Esileht Ajaviite- ja muud jutud täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?

Näitan 21 postitust - vahemik 151 kuni 171 (kokku 171 )

Teema: täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?

Postitas:
Kägu

A mis sa siis teed, kui ei ole kedagi kodus? Istud lihtsalt mõne aja oma vanemate/laste kodus ihuüksinda ja mingil hetkel lähed oma koju tagasi? No edu siis, kui nii tore on. Elage oma elu, kuidas teile sobib.

[/quote]

🙂
See tuletas mulle meelde, kuidas olin oma vanematega isa õele külla läinud. Tagasi tulles oli köögilaual kirjake: “väga maitsev supp ja kook olid! + nimed”
Meie äraolekul oli teise tädi tütar perega mööda juhtunud sõitma ja otsustanud läbi astuda. Meid aga ei olnud.
Teades võtme asukohta, astusid sisse, et jätta lauale külakosti. Samas siis kostitasid ka end olemasolevaga.
Meie arust oli see kõik väga toredalt väljakukkunud.
Aga eks inimesed on erinevad. Omal ajal mul vanema venna tollane naine (elasid minu vanemate juures) oli väga-väga häiritud, et sugulased (keda meil on palju) võisid suvalisel ajal koputada ja külla tulla, ilma et oleks pidulikult ette helistanud.
Ja nõuka ajal ikka juhtus, et helistasid küll, kuid keegi lauatelefoni vastu ei võtnud, kuid siiski kui mõte oli, siis ikkagi läksid. Mõnikord oldi kodus, mõnikord mitte.
Eks praegugi juhtub, et olen ise ema juures, kohvitame ja hoovi sõidab ootamatult auto. Ehk siis mõni sugulane on olnud möödasõidul ja otsustanud eksprompt läbi astuda.
Mulle isiklikult see sobib ja meeldib, et sugulased (minu isa poolt tädid, onud, nende lapsed ja lapselapsed. Emal mul endal sugulasi Eestis ei ole) ei pea paljuks üksiku vanainimese juurest läbi astuda, kui juhtuvad mööda sõitma, mõtlemata sellele, et ei ole ette helistanud. Emale sobib see ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et me oleme tänapäeval individualistlikumad. Tänapäeva elu on selline, ei saa seda ette heita.

Varem, mil mobiilist undki ei nähtud ja lauatelefoni polnud igas kodus, osati ootamatute külaliste tulekuks valmis olla ja enamasti oli kappi ka midagi valmis varutud. Külalised muidugi ka tühjade kätega ei tulnud. Oma sugulasi ja tuttavaid teades võis ju aimata, millal nad läbi võivad tulla. Enamasti ikka suvel ja tähtpäevadel. Maal oli normaalne, et naabertalust mööda sõites, põigati sisse ja aeti törts juttu, kas neil kartul juba maas või lehmahein niidetud. Tuli keegi söögiajal sisse, siis kutsuti lauda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tähesära

Minu lapsepõlvekodus kasvatati palju loomi, oli palju heinategu jm põllutööd. Sageli kui eriti kiire oli, siis saabusid ootamatult külalised. Ega ükski tööle appi tulnud, ikka istusime ja istusime nendega juteldes.

Please wait...
Postitas:
Kägu

A mis sa siis teed, kui ei ole kedagi kodus? Istud lihtsalt mõne aja oma vanemate/laste kodus ihuüksinda ja mingil hetkel lähed oma koju tagasi? No edu siis, kui nii tore on. Elage oma elu, kuidas teile sobib.

Meiegi laiendatud perekonnas on komme omada üksteise koduvõtmeid. Nii selleks, et ootamatu veeavarii puhul reageerida (kui korteriomanik on näiteks välismaal) kui ka selleks, et olla näiteks tunnikese oma ema-isa kodus, tunda nende lõhna ja kasvõi lehitseda ajakirja, mille ema hommikul oma köögilauale lahti jättis. Loomulikult koduomaniku loal ja teadmisel. Selline võimalus on lihtsalt luksus, vanemateta lapsed ei oskagi seda hinnata.

