Esileht › Pereelu ja suhted › Täiskasvanud laps ja tema reiside ja muude lõbustuste eest tasumine
Teema: Täiskasvanud laps ja tema reiside ja muude lõbustuste eest tasumine

Võiks ikkagi ise oma kulud katta. Saan aru, et vahest ikka ema-isa teevad välja, nt kohvikus vms. Aga täiskasvanud elu ongi selline, et kui raha pole, siis ei reisi. Kui tahab kaasa tulla, siis peaks ikkagi ka panustama. Kui taha pole, siis kogub ja läheb kunagi hiljem.

Oleneb sellest, kas tahate koos suurema lapsega reisida või ei.
Kui ta hakkab ise oma reise rahastama siis lähevadki oma neiuga koos reisile, ilma vanemateta. Vaevalt ta hakkaks siis oma säästetud rahast vanematega koos puhkama. Eriti kui puhkus käib noorema lapse järgi.
Kui on rahaliselt võimalus ma ei näe miskit probleemi selles, et ka äsja eraldi elavat ja mitte hästi teenivat last toetada, tema osa reisil maksta vmt.
Eks nii poolnaljaga öeldakse, et lapsed valivad teile tulevikus hooldekodu. Ka täiskasvanuks saanud laps on laps, mitte ei lükata uks kinni, head aega, meie töö tehtud ja kasva suureks ja tubliks nüüd.

Poeg läheb vanematega reisile ja pruut jääb maha? Ma loodan, et kui poeg tagasi jõuab, on pruut välja kolinud. Kas sõidavad koos või ei sõida ka poeg, mingit muud varianti pole olemas.

Mis laps ta enam on!? Pruut ka nagu mänguasja eest või? Kui on otsustanud omaette elada, siis majandagu ka ise. Varem või hiljem saab ka pruudil sellisest haledast memmekast kõrini.

Kui reisimine koos perega on sulle oluline, siis selle eest oleksin valmis maksma, aga korteri ja autoga seotud kulude eest vist küll ainult lühiajaliselt. Minu vanemad toetasid mind seni kuni käisin ülikoolis, kui aga tööle läksin, siis nö olmekulud (üür, kommunaalid, bensiin), tasusin ise. Aga see motiveeris mind arenema ja parema töökoha nimel pingutama jne, mis mind muidu motiveeriks, kui vanemad tasuvad? Muidugi kui oli kuu lõpuks raha otsas, sain ka alguses vähe palka, siis nad aitasid mind, aga ma ikka õppisin kiiresti ise majandama.
Reiside eest (umbes korra aastas) nad ikka maksid, sest teadsid, et tahtsin kodu sissemaksu raha koguda ja ega ma mingeid reise endale lubada poleks saanud.

Poeg läheb vanematega reisile ja pruut jääb maha? Ma loodan, et kui poeg tagasi jõuab, on pruut välja kolinud. Kas sõidavad koos või ei sõida ka poeg, mingit muud varianti pole olemas.
Mõtlesin sama. Mehel on täiesti õigus, normaalne mees ei jäta enda elukaaslast koju ega lähe emme-issi papi eest välismaale puhkama. Ei kujutaks sellist asja ettegi ja ausaltöeldes oleks mul häbi kui mu poeg enda väljavalituga sedasi käituks. Oleks täiesti elementaarne, et kui mõlemad minna ei saa, ei lähe ka poeg reisile. Mis puutub peretuttavasse, siis halloo, ilmselgelt on ju tegemist Sinu ja Sinu abikaasa sõbraga. Arusaadavalt tiksuvad väikesed lapsed oma vanematega mingi ajani koosviibimistel kaasas, aga eeldada, et täiskasvanud poeg ikka vanemate sõprade sünnipäevale ronima peaks, on küll pehmelt öeldes kummaline. Kuidas Sa tuled üldse selle peale? Ja täismeeste tõesti ka tuleks sinna peole? Kuskil olete poisist mehe kasvatamisega puusse pannud. Hea, et Sul abikaasa seda aduma hakkab vaikselt, ehk saab midagi veel päästa.

