Selle üle, et mina kedagi teist aitan – näiteks käin lähedase vanainimese eest poes, apteegis, aitan aiamaal jne jne. mina arvet ei pea. See on elementaarne ja täiesti altruistlik teguviis.
Need “vanainimesed” käivad tööl ja pensini ikka kaua minna. Ma ei pea ootama nende vananemist ja väetiks muutumist, et alles siis aidata. Elataksid nad ise ennast vabalt, asi pole minusuguste jaoks rahas. Kõike ei pea RAHAS mõõtma, et nagu sina sendipealt peo peale laduda. Ei, tahaks lihtsalt headele inimestele hea olla. Või kui sulle koeraväljend ei meeldi, siis kasutan nüüd uut: kuidas metsa hõikad, nii vastu kostab. Nemad hõikasid soojalt ja ootamata tagasi raha, mida küsides kontrollisin. Seega oleks ka kole olnud, kui mets oleks vastu kajanud, näeh – siin on tagasi su raha! 🙂