Esileht › Pereelu ja suhted › Täiskasvanud laps ja tema reiside ja muude lõbustuste eest tasumine
Kaks võrdselt finantsiliselt tagasihoidlikul järjel olevat noort passivad täitsa kenasti kokku. Ei pea see tüdruk omale mingit vana pässi hakkama otsima pelgalt selle pärast, et tema noormees on memmekas ja emme põllepaeltes kinni.
No miks? Las võtab. Äkki siis viib oma vaesed vanemad ka reisile, mitte ei kurvasta üksinda. Pässi ei pidanud silmas ja miljonäri samuti mitte. 20 neiu ja 30 mees, idekas ja päsdist asi kaugel.
Vana päss? Vaadaku mõni 30 a või pisut alla selle mees.
Kaks kehval järjel inimest just ei sobi. Üks pidev närutamine ja sentide lugemine, mis viib tülideni ja suhte karile. Vähemalt üks peab normaalselt toime tulema, ideaalis muidugi mõlemad. Siis on suhe võrdne.
Just. Mõni elektriinsener näiteks.
Mul vastupidine mure – täisealine laps arvab, et ta peaks minu eest meie ühise reisi kinni maksma. (Käin tööl, saan palka, minu meelest täiesti arusaadav, et kumbki meist maksab enda eest. Aga lapsega on juba mitu vaidlust sel teemal peetud, asi hakkab puhta tõsiseks kiskuma.)
Sellest murest ma küll aru ei saa. Uhkus ei luba sul lapselt kinki vastu võtta või milles asi? Lase tal ometi siis välja teha, kui ta soovib. Küll sa leiad selle viisi, kuidas raha talle tagasi maksta, kui mitte enne, siis pärandusena.
Ma ei saa ka “murest” aru, meie täiskasvanud poeg tegi minule minule ja mehele reisi välja, tänuks selle eest, et oleme nii head vanemad olnud.
Ma pakuks, et maksvad 50% reisi ise kinni, me kunagi nii tegime, noored maksid poole enda reisist.
Nüüd juba tavapärased lahkumineku soovitused:) Tööle on pojukesel vaja hakata! Saan aru, et naine õpib, poeg on tööinimene ja emme ülalpeetav…
ükski normaalne inimene ju oma elukaaslast maha ei jäta, kui see ei jaksa maksta reisi eest, siis minnakse seljakotireisile odavamasse kohta, mitte ei pikutata emme raha eest veepargis kui naine kodus. Kaua see jätkub siis? Varsti laps, naine jälle kodus imetab ja kantseldab, pojuke vanemate raha eest reisil? Eline asi see foorum siin, mõni saab ikka ehk aru, kuidas puusse on pandud kunagi. Meie poeg hakkas reisikotti ise pakkima 10-aastaselt, esimene kord soovitasin asju ja oli ikka naljakaid asju võtnud, aga kuidas siis muidu laps iseseisvub? Pakime vanadekoduni tema kotti, ja las poja naine kükitab kodus?
Kas see asi on hilisemas elus siis mõeldamatu, et tehakse reis koos oma vanemate ja õdede vendadega? Me küll teeks, aga kui nüüd loen kui halb see on… meil 3 last. Ma tahaks küll vahel ainult oma perega reisida veel.
Eile käis poeg oma pruudiga külas ja arutasime pojaga reisi teemadel, sest esimest korda tuleb nö oma kodust eraldi kohvriga, et kõik vajalik kaasa saaks ja kuidas oleks otstarbekam pakkida. Nägin kui kurb oli poja pruut…[—]Peres on ka väiksem laps, kes tahab justnimelt suure veepargiga ja head hotelli, sama tahab ka suurem laps, kes praeguseks iseseisvalt elab.[—]Mina ise olen harjunud käima reisidel kogu perega ja ikka tahan, et vanem laps oleks kaasas,Oi, suurem poju tahab ka veeparki ja kuri issi ei luba?
Teil jah tuleks vaikselt harjuda, et pojal on pruut ja ta on täiskasvanud (kui on?). Oled sa valmis selleks, et nad maksaksidki ise oma reisi eest ja terve aja kudrutaksid näiteks avameelselt basseini ääres mitte ei laseks vahvasti liumäest alla?