Kui olin laps, käisin samamoodi oma vanaema juures, kus oli alati midagi maitsvat süüa ja kus lugesin enne koolist koju minemist tunnikese raamatut sel ajal kui vanaema oli tööl. Telefone meil ei olnud ja ette teatada ma tulekust kuidagi ei saanud.

Nüüd hiljuti tuli mu ema välismaalt otse meile külla sellisel ajal, kui kõik olid veel tööl ja koolis. Ei pidanud meist keegi talle lennujaama vastu tormama või tema linna peal aega parajaks tegema. Loomulikult sai ta oma võtmega meile sisse, pikutas veidi reisiväsimusest ja ootas rahulikult, kuni pererahvas koju jõudis. Järgmisel päeval reisis edasi oma kodulinna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meiegi laiendatud perekonnas on komme omada üksteise koduvõtmeid. Nii selleks, et ootamatu veeavarii puhul reageerida (kui korteriomanik on näiteks välismaal) kui ka selleks, et olla näiteks tunnikese oma ema-isa kodus, tunda nende lõhna ja kasvõi lehitseda ajakirja, mille ema hommikul oma köögilauale lahti jättis. Loomulikult koduomaniku loal ja teadmisel. Selline võimalus on lihtsalt luksus, vanemateta lapsed ei oskagi seda hinnata.

Kui olin laps, käisin samamoodi oma vanaema juures, kus oli alati midagi maitsvat süüa ja kus lugesin enne koolist koju minemist tunnikese raamatut sel ajal kui vanaema oli tööl. Telefone meil ei olnud ja ette teatada ma tulekust kuidagi ei saanud.

Nüüd hiljuti tuli mu ema välismaalt otse meile külla sellisel ajal, kui kõik olid veel tööl ja koolis. Ei pidanud meist keegi talle lennujaama vastu tormama või tema linna peal aega parajaks tegema. Loomulikult sai ta oma võtmega meile sisse, pikutas veidi reisiväsimusest ja ootas rahulikult, kuni pererahvas koju jõudis. Järgmisel päeval reisis edasi oma kodulinna.

Just. See on kodutunne. Tunne, et oled alati oodatud ja armastatud. Oma pere ees ju ei häbene. Kui ongi tuba sassis ja voodi tegemata. See on ju oma perekond. Äkki tuleb ja aitab veel koristadagi. Tundub, et tänapäeval hakkavad sellised tunded kaduma, sest mõni tahab end kuidagi tähtsamaks teha. Et temal on oma kodu ning sinna enam vana perekond ei tohi siseneda. Äkki meeste pärast? Et mees saab pahaseks, kui ämm sisse marsib?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Just. See on kodutunne. Tunne, et oled alati oodatud ja armastatud. Oma pere ees ju ei häbene. Kui ongi tuba sassis ja voodi tegemata. See on ju oma perekond. Äkki tuleb ja aitab veel koristadagi. Tundub, et tänapäeval hakkavad sellised tunded kaduma, sest mõni tahab end kuidagi tähtsamaks teha. Et temal on oma kodu ning sinna enam vana perekond ei tohi siseneda. Äkki meeste pärast? Et mees saab pahaseks, kui ämm sisse marsib?

Aga kuidas on lugu naise ämma ja teiste mehe sugulastega? Kas nemad võivad ka samamoodi teie äraolekul külla tulla? Lahe kujutluspilt, kuidas naisevend ja meheõde koos teile satuvad ajal, kui kedagi kohal pole, ja kumbki siis mööda korterit ringi nuusutab, OMA lõhna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kuidas on lugu naise ämma ja teiste mehe sugulastega? Kas nemad võivad ka samamoodi teie äraolekul külla tulla? Lahe kujutluspilt, kuidas naisevend ja meheõde koos teile satuvad ajal, kui kedagi kohal pole, ja kumbki siis mööda korterit ringi nuusutab, OMA lõhna.

