Esileht Ajaviite- ja muud jutud täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 171 )

Teema: täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?

Postitas:
Kägu

Võibolla on nad just teinud kahele kaks head maheveise fileetükki ja neid tükke on täpselt kaks ja nad just katsid laua, et hakata sööma. Äkki on ema läinud sel päeval kel 20 magama. Äkki on emal ja isal külalised ja nad mängivad bridge’. Äkki on emal sõbranna külas ja nad sooviksid omavahel südamest südamesse vestelda, kui sina sajad etteteatamata ja oma võtmega sisse, sest sa tahad pesu pesta.

Laste eest lukustatud ukse taga “hea maheveise filee” söömine on küll tase omaette. Nii napakat ema polegi siin vist enne kohanud. Mis su lastel viga on, et sa toitu varjad ja lapsi külaliste ees häbened?

Nojasiis, ütled lapsukesele et meil omad plasnid.
Nagu lapsukesele meeldiks kui vanemad tema aadressil koju sadaksid kui tema sõbrannakesega õhtust söömas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minule jääks see veiseliha kurku kinni, kui jätaks sel põhjusel lapsele ukse suletuks – vabandust pojake, aga täna tulla ei saa, kuna sööme veiseliha. Minu lapsed on nii hästi kasvatatud, et ei pea neid külaliste ees häbenema, samuti tunnevad minu sõpru ning nende küllatulek ei sega sõbrannaga rääkimast ega bridge’ mängimast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võibolla on nad just teinud kahele kaks head maheveise fileetükki ja neid tükke on täpselt kaks ja nad just katsid laua, et hakata sööma.

Issand, kui hea teema! Milliseid pärleid siit tuleb:):):)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ilmselt on peresuhted erinevaf. Mul on õel ka minu kodu võti. Äkki juhtub tulema, ma kusagil ära, tal vaja ööbida vms, ikka peab pere kokku hoodma. Lapsele olen ma alati ema, minu kodu ka temale valla. Võib tulla, ka siis kui mind kodus pole. Miks ma teda ei peaks usaldama? Ma olen tq ju ise srlliseks kasvatanud. Ei karda teda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil läheb asi järjest hullemaks, tundub nii. Meil on 3 last, kes loomulikult vajavad toetust ja kodust neid välja ei aja. Kahel neist on tekkinud ka kallimad. Kohati on mul tunne, et mul on nüüd 5 last toita. mitte küll igapäevaselt, aga sagedasti. kuna ma oma väiksemale lapsele teen hommikuks süüa ikka, siis teen süüa ka oma suurematele lastele. ja kuna ma neile ka teen, ei saa ma ka nende kallimaid söömata jätta.
Paljalt ma pole kunagi kodus käinud. aga nüüd on probleem, et öösärgiga on ka nagu kohatu kodus ringi käia, kui külalised majas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil läheb asi järjest hullemaks, tundub nii. Meil on 3 last, kes loomulikult vajavad toetust ja kodust neid välja ei aja. Kahel neist on tekkinud ka kallimad. Kohati on mul tunne, et mul on nüüd 5 last toita. mitte küll igapäevaselt, aga sagedasti. kuna ma oma väiksemale lapsele teen hommikuks süüa ikka, siis teen süüa ka oma suurematele lastele. ja kuna ma neile ka teen, ei saa ma ka nende kallimaid söömata jätta.

Paljalt ma pole kunagi kodus käinud. aga nüüd on probleem, et öösärgiga on ka nagu kohatu kodus ringi käia, kui külalised majas.

Vot siin on minu kindel seisukoht – enne perekonda mängima ei hakka, kui ise teenite. Nädalavahetusel küll tulgu ja olgu, aga nädala sees elavad kallimad oma kodus. Ülikooli minnes korraldagu oma elu ise.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vot siin on minu kindel seisukoht – enne perekonda mängima ei hakka, kui ise teenite. Nädalavahetusel küll tulgu ja olgu, aga nädala sees elavad kallimad oma kodus. Ülikooli minnes korraldagu oma elu ise.

nädalavahetusel sõidavad kallimad oma koju. kui ma nädalas kehtestaks reeglid, et meile keegi ei tule, oleks ka nagu kuri enesekehtestaja. neil on muidugi ka omal üürikad, neil kallimatel. kõik käivad ülikoolis.
ma ei tea jah, kuidas reguleerida. külaliste päev on e ja n?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahel neist on tekkinud ka kallimad. Kohati on mul tunne, et mul on nüüd 5 last toita. mitte küll igapäevaselt, aga sagedasti. kuna ma oma väiksemale lapsele teen hommikuks süüa ikka, siis teen süüa ka oma suurematele lastele. ja kuna ma neile ka teen, ei saa ma ka nende kallimaid söömata jätta.