Kui mina oma elukaaslasega koos elama hakkasin, läksime ise Egiptuse reisile. Ei eeldanud küll, et ämm või äi selle kinni maksma pidanuks.
Koos perega veepargis käia vaimustas mu poisse nii veel 14 aastaselt. Hiljem enam küll mitte.
Hämmastav, et täiskasvanud, teemaalgatusest selgub, et igaaastaselt reisinud noormees ei oska ise oma kohvrit pakkida.
Ja mina oleksin ka kurb, kui viimne kui üks inimene mu ümber räägiks eesootavast reisist ja vaid mina üksi oleks kõigest sellest ilma. Veidi nagu Tuhktriinu loo moodi, kui kasuõed valmistuvad ballile minema ja Tuhkatriinu vaeseke vaid triigib, kraamib ja trepil hüvastijätuks lehvitab.
Kas see asi on hilisemas elus siis mõeldamatu, et tehakse reis koos oma vanemate ja õdede vendadega? Me küll teeks, aga kui nüüd loen kui halb see on… meil 3 last. Ma tahaks küll vahel ainult oma perega reisida veel.
Reisida võib kasvõi kogu suguvõsaga, miks see halb peaks olema? Aga reisile minnakse ikka nii, et kas koos perega (täiskasvanud pojal on oma pere) või siis käib pere ka nii, et mees näiteks läheb sõpradega Norra kalastama, naine randa pikutama. Mitte nii, et raha pole, naine kurvastab kodus, mees emme raha eest veepargis lustib. Saavad lapse, siis mees käib edasi veepargis emme rahakotil, laps oma emaga kodus, sest perel raha pole?
Jaa, mamma tahaks siin poja võtta, aga siis on variant, et noored ise maksavad poja naise eest oma säästudest, mitte ei jäta seda koju üksi kurvastama. Või lähevad teisele, odavamale reisile. Või hangib poeg teise töökoha veel.
Pojal on aeg suureks saada.
ma poja elukaaslasena teeks asjast omad järeldused ja pojukese reisi ajal elaks lõbusat elu sõprade seltsis, kammiks vähe Tinderit ka, ehk leiab normaalsema mehe 😛 päris kindlasti ei jääks majapidamist kaapima ja pojukese tagasi tulles ta riideid pesema.
Mina ütleksin täiskasvanud pojale u pool aastat ette, et plaanime minna. Noored saavad ju mingi odavama majutuse valida näiteks. Meie pere võib sinu pere kaasatulekut finantseerida sellise summaga, ise otsustad, mitmekesi tulete ja kas suudate ise ülejäänu kokku koguda ja kaasa tulla või mitte, teada tuleb anda selleks ajaks, sest siis ei saa broneeringut enam tasuta katkestada.
Me võtsime lapse kallima kaasa. Aga see suhe ei jäänud ikka püsima. Ega vist jäägi need esimesed suhted püsima.
ma poja elukaaslasena teeks asjast omad järeldused ja pojukese reisi ajal elaks lõbusat elu sõprade seltsis, kammiks vähe Tinderit ka, ehk leiab normaalsema mehe ???? päris kindlasti ei jääks majapidamist kaapima ja pojukese tagasi tulles ta riideid pesema.
Riideid peseb tänapäeval ju masin.
Nüüd juba tavapärased lahkumineku soovitused:) Tööle on pojukesel vaja hakata! Saan aru, et naine õpib, poeg on tööinimene ja emme ülalpeetav…
ükski normaalne inimene ju oma elukaaslast maha ei jäta, kui see ei jaksa maksta reisi eest, siis minnakse seljakotireisile odavamasse kohta, mitte ei pikutata emme raha eest veepargis kui naine kodus. Kaua see jätkub siis? Varsti laps, naine jälle kodus imetab ja kantseldab, pojuke vanemate raha eest reisil? Eline asi see foorum siin, mõni saab ikka ehk aru, kuidas puusse on pandud kunagi. Meie poeg hakkas reisikotti ise pakkima 10-aastaselt, esimene kord soovitasin asju ja oli ikka naljakaid asju võtnud, aga kuidas siis muidu laps iseseisvub? Pakime vanadekoduni tema kotti, ja las poja naine kükitab kodus?
