Esileht Tööelu, raha ja seadused. Täiskasvanuna õigusteadust õppima

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 62 )

Teema: Täiskasvanuna õigusteadust õppima

Postitas:
Kägu

Ma olen lihtsalt äärmiselt tagasihoidlik inimene.

See tegelikult on probleem mõnes kohas küll. Meil otsiti ka juristi ja mõni kena inimene jäi lihtsalt sellepärast kõrvale, et ei vastanud mõne juhi ettekujutusele, milline jurist peab olema. Kartsid, et kui vaja kuskil nö meie õiguste eest seista, siis sellega ei saada hakkama. Parem kergelt ebameeldiv nähvits, kes siis õiendab kui vaja. Tegelikult peab ikka rohkem nutti olema, mitte lihtsalt enesekehtestaja tüüp, aga eelarvamustest ongi raske üle olla. Mõne ameti peale jälle otsitakse just väga sõbralikku ja ohutuna näivat inimest.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mida sa terve oma täiskasvanuea teinud oled, et küpses eas ainult poetööle “välja jõudsid”?

Lapsi olen kasvatanud. Nagu kirjutasin, mul neid neli ja hetkel olen ka lapsehoolduspuhkusel. Sõimerühmas pole neist keegi käinud. Mul on olnud võimalus nendega kodus olla ja ma arvan, et selles pole midagi halba.

Ma olen lihtsalt äärmiselt tagasihoidlik inimene. Juristiamet ei sobi mulle. Jah, ma olen kandideerinud kohtusse juristiks, omavalitsusse ametnikuks, aga alati leitakse keegi parem. Kohtuga oli küll see asi, et käisin kaasusi lahendamas ja meid oli seal kohal mitu. Mind ei valitud, aga nädal hiljem oli juba uus konkurss välja kuulutatud. Ei tea, miks neile siis keegi ei sobinud.

Lisaks ma ei ela linnas. Siin läheduses ei ole töökohti. Ma olen igasugused lihttööd ära proovinud. Isegi tehases töötanud. Ei meeldi mulle need lihttööd, sest need ei paku hingele mitte midagi. Need ei tekita pinget ja ma tüdinen neist kiiresti ära. Aga ma pole alla andnud. Kui noorem laps läheb lasteaeda, siis vaatan ikka edasi töökuulutusi. Kuna lapsi on palju, siis mehe palgast enam ära ei ela ja õppida midagi kodus passides ei saa. Tuleb tööle minna, kasvõi poodi.

Siis pole ju midagi tegemist sellega, et haridusega pole miskit teha. Vestlusel näha, et sa pole sobiv. Eriti kui töökogemuse asemel oled siis 12 aastat lapsi kasvatanud. Mingi uhkus ega saavutus pole, et sõimerühmas pole kergi käinud – see pole ju sinu teene. Mehe teene ilmselt. Või tänu sellele, et koguaeg on uus laps hakkamas ja sa seetõttu nagunii kodune.

Minul on näiteks 3 last, mul on rakenduskõrgharidus ühel alal, baka+mag teisel ja veel üks mag “enda jaoks”, töötan sellel “keskmiselt õpitud” erialal aastaid, mul on sissetulek piisav, et ka üksi 3 last ülal pidada. Kui sinul mees kaob, mis on sinu plaan? Jah, minu lapsed käisid ka sõimes, aga see-eest pole mees pidanud kunagi stressis olema, et ta üksi peab peret ülal. Ja muideks, esmaspäevast alates jääbki mees LHP-le, et ta ka natuke saaks aja maha võtta (rohkem tasustatud võimalusi ilmselt ei tule, vähemalt mitte minu lastega😁)