Oi, see on meilgi üle elatud 🙂 Oli ajutine periood, paar aastat. Veidi tüütu, aga läks mööda. Meil olid just õhtusöögid mureks – tuli suuremas koguses teha, et kõigile jaguks.
Lõpuks oli siiski hea meel, et lapsed sõbrad oma koju tõid, mitte ise külla ei kolinud. Ja suhted on siiani ikka väga head kõigi peredega.
Aga need kallimad tõid ikka ise ka toitu. Noh, mitte küll iga kord, aga mulle tundus, et vahel liigagi palju.

Mina võtsin üsna lõdvalt – olen oma kodus nii, nagu tahan. Alasti nagunii ei tahtnud ennegi pere ees kooserdada, midagi ikka selga viskasin, kui alla kööki ronisin. Nende asi oli harjuda meie maja kommetega, kui siin tahtsid olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Mul on kolm täiskasvanud last, kel kõigil oma pere, kuid vanematekodu võti on kõigil. Siia võib alati tulla, mure ja rõõmuga, kasvõi öösel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja veel: arutasime mehega sellised asjad läbi juba siis, kui vanim laps oli umbes 14. Põhjalikult arutasime ja võrdlesime oma nooruspõlvega. Et mis saab, kui… Meil kummalgi ei olnud võimalik oma kallimaid koju tuua. Üks elas pisikeses korteris kahe läbikäidava toaga, teisel olid karmid vanemad. Pidigi hästi varakult oma pinna üürima, aga raha nappis mõlemal, ülikool, töö, üsna raske oli.
Mõtlesime, et olgu meie lastel kodus ses mõttes muretu, sest kui me seda majapidamist kunagi rajama hakkasime, siis ikka terve pere jaoks. Ka laste tulevasi vajadusi arvestades.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Uskumatuid asju saab siit teada.

Hmm?

Ei, oma võtmega ei tule lapsed minu ja mehe koju. Miks nad peaksid? Miks peaks mu ülikooli lõpetanud poeg ja tütar, kellel on oma pere ja omad lapsed, saama kõndida suva ajal meile sisse? Minul ju, taevale tänu, ka nende kodude võtmeid ei ole.

Mul on senimaani vanematekodu võti, samuti teavad vanemad kus on minu kodu varuvõti (kindlas kohas krundi piires), kui neil päris enda võtit enam olema ei peaks. Mul on juba lapski teismeliseks saanud, ligi 15 a abielus olnud jne.
Üldiselt me helistame ette kui mina nende juurde või nemad minu juurde tulevad, aga saab ka ette teatamata sisse sadada. Mis selles halba on? Ebasündsaid olukordi saab vältida uksekella/koputusega ja ettevaatliku sisenemisega. Pole seni probleeme tekkinud (ei ela kööktoas meist ka keegi).

Mind toetati rahaliselt kuni magistrantuuri lõpuni. Baka ajal läksin juba tööle (taskuraha teenisin suviti juba varemgi), aga ega selle pisikese töökoormuse ja sissetuleku pealt täiesti iseseisev ei saanud olla. Loodan, et suudan ka oma lapsi hariduse omandamise lõpuni (kui neil vähegi vaja) toetada. Aga samas ei kavatse ka rahaga üle külvata, mõningane pingutus on vajalik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on kolm täiskasvanud last, kel kõigil oma pere, kuid vanematekodu võti on kõigil. Siia võib alati tulla, mure ja rõõmuga, kasvõi öösel.

Väga ilus mõtteviis.
Täpselt nii suhtume ka meie oma lastesse. Tulgu, kui neil vähegi on vaja või tahtmist, ükskõik, millal ja milleks. Vanemate kodu uks on alati avatud ja sealt sisse astudes võivad nad end alati kodus tunda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõni postitus tagasi ju kirjutasin, et minul on ema kodu võtmed ja temal meie kodu võtmed. Ikka helistab ette ja võtit ei ole vaja siis kasutada, kui me kodus oleme. Võti ikka selle jaoks, kui meid kodus ei ole ja meil ema kodu võtmed selleks puhuks, kui teda kodus ei ole.

Aga miks teil on vaja pidevalt minna vanemate või laste koju, kui neid kodus pole. See on ju selge, et kui vaja meil või mõnel lapsel reisile minna ja kassi toita, lilli kasta, antakse kellelegi ka võtmed. Aga milleks neid pidevalt vaja on?