Loen ja võrdlen teiste teemadega. Igas lahutuse või suhteteemas käib palju kordi läbi see, et ka naine peab teenima ja panustama ja et enne lapsi võiks üldse oma korter olla. Ja siit loen vastupidist. Et naine on ülalpeetav, talle peaks reisi välja tegema, et pärast on naine kodune lastega ja jälle pole raha ja on ülalpeetav??? Mida see tähendab?
Minu arust oleks hea kompromiss see, et noored maksavad osaliselt ise oma reisi eest (nii palju, kui neil võimalik on) ja vanemad osaliselt. Kuna mina tahaksin ise oma poega kaasa, siis teeksin nii.
Omast kogemusest, mina tegin nii: kuna reis oli minu initsiatiiv, kallis majutus oli minu kapriis ja poja tüdruksõber on loomulikult pere osa, siis mina maksin kogu majutuse. Lennupiletid maksis igaüks ise, rendiauto kulud ja kütuse jagasime võrdselt, toitu “koju” ostis see kes poodi läks. Kui palju tegelikult maksis minu poeg ja kui palju tema tüdruk, ei ole minu asi. Nende pere, nende rahad.
Pere on tervik. Ka noorte pere. Suhtumist, et minu poeg on kunn ja tüdruk tuhkatriinu, ei tolereeri.
Täiskasvanud poja igapäevaseid kulutusi autole ja restoranile ei finantseeri. Kui on näpud põhjas või plaanis mõni suurem ost, siis räägime läbi. Kas toetan või saab raha laenuks.
Olen noorena sellises suhtes olnud…loodan, et tüdruk võtab kiiresti aru pähe ja jätab memmeka maha.
Poiss ei suuda igapäevaelu ise finantseerida ja te viite ta preemiaks reisile? Mis motivatsiooni peaks tal sel juhul olema ise oma kütuse eest kunagi maksta?
Kas loete neiut pereliikmeks või mitte? Rootsi kruiisid jne nagu seni on näidanud, et on oma pere liige ja nüüd järsku jätate ta maha ja võtate ainult poja kaasa. Oleksin ka kurb ja segaduses. Algusest peale oleksite noortelt rahalist panust oodanud või ainult poja käike toetanud, siis ei tunduks see reis üldse nii veider.
Üldiselt ikkagi lapsi võtaks kaasa seni, kuni neid lastena koheldakse, kui suhtuda poega ja neiusse kui eraldi perekonda, siis kutsuks neid kaasa ka perekonnana.
Mees, kes elab naisega, tahab ema-isaga suurde basseini vette mürama? Ja ema arvab, et see on nunnu. Minu vanemad oleksid teinud nii, nagu eespool ka soovitati. Maksnud pool pojukese ja pool tema naise reisist.
Mu mees ei oleks iial, mitte iial läinud veetorudesse kiljuma ja palmi alla jäätist limpsima emme raha eest, kui endal väike perekond olemas. Mitte iial! See ei tähenda, et ta kuskil üksi ei käinud ka alguses. Ikka käis, klassivennaga pargis suusatamas, ise trennis või vanaemal abiks. Ka komandeeringus või minule tundmatu oma kauge sugulase matustel kirstukandjaks, kuna mehi polnud eriti võtta. Aga see, et üks mees on nõus minema lõbureisile vanemate mugava rahakotiga, et saaks palmi all basseini “pommi” hüpata ja naise koju jätaks, on ennekuulmatu. Ma kuidagi veel saaks aru, kui tegemist oleks mingi maailmakuulsa ooperi enneolematult kuulsa trupiga, kuhu pileteid ünnestus saada üks ja naine pole ooperihuviline, aga noor mees on. Aga siin on tegu basseinipuhkusega 🙂
On võimalik, et mu mees oleks minu jaoks vanematelt nn protsendita laenu võtnud, mida pärast tagasi maksnud, peaasi, et ma ei tea ja ei tunne end solvatuna. Kuigi juba idee, et emps viib täiskasvanud poja oma raha eest ja peaaegu et süles bassu sulistama, sest poeg tahab suures bassus vett pritsida, on kummastav.
Loen ja võrdlen teiste teemadega. Igas lahutuse või suhteteemas käib palju kordi läbi see, et ka naine peab teenima ja panustama ja et enne lapsi võiks üldse oma korter olla. Ja siit loen vastupidist. Et naine on ülalpeetav, talle peaks reisi välja tegema, et pärast on naine kodune lastega ja jälle pole raha ja on ülalpeetav??? Mida see tähendab?
