Esileht Ajaviite- ja muud jutud Täiskasvanud inimesed ja ropendamine

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Täiskasvanud inimesed ja ropendamine

Postitas:
Kägu

Aru ma ei saa, miks inimesed nii käituvad ja veel avalikult?
Mõjud lapsepõlvest?
Hiljuti oli üks raamatuesitlus, kus loobiti selliseid pärleid, et halb hakkas…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis saab nüüd

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hiljuti oli üks raamatuesitlus, kus loobiti selliseid pärleid, et halb hakkas…

Mis raamatu esitlus see oli? Kui näiteks mõni punkkirjanik ebatsensuurseid sõnu kasutab siis ma ei paneks tähelegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

Kunagi oli üks Vikerkaar, mis oli otsast otsani roppusi täis, ei mäleta enam, kes need autorid seal olid, üks oli äkki Sauter, või kes meil need roppkirjanikud on. Ja ma ei mõtle seda, et vahel kontekstist sõltuvalt on sellised väljendid omal kohal, vaid neljatähelised olidki põhisõnadeks. Tegemist oli mehe ja naisega, kes kas elasid koos või kokku või mingi muu selline tripp, ja siis kõik tegevused, kehaosad olidki eranditult sellised. Lihtsalt jälk. Ka Loomingus on selliseid jutte olnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei olnud punkkirjanik, iluvaldkonna “kuninganna” raamatuesitlus oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgatus võiks olla: Miks kirjanik tahab kirjutada ropendades? või Miks kirjanik tahab kujutada ropendavaid tegelasi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei saa sellist pealkirja teemale panna, sest tegemist pole kirjanikuga, vaid lihtsalt ropult väljenduva isikuga, kelle mõtted raamatuks said.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis ronid siis sellisele esitlusele, kui erinevusi ei kannata. Ilmselgelt ei suhtle kõik inimesed ühtemoodi ja kõigi suhtlemisviis ei sobigi igaühele. Tean küll, keda sa mõtled. Lugesin netist ühte katkenditki sellest raamatust. Sain aru, et pole minu teema ja jätsin asja sinnapaika. Järelikult pidid piisavalt kursis olema, kui koguni kohale läksid. Milleks siis pärast jonnida, et ööää, tädi kasutas roppe sõnu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis ronid siis sellisele esitlusele, kui erinevusi ei kannata. Ilmselgelt ei suhtle kõik inimesed ühtemoodi ja kõigi suhtlemisviis ei sobigi igaühele. Tean küll, keda sa mõtled. Lugesin netist ühte katkenditki sellest raamatust. Sain aru, et pole minu teema ja jätsin asja sinnapaika. Järelikult pidid piisavalt kursis olema, kui koguni kohale läksid. Milleks siis pärast jonnida, et ööää, tädi kasutas roppe sõnu.

Mina ei lugenud eelnevalt raamatust katkendit ja polnudki teda varem esinemas/rääkimas näinud, seega ei teadnudki, mida oodata. Nüüd tean ja üritan mõista, kuidas suudab täiskasvanud inimene end nii ropult väljendada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kesse on siis? Iluvaldkonna kuninganna ei ütle mulle midagi kahjuks..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kesse on siis? Iluvaldkonn kuninganna ei ütle mulle midagi kahjuks..

Apollo kuu raamat, vt ise

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tahan arvata, et kas see süstija? Lihtsalt oli saade just, kus raamatust juttu oli, aga saates ei kuulnud ropendamist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aa, leidsin vihje järgi. Mai tea, Marjud minu meelest kõik natuke ropendavad.
Aga Jesper Parve kiitis raamatut ning soovitas seda kohustuslikuks kirjanduseks. Tema ometi ei eksi ju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aa, leidsin vihje järgi. Mai tea, Marjud minu meelest kõik natuke ropendavad.