Kui mul koduloom oleks, annaks võtme kasvõi naabrile, et ta sisse saaks, kui minuga peaks midagi juhtuma. Võtmed võivad vabalt olla õdedel-vendadel, vanematel-lastel, ka sõpradel, ega see tähenda, et neid kasutama peaks. Kui keegi kiusu pärast kasutab, siis saab võtme ju ära võtta. Aga vajadusel on see siiski olemas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Masendavad vanemad. Alternatiiv ei ole ju, et veel 40aastast põlle all poputataks, aga nii kaua võiks ikka last toetada, kuni ta koolis käib!

Mitte võiks vaid lausa peaks – perekonnaseadus kohustab:

§ 60. Vanema kohustus last ülal pidada

(1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

(2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1011053

Ise olen ka selline 18.a. pesast välja heidetu. Üle 10a. läks enne kui jalad alla sain. Küll oli neid raha puudusel eksiteele sattumisi, raha pärast vägivaldse ja petjaga suhtes püsimisi jmt. Kuid tagasiteed ju polnud, kodu uks oli ju suletud, sest vanematel (ja ka minul) polnud aimugi perekonnaseadusest, ammugi sellest, et last võiks alati armastada ja temast hoolida, mitte einult kuni 18 täis kukub. 🙁

Ongi loogiline, et vanemad peavad toetama, sest kool algab 7aastaselt ja saab läbi 19aastaselt. 18aastane on üldjuhul keskkooliõpilane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selliste näidete puhul tuleks tõesti vanematel peeglisse vaadata ja üldiselt on see kerge arengupeetusega ja vaesemate inimeste probleem. Arukate vanemate arukalt kasvatatud laste puhul pole vaja kedagi jõuga “söögilt ja seebilt” maha kirjutada, vaid sellised lapsed teenivad raha juba gümnaasiumis õppimise kõrvalt, et enese lõbustused ise kinni maksta ja tahavad ise olla iseseisvad. Arukas vanem loeb lapse (ülikooli)õpingute toetamist nt elukoha ja söögirahaga investeeringuks, kus lapsel on tulevikus võimalik kõrgemat palka teenida ja seetõttu võimalusel ka väetiks jäänud vanemaid ehk vajadusel toetada.

Meie peres teenib gümnaasiumis õppiv 18-aastane laps omale taskuraha põhimõtteliselt ise, kusjuures omandab samal ajal TÜ digitaalkursuste näol juba ülikooli ainepunkte ette. Meie peame oma kohuseks talle nii kaua, kuni ta õpib, peavarju ja sooja toitu pakkuda, mis ei tähenda, et aeg-ajalt me ei varustaks teda ka nt uue garderoobiga.

Selliste söögilt maha kirjutajate kohta kehtib üldjuhul reegel, et vaesus toodab vaesust.

See on hea mõte, et peaks keskkooli ajal poole kohaga tööl käima, aga kui teostatav see tänapäeval on? Kui mina keskkoolis käisin, olin üks väheseid õnnelikke, kes sai suvel tuvuste kaudu tööd. Õpilasmalevaid vms siis veel polnud ja alaealisi ei tahetud kuskile tööle võtta, sest tööohutusnõuded olid palju karmimad. Samal ajal käivad väga paljud Skandinaavia noored kooli kõrvalt tööl ja pole mingit probleemi. Kes tahab, saab ka töö, sest mõnele kohale otsitaksegi noort, tema miinimumpalk on pisut väiksem ja noored töötavad õhtupoolikuti (lastega vanemad lastakse seal sageli kell 5 koju).

Eesti seadused on lihtsalt väga ranged. Ettevõtted nõuavad, et isegi lihttöölised ja stampteenindajad oleks vähemalt 18aastased. Väiksemas kohas pole võib-olla täiskasvanutelgi tööd. Mul omal ajal väga vedas, sest olin oma koolis üks väheseid, kes sai tööd. Peale kooli aga ei õnnestunud, sest igal pool nõuti, et oleksin 18 täis ja see oli Tallinnas. Seepärast mõtlengi, et kui noor just arvutiga projektipõhiselt ei tööta, siis on tal ehk tänapäeval ka raske tööd saada. Googeldasin poeteeninduse töökuulutusi ja ikka veel nõutakse, et 18 täis oleks 🙁