Reisimine pole hädavajalik, vaid puhas meelelahutus. Kui poeg on täiskasvanud ja elab koos pruudiga, siis moodustavad nad oma leibkonna. Mismõttes tahab poeg elada omaette, koos naisega, aga osaliselt vanemate rahakoti peal? Poeg ei peaks teiste raha eest reisil käima ja veel üksi, vaid kui tulevad, siis koos ja maksavad oma osa ise kinni. Pruudi maha jätmine oleks poja poolt kummaline.

Sa oled oma poja kasvatanud selliseks, kes käib emme raha eest reisil ja jätab naise üksi koju makarone sööma.

arutasime pojaga reisi teemadel, sest esimest korda tuleb nö oma kodust eraldi kohvriga, et kõik vajalik kaasa saaks ja kuidas oleks otstarbekam pakkida
Kahte korraga tõesti kahjuks ei saa, et poeg oleks ühekorraga nii väike lapsuke, kes ei oska veel kohvrit pakkida, ja samas juba kõva ärikas, kes oskaks raha teenida ja ise initsiatiivi näidata.

Mis laps ta enam on!? Pruut ka nagu mänguasja eest või? Kui on otsustanud omaette elada, siis majandagu ka ise. Varem või hiljem saab ka pruudil sellisest haledast memmekast kõrini.
Memmekas, miks? Minu sõbrannad tasuvad oma reiside eest ise, hea küll, mees teeb mõnikord õhtusöögi välja ja harva ka spa. Nii ei saagi üürikorterist välja, kui ainult üks panustab.

Ma räägiks ka eraldielava lapsega need asjad läbi. Pruudi eest küll ei maksaks.
Sa hoiad liialt oma last kontrolli all. Lõika nabanöör läbi ja rahakraanid ka. Elamise eest aitaks tasuda, aga auto ja muud kulud peaks laps ise tasuma.
Me kevadel käisime perega reisimas nii, et tütre poiss-sõpra kaasas polnud. Lihtsalt ei olnud nõus ühe täiskasvanu eest lisaks maksma. Poisil ka raha polnud ja jäi maha. Tütar väga õnnetu polnud, sai nädal aega palmi all passida. Tütar elab veel kodus, aga käib ülikoolis ja tööl. Oma nn kutiga koos ei ela, aga vahel ööbib poiss meil ja tüdruk ka tema juures. Me praktiliselt üldse vanima lapse kulutusi ei kanna. Auto ja muude asjade eest hoolitseb ise, toitu ostab endale ise(vegan värki). Ainult jah elab veel kodus ehk kasutab vett, elektrit, kütet jne.

Ja keegi ei saa palka üle 1500-1800 kätte, kahel kohal töötades ehk saaks ka 2800, aga siis pole aega reisida. Seda pole vist raske Tallinnas teenida ühel noorel tüdruksõbral?

Ma ei kujuta ette, et täiskasvanud mees läheb vanemate raha eest koos vanematega reisile ja enda naise jätab rahulikult koju passima, sest talle raha ei jätku. Ja naine täiesti rahul sellega? Kui inimesed elavad koos, on nad üks pere. Saavad käia sellistel reisidel, milleks neil raha jagub. Poiss hakaku mehena käituma.

Mis laps ta enam on!? Pruut ka nagu mänguasja eest või? Kui on otsustanud omaette elada, siis majandagu ka ise. Varem või hiljem saab ka pruudil sellisest haledast memmekast kõrini.
Memmekas, miks? Minu sõbrannad tasuvad oma reiside eest ise, hea küll, mees teeb mõnikord õhtusöögi välja ja harva ka spa. Nii ei saagi üürikorterist välja, kui ainult üks panustab.
Ok, ma ei tunne selliseid inimesi õnneks. Päris masendav elu.

Ok, ma ei tunne selliseid inimesi õnneks. Päris masendav elu.
Kuidas masendav? See ju sunnib pidevalt arenema ja otsima võimalusi, kuidas rohkem teenida. Kui mees kõik kinni maksab, siis ei tahagi enam midagi teha. Enne kodu mängimist oleks aga tarvis kool lõpetada, otsida töökoht, osta kodu ja alles siis pereks kasvada. Kaks kooselavat inimest ei moodusta veel perekonda.