Hetkel räägiti ju oma lastest ja vanematest. Kujutan ette, et kui mehe õde on lähedane ja käib näiteks lapsi hoidmas ning talle on võti antud, siis vast võib tulla ka niisama. Kas tõesti on nii arusaamatu, et inimesed võivad olla lähedastes suhetes? Kui üksteist armastatakse ja aidatakse, siis on minu kodu ka sinu kodu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kuidas on lugu naise ämma ja teiste mehe sugulastega? Kas nemad võivad ka samamoodi teie äraolekul külla tulla? Lahe kujutluspilt, kuidas naisevend ja meheõde koos teile satuvad ajal, kui kedagi kohal pole, ja kumbki siis mööda korterit ringi nuusutab, OMA lõhna.

Hetkel räägiti ju oma lastest ja vanematest. Kujutan ette, et kui mehe õde on lähedane ja käib näiteks lapsi hoidmas ning talle on võti antud, siis vast võib tulla ka niisama. Kas tõesti on nii arusaamatu, et inimesed võivad olla lähedastes suhetes? Kui üksteist armastatakse ja aidatakse, siis on minu kodu ka sinu kodu.

Seda ma uuringi. Et teie kodu on ka sinu õe, venna ja vanemate kodu; samuti su äia, ämma ja meheõe kodu. Ja sinu õe kodu on sinu meheõe kodu ja sinu mehevenna naiseõe vanematekodu on sinu vennanaisevennapoja kodu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda ma uuringi. Et teie kodu on ka sinu õe, venna ja vanemate kodu; samuti su äia, ämma ja meheõe kodu. Ja sinu õe kodu on sinu meheõe kodu ja sinu mehevenna naiseõe vanematekodu on sinu vennanaisevennapoja kodu.

Siin räägitakse ju ülenejatest ja alanejatest sugulastest. Miks tood mängu venna naise vennapojad? Alati soovib keegi teema kaaperdada ja selle keerata tagurpidi. Varsti tuuakse mängu dementne vanaema ja hullumeelne ekslaste ema. Peaasi, et saaks mingit jama produtseerida. Tõesti ei kujuta ette, et oma lapsele veiseliha ei paku. Annangi ära enda osa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda ma uuringi. Et teie kodu on ka sinu õe, venna ja vanemate kodu; samuti su äia, ämma ja meheõe kodu. Ja sinu õe kodu on sinu meheõe kodu ja sinu mehevenna naiseõe vanematekodu on sinu vennanaisevennapoja kodu.

Teoreetiliselt on. Praktilisest küljest on nii, et kaugemad sugulased ei sattu meile kutsumisegi peale, miks nad peaksid juhuslikult sattuma? Kui ollakse lähedasemad, siis loomulikult kehtib sama korraldus. Praegu tuleb mulle sellise inimesena meelde minu eksmehe sugulane, kellega oleme jätkuvalt nii lähedased, et ta võib meile külla tulla ükskõik millises avariiolukorras (on meie linnas käimas ja lapsel on vaja mähet vahetada või soovib ise end värskendada), isegi kui me ise tööl-koolis oleme. Ja ta pole isegi minu sugulane, ta on mu laste sugulane!

Minu õed ei sattu mulle niimoodi külla, sest neil ei ole asja minu kodulinna. Kui oleks, siis rakenduks sama süsteem nagu teistega – kui kedagi kodus pole, aga nemad on linnas käimas, siis loomulikult võivad nad meile minna ka siis kui pererahvast kodus pole. Päris salaja ja ette teatamata see ilmselgelt ei juhtu, sest me ikka suhtleme omavahel ja teame, kes kus millal liikumas on.