Samas on see kindlasti soovitatav, et noor enne ülikooli tööl käiks, sest siis saab ta aru, mida töö tähendab ja kas ta tahab üldse selle konkreetse eriala pärast 3 aastat koolipinki nühkida. Paljud mõtlevad, et mida on tore õppida, mitte aga seda, et kas nad päriselt sel alal üldse töötama hakkavad ja kas ülikool on seal üldse vajalik. On erialasid, mida saab efektiivsemalt iseseisvalt ja läbi kogemuse õppida (nt fotograafia, ärindus), aga ka neid, mis kindlalt vajavad ülikooliharidust (nt arst). Mõne eriala puhul võiks kõigepealt omandada natuke kogemust ja alles seejärel õppida (nt programmeerimine), mõnikord võib võtta lühikursuseid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loen ja imestan millise mõtteviisiga inimesi on.

Tekkis küsimus, kes siin kirjutavad teistest peredest, kus te teate kuidas ja kui palju toetatakse/ei toetata, asja eest või asjatult kiideldakse (on see üldse asi millega kiidelda, ma pole küll kedagi kuulnud kiitlemas, et oma lapsi kooli ajal aitas).

Ma ise toetasin mehe õde kui ta ülikoolis käis. Tüdruk ise küll teadis, et vend toetab sest ülekanne läks tema kontolt aga kui ma tema vennaga koos hakkasin elama, oli ta ülepeakaela võlgades, enda ja ettevõtte rahakotid olid segi aetud. Ma aitasin ta sealt võlgadest välja ja sisuliselt elasime suuresti minu raha eest. Mehe õde ei tea seda tänaseni, kuigi nüüd on arst ja tal endal pere. Mul on hea meel, et ta ülikooli lõpetas ja tubli oli.
Nüüd on natuke naljakas kui ta demonstratiivselt minu lastele mõni kord ööbimist pakub või midagi ostab, nagu väga suurt tuge 🙂 No las ta tunneb end tegijana. Ma seevastu ei pea end kuidagi võlglasena tundma, kui ta neile öömaja pakub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ise toetasin mehe õde kui ta ülikoolis käis. Tüdruk ise küll teadis, et vend toetab sest ülekanne läks tema kontolt aga kui ma tema vennaga koos hakkasin elama, oli ta ülepeakaela võlgades, enda ja ettevõtte rahakotid olid segi aetud. Ma aitasin ta sealt võlgadest välja ja sisuliselt elasime suuresti minu raha eest. Mehe õde ei tea seda tänaseni, kuigi nüüd on arst ja tal endal pere. Mul on hea meel, et ta ülikooli lõpetas ja tubli oli.
Nüüd on natuke naljakas kui ta demonstratiivselt minu lastele mõni kord ööbimist pakub või midagi ostab, nagu väga suurt tuge 🙂 No las ta tunneb end tegijana. Ma seevastu ei pea end kuidagi võlglasena tundma, kui ta neile öömaja pakub.

Ta arvas küll, et vend toetas, aga need on ju venna lapsed ka. Naljakas küll, et nii teeb. Võib-olla on tal lihtsalt selline väljendusviis ega mõtle midagi sellega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Või teebki öömaja pakkumisest suure teema, sest saab ise ka aru, et on teie perele tänu võlgu ja tahab, et te ka ikka kindlasti aru saaksite, et ta parasjagu tegi teile pisikese vastuteene.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on kodus värskelt 18 aastaseks saanu. Pole selle peale tulnudki, et peaks temaga kuidagi teisiti käituma kui mõned kuud tagasi.
Tänapäeva 18 aastane õpib alles 11. klassis, tema koolipäevad on sama pikad kui meie tööpäevad. Et siis peale seda veel tööle, et supiraha teenida?

Kui võtmetest rääkida, siis nii minul kui ka mu õel-vennal on olemas vanematekodu võtmed; üks võti on ka naabritel.
Samuti on mul olemas õe kodu võti ning temal meie oma.
Sellegi poolest ei vaju me üksteise juurde suvalisel ajal, ilma etteteatamata sisse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Masendavad vanemad. Alternatiiv ei ole ju, et veel 40aastast põlle all poputataks, aga nii kaua võiks ikka last toetada, kuni ta koolis käib!