Ma räägiks ka eraldielava lapsega need asjad läbi. Pruudi eest küll ei maksaks.
Sa hoiad liialt oma last kontrolli all. Lõika nabanöör läbi ja rahakraanid ka. Elamise eest aitaks tasuda, aga auto ja muud kulud peaks laps ise tasuma.
Me kevadel käisime perega reisimas nii, et tütre poiss-sõpra kaasas polnud. Lihtsalt ei olnud nõus ühe täiskasvanu eest lisaks maksma. Poisil ka raha polnud ja jäi maha. Tütar väga õnnetu polnud, sai nädal aega palmi all passida. Tütar elab veel kodus, aga käib ülikoolis ja tööl. Oma nn kutiga koos ei ela, aga vahel ööbib poiss meil ja tüdruk ka tema juures. Me praktiliselt üldse vanima lapse kulutusi ei kanna. Auto ja muude asjade eest hoolitseb ise, toitu ostab endale ise(vegan värki). Ainult jah elab veel kodus ehk kasutab vett, elektrit, kütet jne.
Kui laps elab teie juures, moodustate teie ühe leibkonna ja kui võimalusi on, siis sobivad maksmiseks igasugused variandid ja kokkulepped ja loomulikult ei eelda keegi, et kõikide sõbrad, sõbrannad jne. peaks ka reisile kaasa vedama. Teemaalgataja poeg elab koos elukaaslasega. Nemad moodustavad ühe leibkonna. Päris hale vend, kes enda naise koju jätab ja vanemate papi eest üksi puhkama tõmbab.

Kõik ei saa endale rikkureid lubada kahjuks. Tänapäeval maksavad naised ise. Lepi või otsi rikkur. Pahaks ei saa panna, naisel on see õigus.

Kõrvalepõige veel, et üks tuttavate pere, kellega läbi käime, tuttavate ühel pereliikmel tuleb sünnipäev ning peab seda ühes söögikohas, ütles mulle et arvestan et tulete kolmekesi, sest poeg elab ju juba omaette. Mind kuidagi solvas see, et kas see et ta iseseisvalt elab, takistab tal sünnipäevale tulemast,
No nüüd ma küsin. Kui sinu mehe vanemate noorpõlvetuttavad kutsuksid külla sinu ämma ja äia ja sinu mehe, kas sa poleks solvunud? Oleksid. Pigem eelsitaksid, et mees ka ei lähe.
Niisamamoodi peaks sind häirima hoopis see, et vanem poeg ei või elukaaslasega tulla. Kui ta sul vähegi mees on su poeg siis, ta NIIKUINII ei tule, kui ta naist ei kutsuta. Punkt. Seni on ta mitte mees, on üks poisike, kes liiga vara suguelu elab, aga emme põllepaelutahaks ikka lutsida. Kehvasti kasvatatud poiskne, ma ütleks. Tema tahab suure basseiniga ja emmega hotelli, aga naine istugu ja näksigu kodus seepi. Mees või asi.

Ok, ma ei tunne selliseid inimesi õnneks. Päris masendav elu.
Kuidas masendav? See ju sunnib pidevalt arenema ja otsima võimalusi, kuidas rohkem teenida. Kui mees kõik kinni maksab, siis ei tahagi enam midagi teha. Enne kodu mängimist oleks aga tarvis kool lõpetada, otsida töökoht, osta kodu ja alles siis pereks kasvada. Kaks kooselavat inimest ei moodusta veel perekonda.
Mina väga tahan enda tööd teha ja naudin seda väga. Seda tahtmist ei mõjuta küll kuidagi negatiivselt see, et mu mees materiaalsete asjade eest ise hoolt kannab. Pigem mõjub see positiivselt, sest jõuan ja tahan ennast arendada oma valdkonnas, mitte ei ole sundseisus ega pea mitmel kohal rabama. Oma kodu on meil abielu algusest peale olemas, tänan muret tundmast 🙂

Oleksin lapsele pakkunud, et tasute nii poja kui pruudi eest 50%. Siis noortel ka motivatsiooni koguda reisiks.

