Teema: Täiskasvanu ristimine

1. #4142389:

   Minu vanemad on lapsena ristitud kuid mind on ristimata jäetud mingil põhjusel. Aja möödudes on see mind häirima hakanud ja olen mõelnud, et kas täiskasvanuid ka ristitakse?Kas täiskasvanuid ristitakse? Kuidas see välja näeb? Kas peavad olema mingid eeltingimused täidetud selleks?

   Ikka.vali kogudus välja.

Jah muidugi saab ka täiskasvanuna ristida. Luteri kirkus pead selleks leeri minema. See siis on selline kaks ühes pakett, et saad nii ristitud kui ka leeritatud. Ära muretse, seal on igas vanuses inimesi, keegi imelikult ei vaata. Mind hakkas ka mingil hetkel häirima, et ma pole ristitud. Valisin omale asukoha mõttes sobivaima koguduse välja,  vaatasin kodulehelt leerikursuse infot, registreerusin ja läksingi. See oli nii tore, elu parim kursus! Päriselt ka! Ristimine oli paar nädalat enne leeriõnnistamist.

Miks seda vaja on? Minu vanemad õnneks ei ristinud meid ja mina oma lapsi ka ei lase ristida. Täisealisena tehku mis tahavad.

Jah, loomulikult saab. Aga kui juba täiskasvanu oled, siis täieõiguslikuks koguduse liikmeks saab koos leeritamisega. Ristimine on sündinud lastele, kes nagunii veel usust ei tea ega seda valida ei saa. Leeriõpetusega võtad vastu oma usu juba teadlikult. Kui läbid leeri, siis ristitakse ja leeritatakse juba ühekorraga (siis luteri usus, eks kogudustel ole ka veidi erinevad praktikad)- Kui soovid oma lapsi ristida, siis ka selleks peaks vähemalt üks vanem ja ristivanem(ad) leeritatud olema.

#4142474:

#4142472:

Miks seda vaja on? Minu vanemad õnneks ei ristinud meid ja mina oma lapsi ka ei lase ristida. Täisealisena tehku mis tahavad.

Mis kommenteerid, kui see pole sinu teema? Keda huvitab, et sind ei ristitud. Keegi ei küsinud selle kohta.

Kas teid ei häiri see mõte, mida need kirikuõpetajad/nunnad on teinud noorte poistega? Üksikemadega?

#4142389:

Minu vanemad on lapsena ristitud kuid mind on ristimata jäetud mingil põhjusel. Aja möödudes on see mind häirima hakanud ja olen mõelnud, et kas täiskasvanuid ka ristitakse?Kas täiskasvanuid ristitakse? Kuidas see välja näeb? Kas peavad olema mingid eeltingimused täidetud selleks?

Põhiline eeltingimus täiskasvanuna on see, et usud jumalat. Laps jumalat uskuma ei pea, aga tema vanemad tavaliselt teevad seda ja siis soovivad, et laps kasvaks ka usus.

Luterlikus tavas on küll see, et kes teadlikult juba jumalat usub ja tahab kirikuga seotud olla, see käib ka leeris ära (ja protsessi käigus ristitakse nagu siin juba kirjeldatud). Leerile eelneb leerikool ja seda saad “oma” kiriku/koguduse juures uurida, et millal algab jne. Pärast leeri saad ka koguduse liikmeks (ja peaksid liikmemaksu maksma hakkama).

Aga kirikus jumalateenistustel ja muudel üritustel võivad reeglina käia kõik – ristitud, leeritatud või ei kumbagi.

Ristimiseks ei pea läbima leerikursust. Leer ja ristimine on kaks ise asja.

#4143034:

Ristimiseks ei pea läbima leerikursust. Leer ja ristimine on kaks ise asja.

Üldiselt ei olda nõus täiskasvanut ilma leeripaketita ristima. Eks konfessiooniti ole ka asjad erinevad. Baptistid ristivadki ainult täiskasvanuid.

Kes on leeri ja ristimise läbi teinud – kas see on mõjutanud ka kuidagi teie igapäevaelu? Ehk on midagi mida te enam varasemaga võrreldes ei tee või miski muu?

#4143310:

Kes on leeri ja ristimise läbi teinud – kas see on mõjutanud ka kuidagi teie igapäevaelu? Ehk on midagi mida te enam varasemaga võrreldes ei tee või miski muu?