Mitte võiks vaid lausa peaks – perekonnaseadus kohustab:

§ 60. Vanema kohustus last ülal pidada

(1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

(2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1011053

Ise olen ka selline 18.a. pesast välja heidetu. Üle 10a. läks enne kui jalad alla sain. Küll oli neid raha puudusel eksiteele sattumisi, raha pärast vägivaldse ja petjaga suhtes püsimisi jmt. Kuid tagasiteed ju polnud, kodu uks oli ju suletud, sest vanematel (ja ka minul) polnud aimugi perekonnaseadusest, ammugi sellest, et last võiks alati armastada ja temast hoolida, mitte einult kuni 18 täis kukub. 🙁

Viidatud seadus ei kehti enam (juba varsti 9 aastat).Uues seaduses selline säte sees
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
[RT I, 12.03.2015, 4 – jõust. 01.10.2015]
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Imelik, et see etteteatamine on kõigi kommentaarides nii hirmus oluline. Et kui 17-aastane laps võib ilma ette teatamata koolist koju tulla, siis temast vanem juba kindlasti mitte, sest võib millelegi peale sattuda?! Millele? Mida te hakkate tegema, mida te 2/3 elust pole teinud, kuni lapsed kodus elasid? Päris imelik lugeda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

väga lõbus teema.
minul on minu vanemate võti – teoreetiliselt, tegelikult ma ei tea, kus see on. Minu lastel on samuti oma vanaema võti. minu tütrel oleks minu võti ka, kui ta poleks ära kaotanud. nüüd andsin naabrimemme kätte, sealt saab vajadusel võtta.
minu noorem poeg (23 aastane) elab veel kodus. tal on oma tuba ja vahel käib ta tööl, siis jälle õpib – las leiab ennast rahulikult. raha ma temalt loomulikult ei võta ja mul on hea meel, kui ta meil elab ja kui talle meie õhtusöök maitseb. vahel toetan ta reise väikese omapoolse panusega. suvel oleme me maal, siis on mul tõsiselt hea meel, et keegi linnakorteris on ja see kolm kuud tühjalt ei seisa. ma saan oma lastega ja vanematega suurepäraselt läbi ja olen väga rõõmus, et nad tahavad minuga aega veeta. loodan, et see jääbki nii.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Imelik, et see etteteatamine on kõigi kommentaarides nii hirmus oluline. Et kui 17-aastane laps võib ilma ette teatamata koolist koju tulla, siis temast vanem juba kindlasti mitte, sest võib millelegi peale sattuda?! Millele? Mida te hakkate tegema, mida te 2/3 elust pole teinud, kuni lapsed kodus elasid? Päris imelik lugeda.

Ei, mu lapsed ei PEA ette helistama. Aga nad hakkasid seda loomulikust intelligentsist ise tegema, kui nad välja kolisid kodust. Minuga koos elav laps on teine teema. Tema puhul ma tean, et ta on koolis/sõbra juures/trennis igal juhul kuskil ümbruskonnas ja võib koju tulla siis, kui soovib. Seega ma nt vannitaost välja minnes tõmban endale kohe hommikumantli ümber, mitte ei jaluta alasti läbi maja teise tuppa.

Kui laps enam minu kodus ei ela, siis ma tean, et mul on vabadus kasvõi päev läbi alasti ringi jalutada (mitte et ma seda teeksin, aga nii põhimõtteliselt). Kui ma elan kellegagi koos, siis ma arvestan, et see keegi võib koju tulla. Kui ma elan üksi, siis ma arvestan, et olen üksi, kui keegi tuleb, siis tean seda ette. Kahepoolselt vajalik – nii mulle, et ma teaksin tulekut arvestada, aga ka lasstele, kes tulevad 200 km kauguselt vanematekoju. Ikka tahaks ju tulla siis, kui teavad, et ema on kodus ka ja saab lobiseda. Aga jah, see tekkis loomulikult ja iseenesest see ette helistamise komme. Mingit sundi selleks ei ole kellelgi, kui ikka mingil põhjusel peaks juhtuma, et ootamatult äkki minu kodu lähedalt ennast avastavad, võivad kohe ka tulla, aga ausalt ma ei näe mingit põhjust, miks peaks nii juhtuma. Ma arvan, et eeksuju nakkab sellises asjas. Ka mina helistan ju oma amela alati ette, mitte ei vaju lihtsal suvalisel hetkel ukse taha. Loomulikult võtaks ema mu vastu ka siis, kui ma ette ei helsitaks, aga ma lihtsalt ei tee seda. Etteteatamine on niivõrd loomulik. Ei pea ju päevi ette teatama, piisab täiesti helistada siis, kui minna otsustad enne liikumahakkamist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Masendavad vanemad. Alternatiiv ei ole ju, et veel 40aastast põlle all poputataks, aga nii kaua võiks ikka last toetada, kuni ta koolis käib!