Mina väga tahan enda tööd teha ja naudin seda väga. Seda tahtmist ei mõjuta küll kuidagi negatiivselt see, et mu mees materiaalsete asjade eest ise hoolt kannab. Pigem mõjub see positiivselt, sest jõuan ja tahan ennast arendada oma valdkonnas, mitte ei ole sundseisus ega pea mitmel kohal rabama. Oma kodu on meil abielu algusest peale olemas, tänan muret tundmast 🙂
Mina küll olen sundseisus. Kas sa aru ei saa, et ma absoluutselt ei halvusta seda, et naised otsivad endale meest, kes neil kõik kinni maksab? Absoluutselt ei kadesta, ei halvusta, pole õnnetu. Lihtsalt mina ei taha nii ja kõik ja kuna endal ka raha pole, siis ei tee ka inimestele reise välja. Perekoolis ei käi ainult jõukad inimesed.

Ma ei tunne ka muret. Tunnustan. Siiralt, irooniata.

Kuna oleme majanduslikult heal järjel, siis ostan reisi ka täiskasvanud lapsele ning ei nõua temalt osa. Ma ei küsi ju ka mehelt tema osa ja vastupidi. Noortel kulub nagunii raha rohkem ja seega ei näe põhjust, et peaksin lapsele arveid hakkama esitama.

See ikka väga oleneb perekonnast.
Mul tädipoeg – ehitab endale hetkel maja. Pere käis soojamaareisil, ja maksti kõik kinni. Sh ta elukaaslase kulud.
Samas see tädipoeg ka iga nädalavahetus koos elukaaslasega vanemate juures, aitab maad korrashoida ja muud taolised asjad.
Kui poega nähtakse ainult reisid ajal – siis mina kindlasti ei maksaks kinni. Või siis last näed korra kvartalis õhtusöögil. Et kui miskit vaja, siis laps leiab oma vanemad üles aga muidu elab nn oma elu.
Meie peres – käime küll iga aasta soojamaareisil aga iga leibkond maksab oma kulud ise. Samas minul nt lapsele ostavad vanavanemad pidevalt riideid ja käivad temaga lõbustusparkides/lottemaal jne ja õde elab vanemate korteris, üüri maksmata.
Seega oleneb siiski perekonnast ja kuidas nn tundub õigem see asi.
Aga üks mis kindel, nõme selle loo puhul on see, et poja naine jäetakse reisilt maha. Võiks olla kas last üldse kaasa ei võeta või võetakse nn komplekt kaasa.

Meil just käis laps meiega reisil, pidas iseenesestmõistetavaks, et ise maksis enda osa. Elab talvel omaette teises linnas, käib seal ülikoolis, elamise eest maksame meie. Reisil söögid tegime küll ise talle välja, aga see oli meiepoolne ettepanek. Kui lapsel ikka endal sissetulek on ning ka elamise eest teie maksate, siis peaks ta tõesti ise reisi eest maksma.
Tüdruku teema on veel omaette – natuke inetu pojast üksi reisima minna. Võinuks siis enda rahast tüdruku reisi välja teha, kui teie tema eest maksite.

Kõrvalepõige veel, et üks tuttavate pere, kellega läbi käime, tuttavate ühel pereliikmel tuleb sünnipäev ning peab seda ühes söögikohas, ütles mulle et arvestan et tulete kolmekesi, sest poeg elab ju juba omaette. Mind kuidagi solvas see, et kas see et ta iseseisvalt elab, takistab tal sünnipäevale tulemast,
No nüüd ma küsin. Kui sinu mehe vanemate noorpõlvetuttavad kutsuksid külla sinu ämma ja äia ja sinu mehe, kas sa poleks solvunud? Oleksid. Pigem eelsitaksid, et mees ka ei lähe.
Niisamamoodi peaks sind häirima hoopis see, et vanem poeg ei või elukaaslasega tulla. Kui ta sul vähegi mees on su poeg siis, ta NIIKUINII ei tule, kui ta naist ei kutsuta. Punkt. Seni on ta mitte mees, on üks poisike, kes liiga vara suguelu elab, aga emme põllepaelutahaks ikka lutsida. Kehvasti kasvatatud poiskne, ma ütleks. Tema tahab suure basseiniga ja emmega hotelli, aga naine istugu ja näksigu kodus seepi. Mees või asi.
Äkki naine suvatseks ise raha teenida ja (kasvõi osaliselt) oma reiside eest maksta. Või otsiks natuke varakama mehe.
Jube vara hakkab pihta see teiste kulul elamine, kodust issi rahakoti pealt vaevu täiskasvanuks saanud kuti rahakoti peale.

