, et ma maksan lapse kooli lõpetamiseni tema eest arveid ja ta võib ilma küsimata kodus käia. Samas võib ikkagi vastupidiseid juhtumeid olla, kus vanemad tõesti ei maksa midagi.
Ma tean ema, kes kiitleb suguvõsas, kuidas tema oma lapsi “koolitab”. Tegelikult on kõik lapsed peale gümnaasiumi tööle läinud ja ülikoolis töö kõrvalt käinud, vanemad ei ole sentigi maksnud, vaid vastupidi, kui tütar tahtis magistrit tegema minna, sest tema erialal ei saa töötada magistrita, siis “vanaema” kasseeris oma tütrelt lapselapse hoidmise eest raha, iga tunni eest ja kui tütar tulekuga natuke hilines, võttis täistunni eest. Oleks emal raha puudu olnud, oleks tütar niisama toetanud, aga ema oli nii ahne, et teatas kõigile, et lapselapsi tema ei hoia ja kui hoiab, siis raha eest. Tütrel olid rasked ajad, kraapis töö ja lapse kasvatamise kõrvalt viimast raha kokku, et oma emale lapselapse hoidmise eest maksta. Rääkis mulle ükskord ühel juubelil, et oli lausa nälginud baka tegemise ajal, emal oli raha, aga teda ei toetanud. Hiljem magistri ajaks otsis päris lapsehoidja, sai odavamalt ja parema lapsehoidja, kui oma ema. Ema kiitleb igal pool, kuidas tema lapsi koolitas …

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 171 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?