Halloo, naine õpib ja mees käib tööl, aga meest ülal peab tegelikult ju mamma! Mamma ostab kütuse ja maksab restoranis ja poja reisi! Mees on siin ülalpeetav, naine õpib!
Me võtsime lapse kallima kaasa. Aga see suhe ei jäänud ikka püsima. Ega vist jäägi need esimesed suhted püsima.
No ja siis? Tunned, et raha läks nagu untsu?
Meie kõigi esimesed boyfriendid alates lapsepõlvesõpradest võiksid siis praegu ohelda, et kui palju nad meie peale jäätiseraha või kinopiletite eest pappi panid. Ning kui mitu kotletti nende pere toidulaualt mina küllakutsutuna ära sõin.
Päris masendav suss on see pojuke ikka. Vaene tüdruk, aga ehk jõuab veel aru pähe võtta enne, kui tite saab selle memmepoju käest
Mina ütleksin täiskasvanud pojale u pool aastat ette, et plaanime minna. Noored saavad ju mingi odavama majutuse valida näiteks.
Meil on ühe paariga sellised reisisuhted. Kuna nemad on kordades jõukamad kui meie, siis arutame sihtkohad läbi. Tavaliselt elame eraldi hotellides, mis lähestikku. Meil 3 tärni, neil 5. Söögikohad valime vaheldumisi ja see, kes valib, teeb välja. Hommikust sööme eraldi. Ehk näiteks nemad viivad meid lõunaks Michelini kahe tärni restorani ja maksavad kõik. Kui me veel alguses ütlesime, et oi ei me veini küll teie taha eest ei hakkaks, siis nad tellisid ihtsalt pudeli(te)ga lauda ja lasid valada. Meie viime nad õhtuks randa pisikesse kalarestorani ja maksame kõik, ka joogid. Kui meie tahaks lennujaamast hoteli minna rongiga, siis nemad tellivad takso (kuigi tavaliselt neile tuleb nende hotelli sohver järgi ja siis muidugi palutakse meie hotellikese juurest ka läbi sõita) ja vaatavad meid imestusega, et nad sõidavad ja maksavad ju niikuinii, miks peaks pool taksot tühjaks jääma, nende kulu see ju ei suurenda, kui me ka sinna istume. Kui nad tahavad kallisse muuseumi minna, aga meil hakkab juba kitsas rahaga, aga ka tahaks, nad küsimata ostavad siis 4 piletit. See võib tunduda, et elame nende kulul, aga nad ise seda ettepanekut teevad igal aastal ning kui see juba 31 aastat nii on kestnud ja me oleme 50 aastat head semud, siis kõik on bueno. Nendel seltsim, meil seltsim. Sõbrustaksime ka sarnase rahakoti puhul.
arvan, et poeg pole veel päriselt täiskasvanuks saanud, mängib pruudiga kodu ja ühtlasi tahab emme-issi rahakotti nautida.
Täismees ei läheks reisile nii, et pruut kodus kurb. Koguks ise nii palju, et vähemalt tüdruku reis kinni maksta. Või ei läheks üldse. Või läheks pruudiga Soome v. Lätti.
Tuttavate peo osas olen samal arvamusel – kostitamine on kallis, ei pea eraldi elavaid isikuid kutsuma. Teie tuttavad ju, mitte lapse.
Me võtsime lapse kallima kaasa. Aga see suhe ei jäänud ikka püsima. Ega vist jäägi need esimesed suhted püsima.
No ja siis? Tunned, et raha läks nagu untsu?
Meie kõigi esimesed boyfriendid alates lapsepõlvesõpradest võiksid siis praegu ohelda, et kui palju nad meie peale jäätiseraha või kinopiletite eest pappi panid. Ning kui mitu kotletti nende pere toidulaualt mina küllakutsutuna ära sõin.
u tuhande euro eest on sulle väljatehtud?
Seni kuni lapsed õppisid katsime kõik kulud. Kui sai alustatud iseseisvat “tööinimese” elu, siis jäid jooksvad kulud oma kanda. Ja see oli kõigile normaalne.