Mis puutub peretuttavasse, siis halloo, ilmselgelt on ju tegemist Sinu ja Sinu abikaasa sõbraga. Arusaadavalt tiksuvad väikesed lapsed oma vanematega mingi ajani koosviibimistel kaasas, aga eeldada, et täiskasvanud poeg ikka vanemate sõprade sünnipäevale ronima peaks, on küll pehmelt öeldes kummaline. Kuidas Sa tuled üldse selle peale? Ja täismeeste tõesti ka tuleks sinna peole?
Miks? Meie oleme kolme sõbranna peredega pidanud igal aastal jaanipäeva ja aastavahetust koos alates sellest, kus meid oligi kolm sõbrannat. Siis lisandusid mehed, siis lapsed. Nüüdseks on need 6 last täiskasvanud. Ja nad käivad endiselt jaanipäevadel ja aastavahetusel meie seltskonnas, osad neist siis koos kaaslastega. Mitte alati, vahel on oma plaanid ka. Aga kuna neil oma selgeid traditsioone kujunenud ei ole, siis sageli ikka tulevad. Minu meelest on see tore, järelikult on meie seltskond pisavalt hea, et nad siiani tahavad meie üritustest osa võtta.
Ok, kui oleks pidu restoranis, siis on veidi teine stiil ja siis ehk tõesti korraldaksime ainudt sõbrad omavahel ja jätaks järeltuleva põlve maha. Aga vabas õhustikus peol on küll väga tore, kui noored ka käia tahavad.
Aga täiskasvanud laste reisi eest maksmine, eks sõltub rahalistest võimalustest. Mina maksin viimati siis, kui poeg oli 19. Ja tema tödruk jäi tol korral koju. Kahju oli küll, aga mul polnud võimalik maksta ja tnoortel endil ka mitte. Viimastel reisidel ei olepoeg enam kaasas käinud.

Kõrvalepõige veel, et üks tuttavate pere, kellega läbi käime, tuttavate ühel pereliikmel tuleb sünnipäev ning peab seda ühes söögikohas, ütles mulle et arvestan et tulete kolmekesi, sest poeg elab ju juba omaette. Mind kuidagi solvas see, et kas see et ta iseseisvalt elab, takistab tal sünnipäevale tulemast,
No nüüd ma küsin. Kui sinu mehe vanemate noorpõlvetuttavad kutsuksid külla sinu ämma ja äia ja sinu mehe, kas sa poleks solvunud? Oleksid. Pigem eelsitaksid, et mees ka ei lähe.
Niisamamoodi peaks sind häirima hoopis see, et vanem poeg ei või elukaaslasega tulla. Kui ta sul vähegi mees on su poeg siis, ta NIIKUINII ei tule, kui ta naist ei kutsuta. Punkt. Seni on ta mitte mees, on üks poisike, kes liiga vara suguelu elab, aga emme põllepaelutahaks ikka lutsida. Kehvasti kasvatatud poiskne, ma ütleks. Tema tahab suure basseiniga ja emmega hotelli, aga naine istugu ja näksigu kodus seepi. Mees või asi.
Äkki naine suvatseks ise raha teenida ja (kasvõi osaliselt) oma reiside eest maksta. Või otsiks natuke varakama mehe.
Jube vara hakkab pihta see teiste kulul elamine, kodust issi rahakoti pealt vaevu täiskasvanuks saanud kuti rahakoti peale.
Eks pott leidis kaane, poeg ja ka rahus liugleb vanemate rahakotil 😃 Samas on minu jaoks lihtsalt asju, mida ei tehta. Kui mõlemad ei saa reisile minna, ei lähe kumbki. Täiesti elementaarne minu jaoks.

Mina oleksin selle viimase ühise reisi pingutanud, et tüdruk ka kutsuda. Korra elaks te üle selle kulu. Edaspidi noored niikuinii elavad rohkem oma elu ja ei reisi terve elu koos vanematega. See tuleb uuesti päevakorda kui sünnivad lapselapsed.

Esileht › Pereelu ja suhted › Täiskasvanud laps ja tema reiside ja muude lõbustuste eest tasumine