Tihti seda ikka juhtub, et sellepärast lamenti lööma peaks? Lausa vasikaliha suutäisi lugema või ametliku kutse saatma nädal-paar varem?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on ka vanematekodu võti. Kasutanud seda tõesti pole, sest lähen ju ainult siis külla, kui ka nemad seal on. Tekkis küsimus, kes siin kirjutas, et lapsel nende kodu võtit loomulikult pole, siis kuidas käis võtme üleandmine, või vahetasite lausa lukud ära? Igaühel oma elu, aga kuna see siin foorum ja võib arvamust avaldada, siis minu meelest on sellises peres midagi korrast ära, kus lapsel põhimõtte pärast võti ära võetakse. Saaks aru veel, et vajadusest (nt mingi varuvõti kuhugi peita igaks juhuks vms). Minu jaoks ei saa oma lapsest ealeski võõrast inimest, keda ei usaldaks oma koju ka siis, kui mind pole. Mis iganes võib ju elus juhtuda – lähevad mehega tülli – loomulikult on lapsepõlvekodu uksed alati avatud (ka siis, kui meie mehega ise parajasti kuskil ära oleme).
Ei leia ka, et see, et minul omal ajal raske algus oli, on põhjus, et lapsel samamoodi peaks olema. Meie pere on alati olnud kokkuhoidev ja toetav. Saan aru olukorrast, kui on nt töötu laps, kes ka ei õpi ja kes istuks hea meelega päevast päeva oma toas arvutimängude taga, et siis peab mingi hetk südame kõvaks tegema ja nö julmalt oma elu peale saatma, aga muidu – miks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Huvitav teema. Enamik vastajaid on omavahel nii lähedased. Aga kui teistes teemades on juttu näiteks lastehoiust, siis pole kedagi võtta…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma alati olen imestanud, kui siin kirjutatakse, et emaga on suhted jahedad ja kokku saadakse harva. Nüüd loen, milliseid emasid on olemas ega imesta enam millegi üle. Laps võib koju tulla ainult siis, kui ema seda lubab. Kui ema on välja maganud, heas tujus ega söö parajasti hõrgutisi või tegele seksiga. Küllap on see nimekiri pikemgi, mil lapsed pole oodatud.

Haha. Nii ongi. Need samad, kes teistes teemades oma ema ja sugulasi jälestavad, hoiavad ka oma lapsi võimalikult kaugel. Äkki laps tahab veel midagi? Ema abi vaja või midagi? Teine leibkond!

Kas keegi on tõesti oma eraldilevate laste/vanematega samas leibkonnas? Ühine eelarve?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul vanematekodu võtit enam ei ole (andsin selle õele, kes oli alles väike, ja kellel varem võtit polnud), aga tean hädaabivõtme asukohta. Vanematel on minu kodu võti. Üksteise juures kokkuleppimata ei käi, alati ikka helistame ette, kui just pole juba varem kokkulepet, et nt reede õhtul on nende juures saun – siis saabume, mis kell juhtub. Minu jaoks on see ette teavitamine loogiline. Ka kodus elades oli loogiline oma plaanidest teavitada, kui need polnud just igapäevased pärast kooli kojutulekud. Ka mehega kirjutame pea alati üksteisele FBs “liigun”, enne kui kuskilt koju liikuma hakkame (tavaliselt ikka teine teab, et ollakse trennis või nt poes ja oskab umbes ajaliselt arvestada ja ehk söögigi valmis teha). Tänu internetile on mugav enda liikumistest teada anda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teevad täpselt seda, mis pähe tuleb. Söövad, vaatavad mõnd filmi või loevad, kes teeb oma koolitööd (magistri lõpp käsil), kes parandab teiste koolitöid (õpetaja), läpakad on ju alati kaasas. Tahavad, kütavad sauna või teevad pannkooke. Päevitavad või vedelevad niisama. Mida kodus ikka tehakse? Seda teevadki.

Okey. Mina eelistan selliseida asju teha oma kodus. Oma ema juurde lähen ikka emaga suhtlemiseks, mitte selleks, et seal telekat vaadata või koolitöid teha. Milleks võtta ette teekond ema juurde, kui ema seal ei ole ja teen seal samu asju, mis samal ajal kodus teeksin ning lahkuda ema nägemata? Mida see kohaleminek mulle annab?