Mitte võiks vaid lausa peaks – perekonnaseadus kohustab:

§ 60. Vanema kohustus last ülal pidada

(1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

(2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1011053

Ise olen ka selline 18.a. pesast välja heidetu. Üle 10a. läks enne kui jalad alla sain. Küll oli neid raha puudusel eksiteele sattumisi, raha pärast vägivaldse ja petjaga suhtes püsimisi jmt. Kuid tagasiteed ju polnud, kodu uks oli ju suletud, sest vanematel (ja ka minul) polnud aimugi perekonnaseadusest, ammugi sellest, et last võiks alati armastada ja temast hoolida, mitte einult kuni 18 täis kukub. 🙁

Viidatud seadus ei kehti enam (juba varsti 9 aastat).Uues seaduses selline säte sees

§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud

Ülalpidamist on õigustatud saama:

1) alaealine laps;

2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;

[RT I, 12.03.2015, 4 – jõust. 01.10.2015]

3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Väga huvitav, kui abivajav sugulane joodik, näe ei saa hakkama endaga peab suguselts teda ülal pidama?
Kohe seadus tehtud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina mõtleksin ikka üsna sügavalt, mida ma elus valesti olen teinud, kui laps mulle täisealiseks saades oma lapsepõlvekodu võtmed ulataks ja teataks, et edaspidi ta teatab alati ette, kui soovib oma vanematele külla tulla. Ilmselgelt oleks tegu kasvatusämbriga.
Tegelikult on kohutavalt kurb lugeda, et laste ja vanemate vahel on nii kehvad suhted. Teisest küljest tõestab see veelkord, et keskmise eestlase IQ on üsna madal, mis omakorda selgitab, miks ekre taolised erakonnad meil võimule saavad. Eesti inimene ongi õel, pahur ja alati teisi süüdistav egoist ning ekrega on sellistel kõige lihtsam samastuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Imelik, et see etteteatamine on kõigi kommentaarides nii hirmus oluline. Et kui 17-aastane laps võib ilma ette teatamata koolist koju tulla, siis temast vanem juba kindlasti mitte, sest võib millelegi peale sattuda?! Millele? Mida te hakkate tegema, mida te 2/3 elust pole teinud, kuni lapsed kodus elasid? Päris imelik lugeda.

Ei, mu lapsed ei PEA ette helistama. Aga nad hakkasid seda loomulikust intelligentsist ise tegema, kui nad välja kolisid kodust. Minuga koos elav laps on teine teema. Tema puhul ma tean, et ta on koolis/sõbra juures/trennis igal juhul kuskil ümbruskonnas ja võib koju tulla siis, kui soovib. Seega ma nt vannitaost välja minnes tõmban endale kohe hommikumantli ümber, mitte ei jaluta alasti läbi maja teise tuppa.

Kui laps enam minu kodus ei ela, siis ma tean, et mul on vabadus kasvõi päev läbi alasti ringi jalutada (mitte et ma seda teeksin, aga nii põhimõtteliselt). Kui ma elan kellegagi koos, siis ma arvestan, et see keegi võib koju tulla. Kui ma elan üksi, siis ma arvestan, et olen üksi, kui keegi tuleb, siis tean seda ette. Kahepoolselt vajalik – nii mulle, et ma teaksin tulekut arvestada, aga ka lasstele, kes tulevad 200 km kauguselt vanematekoju. Ikka tahaks ju tulla siis, kui teavad, et ema on kodus ka ja saab lobiseda. Aga jah, see tekkis loomulikult ja iseenesest see ette helistamise komme. Mingit sundi selleks ei ole kellelgi, kui ikka mingil põhjusel peaks juhtuma, et ootamatult äkki minu kodu lähedalt ennast avastavad, võivad kohe ka tulla, aga ausalt ma ei näe mingit põhjust, miks peaks nii juhtuma. Ma arvan, et eeksuju nakkab sellises asjas. Ka mina helistan ju oma amela alati ette, mitte ei vaju lihtsal suvalisel hetkel ukse taha. Loomulikult võtaks ema mu vastu ka siis, kui ma ette ei helsitaks, aga ma lihtsalt ei tee seda. Etteteatamine on niivõrd loomulik. Ei pea ju päevi ette teatama, piisab täiesti helistada siis, kui minna otsustad enne liikumahakkamist.