Igapäevaelu ilmselt mitte. Miski muu … meil oli väga hea õpetaja, väga hea jutuga, tema jutustused ja lood (leerikoolis) aitasid paremini kristlust ja usklikke tundma ja mõistma õppida.
See ristimine minu jaoks on nagu.. kindlustus pigem. Ma ei tea, kas ma otseselt usun Jumalat, aga hea ja uhke tunne on näiteks osata kaasa lugeda Meie Isa palvet (nt nüüd vabariigi aastapäeva aegu), lausuda neid universaalseid ja igavesi häid soove, mida inimkonnal ajast aega vaja. Piiblilugude üdini uskumisest tähtsam ongi minu meelest põhimõtted, mida need sümboliseerivad.
Lapsed mul ei ole ristitud, jätan selle samamoodi neile otsustada nagu minu vanemad mulle jätsid. Lugusid olen neile lugenud ja öelnudki, et need on jutustused väga vanst ajast, mille kohta me täpselt ei tea, mis ja kuidas juhtus. Aga seal on niivõrd palju õpetlikku, et kulub igaühele ära.

#4143341:

Igapäevaelu ilmselt mitte. Miski muu … meil oli väga hea õpetaja, väga hea jutuga, tema jutustused ja lood (leerikoolis) aitasid paremini kristlust ja usklikke tundma ja mõistma õppida.
See ristimine minu jaoks on nagu.. kindlustus pigem. Ma ei tea, kas ma otseselt usun Jumalat, aga hea ja uhke tunne on näiteks osata kaasa lugeda Meie Isa palvet (nt nüüd vabariigi aastapäeva aegu), lausuda neid universaalseid ja igavesi häid soove, mida inimkonnal ajast aega vaja. Piiblilugude üdini uskumisest tähtsam ongi minu meelest põhimõtted, mida need sümboliseerivad.

Justnimelt! Paljud ristivadki end lihtsalt moepärast, omamata vähematki arusaamist, mis ristimise tegelik tähendus on. Minu jaoks arusaamatu – mis mõte sellisel pelgal riitusel on?

#4143354:

Justnimelt! Paljud ristivadki end lihtsalt moepärast

Kas ristimine on popp? Ei teadnudki.

#4143361:

#4143354:

Justnimelt! Paljud ristivadki end lihtsalt moepärast

Kas ristimine on popp? Ei teadnudki.

“Moepärast” tähendab “vormi täiteks”, mitte seda, et see ilmtingimata moes oleks. Ehkki 90ndatel oli, tõsi küll, ka moes end ristida.

Minu jaoks on ka kummaline see, et keegi laseb end ristida täiskasvanuna, aga ise väidab, et jumalasse ei usugi. Mingi karja kuulumise vajadus?

Samas ma ise olen selline, kes ristimise ja leeri teismelisena läbi tegi. Käisin keskkooli ajal pa igal pühapäeval kirikus ja olin muul viisil ka aktiivne noorliige. Aga nüüd, 20 aastat hiljem, ma enam üldse jumalasse ei usu. Kirikut pean parajaks kultuuriliseks tralliks oma iganenud sakramentidega ja ajupesuga, mis on “õïge” ja “vale”. Nii must-valge maailm seal. Teismelisele minule oli ehk vaja seda musta ja valget, aga nüüd tean, et elu on ikka hoopis huvitavam ja mingit juhtivat suuremat võimu (isegi konspiratsiooni) pole vaja pimesi uskuda.

Mul on ausalt öeldes väga hea meel, et ma sellest välja kasvasin.

#4143355:

#4143354:

#4143341:

Igapäevaelu ilmselt mitte. Miski muu … meil oli väga hea õpetaja, väga hea jutuga, tema jutustused ja lood (leerikoolis) aitasid paremini kristlust ja usklikke tundma ja mõistma õppida.

See ristimine minu jaoks on nagu.. kindlustus pigem. Ma ei tea, kas ma otseselt usun Jumalat, aga hea ja uhke tunne on näiteks osata kaasa lugeda Meie Isa palvet (nt nüüd vabariigi aastapäeva aegu), lausuda neid universaalseid ja igavesi häid soove, mida inimkonnal ajast aega vaja. Piiblilugude üdini uskumisest tähtsam ongi minu meelest põhimõtted, mida need sümboliseerivad.

Justnimelt! Paljud ristivadki end lihtsalt moepärast, omamata vähematki arusaamist, mis ristimise tegelik tähendus on. Minu jaoks arusaamatu – mis mõte sellisel pelgal riitusel on?

Jah, ja siis veel abiellumine ka. Eriti lamp on kui minnakse leeri selleks, et saaks abielluda.

Miks seda miinustatud on? Väga õige tähelepanek. Muidu nagu Jumalat ei usu, aga kirikus tahaks ikka abielluda?