Aga Jesper Parve kiitis raamatut ning soovitas seda kohustuslikuks kirjanduses. Tema ometi ei eksi ju.

Ju neil on sarnane nägemus sellest, mis äge on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aa, leidsin vihje järgi. Mai tea, Marjud minu meelest kõik natuke ropendavad.

Aga Jesper Parve kiitis raamatut ning soovitas seda kohustuslikuks kirjanduseks. Tema ometi ei eksi ju.

Tean seda naist varasemast ajast ja üllatusin, et ta oma elust raamatu on kirjutanud. Mis on selles raamatus sellist, mis teeb selle kohustuslikuks? Lihtsalt fakt, et Jesperi kirjastus selle avaldas, pole minu jaoks piisav põhjus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pole küll aimugi (ega taha pärast J.Parve nime lugemist teada), mis raamatust jutt on, aga kui me nüüd päris kirjanduse juurde läheme, siis kui karakter on ropendaja, exvang, mats, onu Heino vms, siis kirjanik teda ka nii kujutab.

Päris nii nüüd ka ei saa olla, et “keelame ära kõik ilukirjanduslikud tegelased, kelle kõnepruuk haavaks lugeja silma ning kirjanikud – looge vaid laitmatu maine, ellusuhtumise ja sõnavaraga tegelasi!”

Me oleme selle tsensuuriga niigi liiga kaugel juba. Rahvas saab šoki, kui teatrilaval keegi poolhäälel “kurat!” või “persse!” ütleb. Isegi kui mängitav situatsioon laval on selline, et tavaelus enamik (mehi) loeks maha terve rodu erinevaid roppusi. Filmides enam keegi ei suitseta, isegi kui kirjanduslikku tegelast on raamatus kirjeldatud sigari või piibuga (paremal juhul filmis tegelane hoiab käes kustunud sigarit või näidatakse, kuidas ta selle süütab ja siis sõidab kaamera eemale). Keelame kõik sõimusõnad ka ära – mismõttes laval öeldakse: sa vana paks siga! Meie õrnad kõrvad kukuvad ju ära…
Päris lolliks oma roosas mullis ka ei maksaks minna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Rahvas saab šoki, kui teatrilaval keegi poolhäälel “kurat!” või “persse!” ütleb.

Tohoh, kus see nii on? Ok, jätame ossid ja ossitarid välja, kes käivad “Klassikokkutulekut” vaatamas (saal alati pungil täis ning kõik on iga roppuse üle rõõmsad), aga olen viimasel ajal käinud teatris ja pealtnäha kultuursed inimesed (pedagoogid näiteks) naeravad samuti kas otseste pe.sesaatmiste või läbi lillede ropendamise peale.
Ütleks, et esteedid on tugevalt vähemuses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tean,et ühes tehnoloogiat õpetavas tehnikumis õppejõud loengu ajal väljendab ennast selliselt, et “…siis ongi pe..ses…”, ” … .urat …täielik s..t…”, “…bizdets…”jms. Täiesti arusaamatu, kuidas sellised ÕPETAJAKS on satunud. Võibolla pole keegi juhtkonnale sellest teavitanud või on lihtsalt nii kõva spetsialist, et asendust raske leida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Rahvas saab šoki, kui teatrilaval keegi poolhäälel “kurat!” või “persse!” ütleb.

Tohoh, kus see nii on? Ok, jätame ossid ja ossitarid välja, kes käivad “Klassikokkutulekut” vaatamas (saal alati pungil täis ning kõik on iga roppuse üle rõõmsad), aga olen viimasel ajal käinud teatris ja pealtnäha kultuursed inimesed (pedagoogid näiteks) naeravad samuti kas otseste pe.sesaatmiste või läbi lillede ropendamise peale.

Ütleks, et esteedid on tugevalt vähemuses.