Oleks ikka omaette tase eelistada toas pidevat alasti ringikäimist armastavale suhtele oma lastega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selliste näidete puhul tuleks tõesti vanematel peeglisse vaadata ja üldiselt on see kerge arengupeetusega ja vaesemate inimeste probleem. Arukate vanemate arukalt kasvatatud laste puhul pole vaja kedagi jõuga “söögilt ja seebilt” maha kirjutada, vaid sellised lapsed teenivad raha juba gümnaasiumis õppimise kõrvalt, et enese lõbustused ise kinni maksta ja tahavad ise olla iseseisvad. Arukas vanem loeb lapse (ülikooli)õpingute toetamist nt elukoha ja söögirahaga investeeringuks, kus lapsel on tulevikus võimalik kõrgemat palka teenida ja seetõttu võimalusel ka väetiks jäänud vanemaid ehk vajadusel toetada.

Meie peres teenib gümnaasiumis õppiv 18-aastane laps omale taskuraha põhimõtteliselt ise, kusjuures omandab samal ajal TÜ digitaalkursuste näol juba ülikooli ainepunkte ette. Meie peame oma kohuseks talle nii kaua, kuni ta õpib, peavarju ja sooja toitu pakkuda, mis ei tähenda, et aeg-ajalt me ei varustaks teda ka nt uue garderoobiga.

Selliste söögilt maha kirjutajate kohta kehtib üldjuhul reegel, et vaesus toodab vaesust.

Tegelikult on normaalne, kui lapsed juba põhikooliealisena tööl käivad, malevas näiteks, jäätist müümas, koeri jalutamas vms. Loomulikult ei pea nad sellest oma kulusid katma, aga tekib arusaam raha väärtusest.
Mis puudutab täisealist, siis õpingute ajal muidugi pean ülal. Aga ei osta autot, alkoholi, ööklubi piletit jms. Luksuskulud on oma kanda. Samuti ei finantseeri eraldi eluaset või kooselu partneriga. Kui õpib teises linnas, siis ühika eest muidugi aitan maksta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selliste näidete puhul tuleks tõesti vanematel peeglisse vaadata ja üldiselt on see kerge arengupeetusega ja vaesemate inimeste probleem. Arukate vanemate arukalt kasvatatud laste puhul pole vaja kedagi jõuga “söögilt ja seebilt” maha kirjutada, vaid sellised lapsed teenivad raha juba gümnaasiumis õppimise kõrvalt, et enese lõbustused ise kinni maksta ja tahavad ise olla iseseisvad. Arukas vanem loeb lapse (ülikooli)õpingute toetamist nt elukoha ja söögirahaga investeeringuks, kus lapsel on tulevikus võimalik kõrgemat palka teenida ja seetõttu võimalusel ka väetiks jäänud vanemaid ehk vajadusel toetada.

Meie peres teenib gümnaasiumis õppiv 18-aastane laps omale taskuraha põhimõtteliselt ise, kusjuures omandab samal ajal TÜ digitaalkursuste näol juba ülikooli ainepunkte ette. Meie peame oma kohuseks talle nii kaua, kuni ta õpib, peavarju ja sooja toitu pakkuda, mis ei tähenda, et aeg-ajalt me ei varustaks teda ka nt uue garderoobiga.

Selliste söögilt maha kirjutajate kohta kehtib üldjuhul reegel, et vaesus toodab vaesust.

See on hea mõte, et peaks keskkooli ajal poole kohaga tööl käima, aga kui teostatav see tänapäeval on? Kui mina keskkoolis käisin, olin üks väheseid õnnelikke, kes sai suvel tuvuste kaudu tööd. Õpilasmalevaid vms siis veel polnud ja alaealisi ei tahetud kuskile tööle võtta, sest tööohutusnõuded olid palju karmimad. Samal ajal käivad väga paljud Skandinaavia noored kooli kõrvalt tööl ja pole mingit probleemi. Kes tahab, saab ka töö, sest mõnele kohale otsitaksegi noort, tema miinimumpalk on pisut väiksem ja noored töötavad õhtupoolikuti (lastega vanemad lastakse seal sageli kell 5 koju).

Eesti seadused on lihtsalt väga ranged. Ettevõtted nõuavad, et isegi lihttöölised ja stampteenindajad oleks vähemalt 18aastased. Väiksemas kohas pole võib-olla täiskasvanutelgi tööd. Mul omal ajal väga vedas, sest olin oma koolis üks väheseid, kes sai tööd. Peale kooli aga ei õnnestunud, sest igal pool nõuti, et oleksin 18 täis ja see oli Tallinnas. Seepärast mõtlengi, et kui noor just arvutiga projektipõhiselt ei tööta, siis on tal ehk tänapäeval ka raske tööd saada. Googeldasin poeteeninduse töökuulutusi ja ikka veel nõutakse, et 18 täis oleks 🙁