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

No vot sellega on nüüd küll tõesti nii, et sellise ellusuhtumise ja lähenemisega juuras tõesti läbi ei löö. Heaks spetsialistiks saamine eeldab ikkagi aastaid kõva tööd enne laste saamist, päris-päris tippu jõudmine (nt suure advokaadibüroo partneriks saamine) laste saamise üsna viljaka ea lõppu lükkamist ja selle ajani väga üheselt karjäärile keskendumist. Ja muidugi ei käi juurakarjääriga kokku lastega kolm aastat kodus istumine ja ausalt öeldes realistlikult tihti ka mitte neli last (kuigi vähemalt ühte neljalapselist naiskohtunikku tunnen ka isiklikult). Mida rohkem lapsi planeerida, seda kiiremini tuleb vähemalt osakoormusega tööd jätkata, et kvalifikatsiooni ja positsiooni säilitada.

Ja ilmselgelt on juuras karjääri aluseks ja alguseks juba õpingute ajal praktikatel käimine. Häid algajaid juriste otsivad ka selle valdkonna tipptööandjad tikutulega taga, aga sellise töökoha saamine eeldab siiski ka endapoolset pingutamist, mitte, lõpudiplom käes, tänaval seismist ja ootamist, et keegi tööd pakuks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on näiteks 3 last, mul on rakenduskõrgharidus ühel alal, baka+mag teisel ja veel üks mag “enda jaoks”, töötan sellel “keskmiselt õpitud” erialal aastaid, mul on sissetulek piisav, et ka üksi 3 last ülal pidada. Kui sinul mees kaob, mis on sinu plaan? Jah, minu lapsed käisid ka sõimes,

Aga mul on 4 last ka keegi pole sõimes käinud, viimane on veel sõimeeas, aga näib, et pole ka sel korral sõime jaoks vajadust. Töötan hetkel sel erialal, mille omandasin enne lapsi, aga uue eriala õpingud on lõpusirgel ja enne viimast last töötasin juba sellel erialal (oligi tähtajaline koht). Kuidas siis mina nii sain? Aga mu lastel on isa. Ma ei saanud lapsi üksinda ja lapsed pole vaid minu katta ja kasvatada. Mees töötab ka, aga tal on selline töökoht, et ma pole laste tõttu kunagi haiguslehel olnud, olen saanud karjääri teha ja õppida. Olen 4 lapsega kokku ehk aasta töölt täiesti eemal olnud. Mehel on korralik töökoht, aga eriala arvestades on palk vilets, see-eest on vabadust palju. Meile sobib. Kui mõlemad tahtnuks karjääri teha, oleks pidanud lapsehoidjad palkama.

See su tsiteeritu ehk on ka mehega kokku leppinud, et neil ongi mees see, kes põhiosa rahast teenib ja naine tegeleb siis rohkem lastega, kui nad väiksed on. Eks ikka on tarvis mõelda ka sellele, mis saab siis, kui läheb halvasti ja mehega (või suhtega) juhtub midagi. Võibolla nad ongi mõelnud ja naisel on näiteks kinnisvara?

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on näiteks 3 last, mul on rakenduskõrgharidus ühel alal, baka+mag teisel ja veel üks mag “enda jaoks”, töötan sellel “keskmiselt õpitud” erialal aastaid, mul on sissetulek piisav, et ka üksi 3 last ülal pidada. Kui sinul mees kaob, mis on sinu plaan? Jah, minu lapsed käisid ka sõimes,

Aga mul on 4 last ka keegi pole sõimes käinud, viimane on veel sõimeeas, aga näib, et pole ka sel korral sõime jaoks vajadust. Töötan hetkel sel erialal, mille omandasin enne lapsi, aga uue eriala õpingud on lõpusirgel ja enne viimast last töötasin juba sellel erialal (oligi tähtajaline koht). Kuidas siis mina nii sain? Aga mu lastel on isa. Ma ei saanud lapsi üksinda ja lapsed pole vaid minu katta ja kasvatada. Mees töötab ka, aga tal on selline töökoht, et ma pole laste tõttu kunagi haiguslehel olnud, olen saanud karjääri teha ja õppida. Olen 4 lapsega kokku ehk aasta töölt täiesti eemal olnud. Mehel on korralik töökoht, aga eriala arvestades on palk vilets, see-eest on vabadust palju. Meile sobib. Kui mõlemad tahtnuks karjääri teha, oleks pidanud lapsehoidjad palkama.