Just, nad naeravad lihtsa “kurat” peale, sest see on nii ootamatu ja šokeeriv, et sellist asja julgeb lavale panna vaid julgeim teater/lavastaja. Sama massiivne kontingent, kes hakkab itsitama, kui lavalt öeldakse “rinnahoidja” või, hoidku jumal, “kondoom”.
Nii kaugele oleme me sellega jõudnud, et teater ja raamat ja film ei räägi enam inimeste keelt. On täiesti eraldi Eesti keel, mida räägitakse teatrietendustes. Kui jätame kõrvale a la Raua elulood, siis ilukirjanduses on kõik tegelaskujud üheülbaliselt ja karakterist olenematult maheda väljendusviisiga. Kõik räägiivad korrektsete alus-öeldis-sihitis lausetega. Ka äsja vangist naasnud naabrionu Boriss ütleb ka esimesed sõnad pärast uksest sisse murdmist, et “No tere päevast, kallis naabripere! Kas võtame tervituseks pitsi puhast kangemat, kui teil leidub?” mitte “Noh, sitapead, kas viina on? Rõõmustage, Borja tuli!, sitaks lõbusaks läheb meil siin see elu!”. Ja teised ei vasta raamatus, filmis või lavastuses talle: “Kurat, kao parem minema, raisk, mingit viina ei ole, ega tule, kurat. Kao persse pika sammuga!” vaid “Oo, sina, Boriss, ka siin, no eks tule, istu maha, kui juba tulid. Ammu pole näinud! Aga alkoholi me ei tarbi”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hiljuti oli üks raamatuesitlus, kus loobiti selliseid pärleid, et halb hakkas…

Mina jälle ei saa aru, mis üldse ajab inimest sellise raamatu esitlusele? OK, sugulased ja tuttavad lähevad, aga kuidas üks tavaline inimene sellise esitluse üldse üles leiab, seda enam, et autor pole ei tuntud kirjanik ega ka Eestis eriti tuntud inimene.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hiljuti oli üks raamatuesitlus, kus loobiti selliseid pärleid, et halb hakkas…

Mina jälle ei saa aru, mis üldse ajab inimest sellise raamatu esitlusele? OK, sugulased ja tuttavad lähevad, aga kuidas üks tavaline inimene sellise esitluse üldse üles leiab, seda enam, et autor pole ei tuntud kirjanik ega ka Eestis eriti tuntud inimene.

Neid sageli peetakse raamatupoodides. Ja kui sa juba seal oled ja riiulite vahel raamatuid uurid, siis huvi pärast ikka vast vaatad, et kes ja mida tutvustab. Või satud sinna keset esitlust. Ise ka kogemata oma viiele sattunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ropenda see kes midagi ei tee.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii kaugele oleme me sellega jõudnud, et teater ja raamat ja film ei räägi enam inimeste keelt. On täiesti eraldi Eesti keel, mida räägitakse teatrietendustes. Kui jätame kõrvale a la Raua elulood, siis ilukirjanduses on kõik tegelaskujud maheda väljendusviisiga. Kõik räägiivad korrektsete alus-öeldis-sihitis lausetega. Ka äsja vangist naasnud naabrionu Boriss ütleb ka esimesed sõnad pärast uksest sisse murdmist, et “No tere päevast, kallis naabripere! Kas võtame tervituseks pitsi puhast kangemat, kui teil leidub?” mitte “Noh, sitapead, kas viina on? Rõõmustage, Borja tuli!, sitaks lõbusaks läheb meil siin see elu!”. Ja teised ei vasta raamatus, filmis või lavastuses talle: “Kurat, kao parem minema, raisk, mingit viina ei ole, ega tule, kurat. Kao persse pika sammuga!” vaid “Oo, sina, Boriss, ka siin, no eks tule, istu maha, kui juba tulid. Ammu pole näinud! Aga alkoholi me ei tarbi”.

