Teema: Täiskasvanud laps, kes oli sõber…

#4130605:

kuni elukaaslase leidmiseni. . Esimene kaaslane tahtis tihti et me kolmekesi käiksime kohvikus jms. Teine nüüd käseb minust eemale hoida. Ütles mulle otse, et tema otsustab, kuhu ja kuna tema kaaslane (minu poeg) läheb. Ei ole ma pealetükkiv. Ei lähe kutsumata külla. Pole vaja hakata seletama, et tal on nüüd oma elu jne. Jah nii on. Aga näha paar korda aastas on ka nagu vähe. Laps, kes ise tahtis muidu iga päev kasvõi korra rääkida, nädalas korra näha mind. Nüüd pole mind olemas. Kirjutada ka ei saa, kaaslane loeb kirjad läbi. Ma õieti ei teagi kellega ma läbi messengeri suhtlen, sest “neil saladusi” pole teineteise ees. Seda väidab küll kaaslane, poja käest küsisin, siis tema eitas. Mis ma teen? Mitte midagi. Kurb olen, ootan et see aeg mööda läheks. Lapsepõlv oli tal ilus, koos minuga, tema soovil. Isa on muidugi ka olemas, kõik koos olime ikka. Lihtsalt ta hoidis rohkem minu poole. Kui nüüd küsisin kas midagi oli valesti, halvasti, vastas, et ei meenu midagi halba. Ehk on kellegil sarnane kogemus. 22-aastane noormees on.

Ära võta hinge. Poeg noor ja rumal veel. Küll mõistus pähe tuleb.

Tundub tüüpiline beeta isane, kes laseb naisel omal pähe istuda.

Praegu öeldakse sulle, et naine on vägivaldne.
Aga kui su poeg sinuga suhtleks edasi kord nädalas iga nädal, oleks memmepoeg ja ema seelikusabas rippuja.
Kuna räägid, et poja eks, vanuse pealt eeldan siis, et gümnaasiumipaiku, oli selline tolerantne, siis ilmselt seetõttu, et elasite samas kohas. Nüüd on ilmselt poeg kõrgkooli lõppu peaaegu jõudnud (kaitsevägi vist ka?) ja ühel hetkel eemaldub nagu 99% noortest. Mis teha, see suht loterii, kuidas on. Nagunii ei tohi kaasa rääkida poegade ja tütarde suhetesse, nagunii keegi ei usu ja täiskasvanud inimene peab ise otsustama, kas tahab emale helistada või vabatahtlikult/sunniviisiliselt on naisega.

Kirjuta, helista normaalsel määral edasi, sina lähtud ikka sellest, et poeg loeb su sõnumeid (ei pea ju kirjutama “Mida su nõme naine ka tegi täna?”)
Ei pea iga päev helistama, aga paar korda nädalas ikka võid.
Külaskäimist, paraku, täiskasvanud lapsed ei kigi lihtsalt niisama külas iganädalaselt vm
Mõistetav ju, et noorel mehel nüüd oma elu ja tegemised-käimised.

#4130605:

kuni elukaaslase leidmiseni. . Esimene kaaslane tahtis tihti et me kolmekesi käiksime kohvikus jms. Teine nüüd käseb minust eemale hoida. Ütles mulle otse, et tema otsustab, kuhu ja kuna tema kaaslane (minu poeg) läheb. Ei ole ma pealetükkiv. Ei lähe kutsumata külla. Pole vaja hakata seletama, et tal on nüüd oma elu jne. Jah nii on. Aga näha paar korda aastas on ka nagu vähe. Laps, kes ise tahtis muidu iga päev kasvõi korra rääkida, nädalas korra näha mind. Nüüd pole mind olemas. Kirjutada ka ei saa, kaaslane loeb kirjad läbi. Ma õieti ei teagi kellega ma läbi messengeri suhtlen, sest “neil saladusi” pole teineteise ees. Seda väidab küll kaaslane, poja käest küsisin, siis tema eitas. Mis ma teen? Mitte midagi. Kurb olen, ootan et see aeg mööda läheks. Lapsepõlv oli tal ilus, koos minuga, tema soovil. Isa on muidugi ka olemas, kõik koos olime ikka. Lihtsalt ta hoidis rohkem minu poole. Kui nüüd küsisin kas midagi oli valesti, halvasti, vastas, et ei meenu midagi halba. Ehk on kellegil sarnane kogemus. 22-aastane noormees on.

Loll ja lollim suhtes koos! ????

#4130678:

Noorena ma ka ei kannatanud seda ämma  emmetsemist.