See su tsiteeritu ehk on ka mehega kokku leppinud, et neil ongi mees see, kes põhiosa rahast teenib ja naine tegeleb siis rohkem lastega, kui nad väiksed on. Eks ikka on tarvis mõelda ka sellele, mis saab siis, kui läheb halvasti ja mehega (või suhtega) juhtub midagi. Võibolla nad ongi mõelnud ja naisel on näiteks kinnisvara?

Täpselt nii ongi. Nelja lapse kõrvalt tööl käia on keeruline ja just eriti minul, sest mul kahjuks pole meest kõrval, kes vajadusel haigeid lapsi hoiab või üldse laste asjadega tegeleb. Mees töötab välismaal ja see tähendab seda, et ma olen praktiliselt üksikema. Lisaks kaks majapidamist ülal pidada, millest üks eeldab aiatöid. Aga ise ma olen valinud selle elu ja ma ei kurda. Aias toimetamine on minu hobi. Eks ikka südamel natuke kripeldab, et pole karjääri teinud. Pigem teeb kurvaks see, et pole leidnud tööd, mis oleks hingelähedane.
Aga mina olen ühiskonda panustanud sellega, et on mitu last. Ma ei karda seda, et mees minema kõnnib. Ta on äärmiselt perekeskne ja seltskonnad teda ei huvita. Tal pole ühtegi sõpragi. Meie oleme kogu tema maailm. Kinnisvara on meil mitu ja need on ühisvara. Tema surma puhul jäävad minule ja meie lastele. Kui midagi peaks juhtuma, küll me hakkama saame.

Aga ikkagi, juuraharidusest ei arva ma suurt midagi. Mina pooldan iga kell rakenduslikku haridust, kus väga palju pööratakse tähelepanu praktikale. Ma olin 1 kuu praktikal Rahandusministeeriumis ja ma ei teinud seal midagi sellist, millest oleks mul tulevikus kasu olnud. See oli täiesti mõttetu praktika ja ainus praktika üldse 4 aasta jooksul.
Samuti see ladina keel, filosoofia jne ei anna mingeid erilisi teadmisi. Ja no see Rooma õigus, Cicero jne. Milleks? Ja see jutt, kuidas juuraharidus on kasulik ka muudes valdkondades… Naerma ajab. Iga inimene oskab netist üles leida Riigi Teatajast mõne seaduse, oskab vajutada nupukesele Hetkel kehtiv ja loeb seda samamoodi nagu mina. Ei saa mina sellest äärmiselt keeruliselt sõnastatud seadusest paremini aru kui mõni Maali Kapakohilast. Ja peast ei pea jurist suurt midagi teadma. Seadused muutuvad pidevalt. Pähe hakkavad asjad jääma siis, kui minnakse tööle konkreetsesse valdkonda.
Juurat õppides töötasin hoopis teisel alal. Mulle pakuti pärast kooli lõpetamist tööd notaribüroos, käisin vaatamas, mis nad seal teevad ja otsustasin, et see pole minu jaoks. Äärmiselt närviline õhkkond, vene muttide sõimamine (sest noored töötajad ei osanud piisavalt vene keelt) ajas mul südame pahaks. Mina ei osanud siis ega oska siiani vene keelt. Vene keel oli üks suuremaid takistusi, miks alguses kohe tööle ei saanud. Mulle ei meeldi olla klienditeenindaja.

+6
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Äärmiselt närviline õhkkond, vene muttide sõimamine (sest noored töötajad ei osanud piisavalt vene keelt) ajas mul südame pahaks. Mina ei osanud siis ega oska siiani vene keelt.