Teemaalgatusest jääb arusaamatuks, kui vana see “laps” on. Milleks on vajalik selline kodumängimine, kui kõik jooksvad kulud peavad katma vanemad? Elataksegi ju selgelt üle oma võimete. Tee lapsele ettepanek, et oma jooksvad kulud tuleb ülevaadata, vajadusel kokku tõmmata ja ise katta. Siis on võimalik teha ka ühine perereis.
Mina tahan, et teemaalgataja vastaks konkreetsele küsimusele. Miks ta pojal peab olema auto?
Siis on võimalik teha ka ühine perereis.
Sa arvad et laps nii väga tahab seda vanematega reisi, kui nad ei maksa selle eest.
Sa arvad et laps nii väga tahab seda vanematega reisi, kui nad ei maksa selle eest.
Oleneb ju suhetest. Minu laps tahab küll minuga koos reisida. Kui ta ei tahaks, siis ei tuleks ka raha eest. Imelikud arusaamad sul.
Sa arvad et laps nii väga tahab seda vanematega reisi, kui nad ei maksa selle eest.
Oleneb ju suhetest. Minu laps tahab küll minuga koos reisida. Kui ta ei tahaks, siis ei tuleks ka raha eest. Imelikud arusaamad sul.
Pidasin silma pigem seda, et siis saab soovi korral vanemate kulul reisile.
Esiteks sõltub sellest, kas poeg on kooli lõpetanud või on 18aastane ning veel õpib ja selle kõrvalt ka käib tööl.
muidugi on minu arvates ühe ema poolt väga kummaline mõtteviis, et tema eraldi elav täiskasvanud poeg tuleks perereisile. samuti on selle noormehe mõtted minu arvates kummalised. tuleb oma vanematega reisile, aga elukaaslase jätab koju, sest raha pole.
mul on endal 4 last. vanim poeg 18, õpilane, aga ise on tahtnud tööle minna, otsinud töökoha, ausalt öeldes teenib minust rohkem, kuid ma võtan seda ni, et see on tema “taskuraha”. jah, tal on vanemate ostetud auto, aga kui soovib sellega sõita, teenib kütuse ise sisse. samas kui ma harva olen talle pakkunud, et võta küttekaart, tangi.. ta ei taha. aga ta elab veel meiega.
ma päriselt ei saa aru, miks hoitakse nii kramplikult sellest pereteemast kinni. tegelikult peaksime just olema õnnelikud, kui meie lapsed leiavad endale toredad ja mõistlikud kaaslased, kellega pere luua, koos elada. vanemaid armastatakse ju ikka ja vanemad saavad lapsi ka edasi armastada.
tegelikult on teemaalgataja mehel õige mõtlemine. kui poeg leidis raha omaette elama minna, siis tõesti, ta peab harjuma, et ta on täiskasvanu. auto on siin tema jaoks ikka “luksasi”. kui taha sõita, peab remmontima ning kulusid kandma ise. kui raha pole, siis sõidab ühistranspordiga.
kui söögiraha pole, ei tule teiega välja sööma. teeb kodus odavast materjalist ise süüa.
Kui ma oleks tüdruku ema, ma küsiks kohe et sind ei võetagi kaasa või?
Loen vastuseid ja mõtlen, kui erinevad on ikka inimeste väärtushinnangud.
Kui ma oleksin see tüdruk, oleks mul küll tõeliselt piinlik (tulevase)ämma-äia raha eest reisile minna. Isegi kui see ettepanek tehtaks, ma raudselt keelduksin. Minu elukaaslane on reisileminejate laps, oma perega alati neil reisidel käinud jne. Kui tema vanemad soovivad koos oma lastega selliseid reise jätkata, mis selles imelikku on? Väga kummaline eeldus, et nende tingimatu kohustus on ka poja elukaaslasele reis välja teha. Miks?
Noored võivad ju ise oma kulude ja kirjadega oma pere reise korraldada. Ega see noormehe traditsiooniline üks reis vanemate ja vennaga muud reisimist takista.
13.43 kägu – tüdruku emana oleks mul küll piinlik küsida, kas “sind ei võetagi kaasa”. Minu lapse majandamine või majanduslik aitamine on ikka minu rida. Nii et õigem küsimus oleks – kas sa soovid kaasa minna ja vajad, et me aitame sul kulud kanda.
Keegi siin vastas koguni, et
Esileht › Pereelu ja suhted › Täiskasvanud laps ja tema reiside ja muude lõbustuste eest tasumine