Aga mis sinu asi on, kuidas ämm oma pojaga suhtleb. Ega mees sinu omand pole, et sina kamandad, kellega ta suhelda võib. Täpselt sama ütleks teemaalgataja poja naise kohta. Samas kurb, kui mõni mees ongi selline suss, et teeb kõik, mis naine tahab. Sellisele võib iga naine pähe istuda ja et ämmaga suhelda ei lubata, on suhteliselt väike asi muu kõrval. Selline naisterahvas ei luba ka lastega suhelda, kui lahkuminek peaks olema, koorib mehe paljaks, ei lase uusi suhteid luua, kodus terroriseerib jne. Väga kurb, kui mees on selline, kes seda kõike juhtuda laseb.

#4130681:

Aga mis sinu asi on, kuidas ämm oma pojaga suhtleb.

Noorena arvasin teisiti. Umbes nii nagu kõik ateistid teavad seda piiblilõiku- mees jätab ema ja hoiab naise poole. Mulle see lause meeldis rohkem kui vanemate austamise kohta olev lause :).

Esiteks: see, mida pojaga kogete, on täiesti normaalne teineteisest eemaldumise protsess, poeg ongi täiskasvanuks saanud/saamas ja peabki pigem hakkama hoidma oma kaaslase kui päritolupere vanemate poole. Eemaldumine ongi valus ja ei pruugigi minna libedalt. Meeles tasuks hoida, et see pole tänamatus või igavene suhete katkestamine, vaid lihtsalt enese vabaksrapsimine lapsepõlvest ja kui mõlemad teineteisest hoolite ja suudate selle vabanemisaja viisakalt üle elada, siis tekivad teie vahele uued, kahe enam-vähem võrdse teineteisest hooliva täiskasvanu vahelised suhted tasapisi.

Teiseks, sina ei pea kuulama poja elukaaslase sõna. Sina suhtled oma pojaga. Aga ära ole ülearu pealetükkiv. Tänapäeva noorematele inimestele mõjubki telefon väga räige sekkujana nende igapäevaellu, aga jumala tänatud messengeri eest! Sa võid rahulikult paar korda nädalas messengeris küsida, kuidas pojal läheb, rääkida lühidalt mõnest enda eluga seotud seigast, tervitada. Viisakalt, sõbralikult, neutraalselt, ohkimata. Mis vahet seal on, kas elukaaslane loeb neid kirju ka või ei?

Kolmandaks, 22 on täielik titt. Pealtnäha täiskasvanu, aga seda mõistma, mida tunnevad lapsevanemad, hakkab ta alles 30ndate lähenedes või kui omale lapsed sünnivad. Sina saaksid olla praeguse ohvripositsiooni asemel kerge muigega vanem, targem ja sama asja juba läbi kogenud inimene. Praegu tundub, et olukord teeb sulle öliiga palju haiget, et suudaksid asjale kaine pilguga vaadata – kuid sellisel kombel võivad suhted palju keerulisematesse sõlmedesse joosta.

#4130686:

Aga helista, kirjuta siis, kui tead, et poeg on omaette – ega nad 24/h koos ei ole.

Kust see ema peab teadma, millal poeg on omaette, kirjutada ka ei või suvalisel ajal? Mis sinu egoga juhtub siis? On ikka tüübid.

#4130692:

Mida sa tahad, et noormees igapäevaselt teeks? Annaks sulle oma päevakavast teada? Käiks sinuga kohvikus?

Aga miks see nii ei võiks olla? Nt perekooliski loen, et emad kirjutavad kuidas nad oma täiskasvanud lastega iga päev!?  suhtlevad. Et neil on usalduslik suhe. Ma olen seda lugedes küll väga kade. Minu laps ei suhtle minuga küll iga päev. Ju meil pole sellist head ja usaldusliku suhet.

Aga tihtipeale ongi nii, et need memmepojad, kes enne emaga igal pool käisid, liiguvad edas teise naise käpa alla. Nad on mõjutatavad ja harjunud, et emme teeb, emme ütleb, emme käsib. Iseseisvamad meesterahvad tegelevad oma asjadega juba varem, ei ole see ema maailmanaba juba palju varem, vaid sõbrad ja oma tegemised. Siis pole see eemaldumine ka nii valus emale. See on vana tõde, et just need emad, kellel endal pole meest või on mehest kaugenenud, leiavad pojas mingi mehe aseaine ja poputavad teda. Ja memmepoja tüüpi poisid lasevad sellel juhtuda. Aga nende maitse ongi võimukad naised, sest ema on ju selline. Ja kui armumine pähe lööb, siis on loomulikult see armastusobjekt tähtsam kui ema. Ja siis pöördutakse täiesti teise äärmusesse, et ema pole mitte keegi, sest armumisobjekt ei kannata konkurentsi. Meeste puhul, kes on iseseisvamad ja ise selgrooga, neil need asjad nii valuliselt ei käi, sest on tegelenud oma asjadega juba varem ja ei lase ka oma naisel nii tugevalt pähe istuda.