Jah, koos emaga suheldes võib ka seal näiteks pannkooke teha või sauna kütta. Aga kui ema seal üldse sel päeval kodus ei ole ja ei tule, siis miks ma peaksin oma aega sinna kohaleminekuga üldse raiskama? Sõidu peale kuluvat aega võiks kuidagi mõnusamalt kasutada sel juhul. Ja mul lapsevanemana on jälle kahju, kui lapsed käivad ja ma ei näegi neid. Ma ju tahan oma lastega kohtuda. Sa ei taha? Piisab sellest, kui nad su kodus vahel pannkooke teevad ja õpivad?

Mul tekkis sama küsimus: minna oma kodust vanematekoju selleks, et õppida või vihikuid parandada? Milleks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõned õpetajad korjavad oma tunnikesed mitmest koolist kokku ja ülikoolis käija õppehooned ka võivad mitmes erinevas kohas asuda, ehk mõni ongi vanematekodu lähedal. Teevad seal aega parajaks. Või jõudsid enne vanemaid kohale.
Käis seal kandis mingeid asju ajamas, astus läbi.
Keeruline ise taibata??
See kooli kõrvalt töötamine on ehk kutseka puhul võimalik. Gümnaasiumis on pikad koolipäevad, lisaks tuleb ka kodus õppida. Peaks öösel töötama või?
Kooli kõrvalt töötamisest jutlejate lapsed ei ole ilmselt gümnaasiumisse jõudnudki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuni laps , sõltumata vanusest, õpib, siis ülelpidamine on täielik minu poolt. Toetaksin vajadusel ka siis , kui laps töötab väiksepalgalisel töökohal.

Aga kindlasti ei poolda ma , et peetakse ülal lapsi-täiskasvanuid, kes ei õpi ega tööta. Hea küll, kui ei raatsi välja visata (kuigi seda ta just vajaks) ja nälga jätta… Aga et nendele ostetakse kalleid mobiile, mänge, veetakse reisidele ja antakse piduraha- nope!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Linki ei vaadanud, aga vanemana pean siiski lapse ÕPPIMISE ajal toetamist pigem investeeringuks. Palju nukram on, kui see laps lõpuks koolist välja visatakse akadeemilise edasijõudmatuse pärast, sest tal oli endale söögiraha teenimisega liiga palju vaeva.
Ja ka seadus kohustab ÕPPIVAT täisealist last toetama. Niisama logelev hilisteimeline mingu jah tööle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hädaabi võtmeid on lausa kaks. Üks on tõesti nö “kivi all” ehk maja juures meie 70-74 kilose Kaukaasia lambakoera aedikus tema põhumadratsi all (rohkem ei soovi täpsustada), kustkohast seda ei leia niisama lihtsalt ja püssita inimene ka ei saa seda sealt lihtsalt kätte, va meie enda lapsed. Teine võti on ühe konkreetse naabri käes. Pole mingit vajadust, et 10+ inimest (ämmad-äiad-õed-vennad-pojad-tütred) omaksid HÄDAjuhtude võtit.

Kui sinu võti on sinu naabri käes, siis see tähendab, et tema astub pidevalt ja igal suvalisel ajahetkel ette teatamata sulle sisse või? Võtmega lapsed sinu arvates ju teevad nii.

Arusaamatuks jääb ka, miks kahe hädaabi võtme asukohana on koera madratsi all ja naabri käes parem variant kui ühe lapse käes ja teise lapse käes?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Arusaamatuks jääb ka, miks kahe hädaabi võtme asukohana on koera madratsi all ja naabri käes parem variant kui ühe lapse käes ja teise lapse käes?

Ju siis laste kasvatamine on ebaõnnestunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arusaamatuks jääb ka, miks kahe hädaabi võtme asukohana on koera madratsi all ja naabri käes parem variant kui ühe lapse käes ja teise lapse käes?

Vähemalt üks varuvõti peab olema nii lähedal, et seda on võimalik kiiresti kätte saada. Kui lapsed elavad kaugel, siis pole nende käes olevatest võtmetest hädaabiks erilist kasu 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Näitan 21 postitust - vahemik 151 kuni 171 (kokku 171 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud täisealine laps kohe söögilt ja seebilt maha?