Appi, see oli nii naljakas, et kõõksusin naerda siin vaikselt. 😀

Olen sinuga täiesti nõus. Eks filmides ole samamoodi – ikka püüan kõik Eesti filmid korragi ära vaadata ja ammu olen imestanud, et miks enamik tegelasi räägib nii vähe või nii valesid asju. A’la mees ütleb naisele, et tal on armuke. Naise näos ei liigu ükski närv – vaatab veidi aega kaugusse ja siis küsib tuimalt, et “mida me siis nüüd teeme?”. “Ma ei tea, lähme lahku, lapsed jäävad sinuga”, ütleb mees. “Nojah siis”, ütleb naine. Kui koostada tegelastele mingi psühholoogiline profiil, siis selguks, et enamikul ei olegi mingit iseloomu ja ülejäänutel on üks ja sama iseloom kogu kamba peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vaadake neid inimesi kes kaivad eesti “stand upi” kuulamas, täiesti mõttetut möla aetakse ja rahvas krampides ja koige rohkem alati siis kui ropendatakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ütleks, et esteedid on tugevalt vähemuses.

See lugu sobib siia nagu rusikas silmaauku 🙂
https://www.youtube.com/watch?v=ba0UO75o3Pk

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rpoendamine näitab sisemise intelligentsi puudumist. Meie peres ei ropendata, loomulikult on see ka lastel keelatud, saavad kohe suge. Ja ei osta ega loe ka selliseid raamatuid, kui mõni arvab, et ropendamine, labastumine jne tõstab raamatu väärtust – siis mitte minu silmis.
Viidatud raamatust ja tema autorist ei tea midagi, ei tunne ega ei ole seda raamatut ka lugenud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rpoendamine näitab sisemise intelligentsi puudumist. Meie peres ei ropendata, loomulikult on see ka lastel keelatud, saavad kohe suge. Ja ei osta ega loe ka selliseid raamatuid, kui mõni arvab, et ropendamine, labastumine jne tõstab raamatu väärtust – siis mitte minu silmis.
Viidatud raamatust ja tema autorist ei tea midagi, ei tunne ega ei ole seda raamatut ka lugenud.

Sina küll intelligentne ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rahvas saab šoki, kui teatrilaval keegi poolhäälel “kurat!” või “persse!” ütleb.

Tohoh, kus see nii on? Ok, jätame ossid ja ossitarid välja, kes käivad “Klassikokkutulekut” vaatamas (saal alati pungil täis ning kõik on iga roppuse üle rõõmsad), aga olen viimasel ajal käinud teatris ja pealtnäha kultuursed inimesed (pedagoogid näiteks) naeravad samuti kas otseste pe.sesaatmiste või läbi lillede ropendamise peale.

Ütleks, et esteedid on tugevalt vähemuses.

“Noh, sitapead, kas viina on? Rõõmustage, Borja tuli!, sitaks lõbusaks läheb meil siin see elu!”. Ja teised ei vasta raamatus, filmis või lavastuses talle: “Kurat, kao parem minema, raisk, mingit viina ei ole, ega tule, kurat. Kao persse pika sammuga!” vaid “Oo, sina, Boriss, ka siin, no eks tule, istu maha, kui juba tulid. Ammu pole näinud! Aga alkoholi me ei tarbi”.

Sest nii ju ka keegi ei räägi. Kui see Borja, va vang, nii peakski rääkima siis naabripere pole ju äsja vanglast vabanenud. Neil on teine sõnavara.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul mees ropendab liiga palju. Ei saa öelda, et ta oleks rumal või et pole intelligentne. Ütles kunagi, et kui tööl alluvatele ütleb, et tehke nii või miks midagi valesti, siis hakkab mingi hala ja venimine peale. Kui käratab, et T**a küll, tee ära, siis kõik kohe liigutavad. Kodus lastega kontrollib end, aga kui ärritub, siis lendavad kõik karvased sõnad.
Mind häirib, aga olen leppinud.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Täiskasvanud inimesed ja ropendamine