Ei tundu terve suhe. Niimoodi käituvad ka vägivaldsed mehed suhtes. Alguses love bombing. Siis vaikselt algav äärmuslik kaaslase kontrollimine, kellega suhtleb, haiglane armukadedus, napakad keelud, isoleerimine sõpradest ja sugulastest, sekkumine temasse mitte puutuvatesse suhetesse nagu ema-poja suhe, mis kestnud 22 aastat jne.

Oleksin väga õnnetu, et sellise kaaslase leidis ja püüaksin pojale abi leida, näiteks psühholoogi. Ka neiuga tuleks tegeleda, esiteks ei tohiks noormehe ema lasta teha ka endale ajupesu, ega end eemale tõrjuda pojast. Kas neiul on vanemad või õed-vennad, sugulased kes suudaks talle mõistuse pähe tuua? Sinna pöörduks esimesena. Ähvarduste ja sõimu, vägivalla kahtluse puhul loomulikult politseisse.

#4130710:

Ei tundu terve suhe. Niimoodi käituvad ka vägivaldsed mehed suhtes. Alguses love bombing. Siis vaikselt algav äärmuslik kaaslase kontrollimine, kellega suhtleb, haiglane armukadedus, napakad keelud, isoleerimine sõpradest ja sugulastest, sekkumine temasse mitte puutuvatesse suhetesse nagu ema-poja suhe, mis kestnud 22 aastat jne.

Oleksin väga õnnetu, et sellise kaaslase leidis ja püüaksin pojale abi leida, näiteks psühholoogi. Ka neiuga tuleks tegeleda, esiteks ei tohiks noormehe ema lasta teha ka endale ajupesu, ega end eemale tõrjuda pojast. Kas neiul on vanemad või õed-vennad, sugulased kes suudaks talle mõistuse pähe tuua? Sinna pöörduks esimesena. Ähvarduste ja sõimu, vägivalla kahtluse puhul loomulikult politseisse.

Eeeeee, ära nüüd liiale mine. Kui jus poeg emaga koos ei ela vabatahtlikult või väga lähedal emale, pole mingit põhjust, miks ei võiks oma elu elada. Tulevikus süüdistatakse memmepoegluses, et oma elu ei elanud ja käis emmele helistamas pidevalt. Ise muide olen täielik memmekas ja ei näe siin teemas vägivalda. Ükskord peab poeg edasi liikuma ja seda ei saa teha, kui emale peab igast sammust aru andma…

#4130717:

#4130710:

Ei tundu terve suhe. Niimoodi käituvad ka vägivaldsed mehed suhtes. Alguses love bombing. Siis vaikselt algav äärmuslik kaaslase kontrollimine, kellega suhtleb, haiglane armukadedus, napakad keelud, isoleerimine sõpradest ja sugulastest, sekkumine temasse mitte puutuvatesse suhetesse nagu ema-poja suhe, mis kestnud 22 aastat jne.

Oleksin väga õnnetu, et sellise kaaslase leidis ja püüaksin pojale abi leida, näiteks psühholoogi. Ka neiuga tuleks tegeleda, esiteks ei tohiks noormehe ema lasta teha ka endale ajupesu, ega end eemale tõrjuda pojast. Kas neiul on vanemad või õed-vennad, sugulased kes suudaks talle mõistuse pähe tuua? Sinna pöörduks esimesena. Ähvarduste ja sõimu, vägivalla kahtluse puhul loomulikult politseisse.

Eeeeee, ära nüüd liiale mine. Kui jus poeg emaga koos ei ela vabatahtlikult või väga lähedal emale, pole mingit põhjust, miks ei võiks oma elu elada. Tulevikus süüdistatakse memmepoegluses, et oma elu ei elanud ja käis emmele helistamas pidevalt. Ise muide olen täielik memmekas ja ei näe siin teemas vägivalda. Ükskord peab poeg edasi liikuma ja seda ei saa teha, kui emale peab igast sammust aru andma…

Me ei räägigi igast sammust aru andmisest emale! Normaalne ema soovib ise ka normaalset, täiskasvanulikku suhtlust oma täiskasvanud lapsega.

Me räägime sellest, et kaaslane ei luba üldse emaga suhelda, istub tema poja konto alt ise messengeris ja räägib emaga nagu oleks tema ta poeg. Me räägime millestki muust.

See neiu loeb tema poja kirju ja otsustab, kuhu tema poeg läheb, kellega tema poeg suhtleb, julgeb isegi noormehe lähisugulastele peale hüpata, lõpp ülbe ikka. Nagu mitte naine, vaid teine ema.