Loen vastuseid ja mõtlen, kui erinevad on ikka inimeste väärtushinnangud.
Kui ma oleksin see tüdruk, oleks mul küll tõeliselt piinlik (tulevase)ämma-äia raha eest reisile minna. Isegi kui see ettepanek tehtaks, ma raudselt keelduksin. Minu elukaaslane on reisileminejate laps, oma perega alati neil reisidel käinud jne. Kui tema vanemad soovivad koos oma lastega selliseid reise jätkata, mis selles imelikku on? Väga kummaline eeldus, et nende tingimatu kohustus on ka poja elukaaslasele reis välja teha. Miks?
Noored võivad ju ise oma kulude ja kirjadega oma pere reise korraldada. Ega see noormehe traditsiooniline üks reis vanemate ja vennaga muud reisimist takista.
13.43 kägu – tüdruku emana oleks mul küll piinlik küsida, kas “sind ei võetagi kaasa”. Minu lapse majandamine või majanduslik aitamine on ikka minu rida. Nii et õigem küsimus oleks – kas sa soovid kaasa minna ja vajad, et me aitame sul kulud kanda.
Keegi siin vastas koguni, et
Autole kütust ka ostad pojukesele? Katad veel muid kulusid? Mul oleks pigem piinlik siis kui seda teeks.