Ja kui nüüd teistpidi mõelda – kui paljude täiskasvanud noorte (ja vanemate) naiste eest maksab poissõber/abikaasa/isa? Alates kas või sellest, et noore naise auto kütusepaaki organiseerib kütuse meespool? Jms. Kuidas siis seda nimetada?
See ongi sama kummaline. Kuidas nimetada? Ei teagi, õpitud/harjutatud abituseks ehk.
Mina nimetaks töödejaotuseks. Kuna meie oleme abielus, kogu vara on ühine ja teenime enam-vähem võrdselt, siis raha mõttes ei ole üldse vahet, kes autoremondi eest maksab või kes koju uue diivani ostab. Samas on aja jooksul kujunenud kummalegi omad “tööd”, näiteks mõlema auto rehvivahetused laseb teha mees, autoremondid-hooldused lepib kokku mees ja viib ise auto kohale ning toob ära (olgu siis minu või tema oma). Samas toidupoes käin ainult mina ja kokkan ainult mina, lastele valin riided mina, lapsehoidja valisin mina, kodusisustuse olen suures osas mina valinud, samuti kõik värvid-toonid. Samas kodus tehtavad remonditööd on organiseerinud mees.
Omavahel räägime muidugi asjad läbi, aga kummalgi on nö oma vastutusvaldkond.