A mis sa siis teed, kui ei ole kedagi kodus? Istud lihtsalt mõne aja oma vanemate/laste kodus ihuüksinda ja mingil hetkel lähed oma koju tagasi? No edu siis, kui nii tore on. Elage oma elu, kuidas teile sobib.
[/quote]
🙂
See tuletas mulle meelde, kuidas olin oma vanematega isa õele külla läinud. Tagasi tulles oli köögilaual kirjake: “väga maitsev supp ja kook olid! + nimed”
Meie äraolekul oli teise tädi tütar perega mööda juhtunud sõitma ja otsustanud läbi astuda. Meid aga ei olnud.
Teades võtme asukohta, astusid sisse, et jätta lauale külakosti. Samas siis kostitasid ka end olemasolevaga.
Meie arust oli see kõik väga toredalt väljakukkunud.
Aga eks inimesed on erinevad. Omal ajal mul vanema venna tollane naine (elasid minu vanemate juures) oli väga-väga häiritud, et sugulased (keda meil on palju) võisid suvalisel ajal koputada ja külla tulla, ilma et oleks pidulikult ette helistanud.
Ja nõuka ajal ikka juhtus, et helistasid küll, kuid keegi lauatelefoni vastu ei võtnud, kuid siiski kui mõte oli, siis ikkagi läksid. Mõnikord oldi kodus, mõnikord mitte.
Eks praegugi juhtub, et olen ise ema juures, kohvitame ja hoovi sõidab ootamatult auto. Ehk siis mõni sugulane on olnud möödasõidul ja otsustanud eksprompt läbi astuda.
Mulle isiklikult see sobib ja meeldib, et sugulased (minu isa poolt tädid, onud, nende lapsed ja lapselapsed. Emal mul endal sugulasi Eestis ei ole) ei pea paljuks üksiku vanainimese juurest läbi astuda, kui juhtuvad mööda sõitma, mõtlemata sellele, et ei ole ette helistanud. Emale sobib see ka.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 11:03; 28.04 13:35;