Samas on see kindlasti soovitatav, et noor enne ülikooli tööl käiks, sest siis saab ta aru, mida töö tähendab ja kas ta tahab üldse selle konkreetse eriala pärast 3 aastat koolipinki nühkida. Paljud mõtlevad, et mida on tore õppida, mitte aga seda, et kas nad päriselt sel alal üldse töötama hakkavad ja kas ülikool on seal üldse vajalik. On erialasid, mida saab efektiivsemalt iseseisvalt ja läbi kogemuse õppida (nt fotograafia, ärindus), aga ka neid, mis kindlalt vajavad ülikooliharidust (nt arst). Mõne eriala puhul võiks kõigepealt omandada natuke kogemust ja alles seejärel õppida (nt programmeerimine), mõnikord võib võtta lühikursuseid.

Meil siin praegu jutt 18-aastastest käibki ja Tallinnas pole noortel küll keeruline tööd leida. Minu laps saab lausa pakkumisi tööandjatelt, kellega ta on varasemalt kokku puutunud. Suvel otsitakse väga sageli just hooajatöödele, mis seotud turismiga, kõikvõimalike festivalide ja muude suuremate üritustega. Natuke nooremalt saaks alustada vabatahtlikuna, et lihtsalt saaks töö- ja vbl ka meeskonnatöö kogemuse.Vabatahtlikuna töötades ei kaasne küll palka, aga sageli nt lõunasöögid ja mingid boonused kas siis kontserdipiletite vmt näol, töökogemus on oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab alati tulla, aga võtit tal enam pole.

Uskumatuid asju saab siit teada.

Hmm?

Ei, oma võtmega ei tule lapsed minu ja mehe koju. Miks nad peaksid? Miks peaks mu ülikooli lõpetanud poeg ja tütar, kellel on oma pere ja omad lapsed, saama kõndida suva ajal meile sisse? Minul ju, taevale tänu, ka nende kodude võtmeid ei ole.

Olen täiesti nõus. Eraldi elav pereliige ei kõnni suvalisel ajal oma võtmega sisse. Kui kõnnib, siis peab see olema vastastikune ehk vanemad võivad ka lapse korterisse igal ajal sisse tulla.
Hoopis iseasi on see, et loomulikult on meil üksteise võtmed olemas, igasugu olukordade jaoks. Aga külaskäigud lepitakse ikka kokku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võibolla on nad just teinud kahele kaks head maheveise fileetükki ja neid tükke on täpselt kaks ja nad just katsid laua, et hakata sööma.

Issand, kui hea teema! Milliseid pärleid siit tuleb:):):)

See on tõesti hea pärl 🙂
Kusjuures minul on seda isegi juhtunud – olin just valmis saanud kaks imemaitsvat maheveise fileetükki, sobiv kallimat sorti veingi oli välja kallatud, kui minu 20-a poeg sisse astus.
Täiesti rahulikult võtsin kolmanda taldriku ja kolmanda veiniklaasi, enda tükist lõikasin pool ja mehe tükist kolmandiku ning seega sai ka laps õhtusöögist osa.
Ja eks sellist asja on rohkemgi juhtunud, et pean kahele mõeldud toidu rohkemaks jagama. Ei ole probleemi.
Tegemist ei ole poisi lapsepõlvekoduga, vaid minu mehe majaga, kuhu ma peale lahutust kolisin.

Nimetet laps õpib ja elab tegelikult Riias. Mina maksan loomulikult kõik tema elamis- ja õppimiskulud. Riideid, jalanõusid sebib ise – kui saab, teeb mõne tööotsa. Kuid need tööotsad siiski pigem suvine projekt, kuivõrd koolikoormus ja õppemetoodika on selline, mis ei võimalda kooli kõrvalt eriti töötada.

Võtmetest – meie peres on võti ka minu mehe varalahkunud naise emal, kes võib käia meil, millal iganes tahab. Suviti ta käibki tihti meil, kuna linnakorteri elanikuna on tal meie juures oma peenramajandus. Ja isegi, kui ta peenardega ei mässa, käib niisama meil nn linnast väljas suvitamas ja mere ääres jalutamas (meri 200 m kaugusel).
Mul on ka minu eksmehe kodu ehk siis minu lapse lapsepõlvekodu ja minu endise kodu, võti. Sinna ma muidugi niisama sisse ei marsi.
Minu vanematekodu varuvõti on meil kõikide (minu pere, minu vennad, nende lapsed jne) jaoks teatud kindlas kohas maja hoovis kättesaadav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 171 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?