Repliigi korras – kui sa ikka üleüldse vene keelt ei oska kuidas sa siis aru said, et need vene moorid just sõimasid?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle ei meeldi olla klienditeenindaja.

Ega sellest nn klienditeenindaja poolest sa ei saa kuskil lahti. Peavad sellega tegelema arstid, juristid, ülikooli õppejõud jne. Igal pool pead tegema head nägu ja igasugu tüüpidega hästi läbi saama.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mida sa terve oma täiskasvanuea teinud oled, et küpses eas ainult poetööle “välja jõudsid”?

Lapsi olen kasvatanud. Nagu kirjutasin, mul neid neli ja hetkel olen ka lapsehoolduspuhkusel. Sõimerühmas pole neist keegi käinud. Mul on olnud võimalus nendega kodus olla ja ma arvan, et selles pole midagi halba.

Ma olen lihtsalt äärmiselt tagasihoidlik inimene. Juristiamet ei sobi mulle. Jah, ma olen kandideerinud kohtusse juristiks, omavalitsusse ametnikuks, aga alati leitakse keegi parem. Kohtuga oli küll see asi, et käisin kaasusi lahendamas ja meid oli seal kohal mitu. Mind ei valitud, aga nädal hiljem oli juba uus konkurss välja kuulutatud. Ei tea, miks neile siis keegi ei sobinud.

Lisaks ma ei ela linnas. Siin läheduses ei ole töökohti. Ma olen igasugused lihttööd ära proovinud. Isegi tehases töötanud. Ei meeldi mulle need lihttööd, sest need ei paku hingele mitte midagi. Need ei tekita pinget ja ma tüdinen neist kiiresti ära. Aga ma pole alla andnud. Kui noorem laps läheb lasteaeda, siis vaatan ikka edasi töökuulutusi. Kuna lapsi on palju, siis mehe palgast enam ära ei ela ja õppida midagi kodus passides ei saa. Tuleb tööle minna, kasvõi poodi.

  1. Siis pole ju midagi tegemist sellega, et haridusega pole miskit teha. Vestlusel näha, et sa pole sobiv. Eriti kui töökogemuse asemel oled siis 12 aastat lapsi kasvatanud. Mingi uhkus ega saavutus pole, et sõimerühmas pole kergi käinud – see pole ju sinu teene. Mehe teene ilmselt. Või tänu sellele, et koguaeg on uus laps hakkamas ja sa seetõttu nagunii kodune.

    Minul on näiteks 3 last, mul on rakenduskõrgharidus ühel alal, baka+mag teisel ja veel üks mag “enda jaoks”, töötan sellel “keskmiselt õpitud” erialal aastaid, mul on sissetulek piisav, et ka üksi 3 last ülal pidada. Kui sinul mees kaob, mis on sinu plaan? Jah, minu lapsed käisid ka sõimes, aga see-eest pole mees pidanud kunagi stressis olema, et ta üksi peab peret ülal. Ja muideks, esmaspäevast alates jääbki mees LHP-le, et ta ka natuke saaks aja maha võtta (rohkem tasustatud võimalusi ilmselt ei tule, vähemalt mitte minu lastega😁)

Mis see mees siis nii stressis pidi olema, kas sul kohe kui vanemahüvitis lõppes olid näpud põhjas? Mul olid küll rahad varutud, et sain rahumeeli lastega  3 a kodus olla. Ja mehel oli ka stressi vähem, sai 100% oma tööle pühenduda.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei osanud siis ega oska siiani vene keelt. Vene keel oli üks suuremaid takistusi, miks alguses kohe tööle ei saanud. Mulle ei meeldi olla klienditeenindaja.

Aga vähemalt oled ise rahul, et sa kuskile mujale ei sobi kui oma kööki pliidi taha.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga ikkagi, juuraharidusest ei arva ma suurt midagi. Mina pooldan iga kell rakenduslikku haridust, kus väga palju pööratakse tähelepanu praktikale. Ma olin 1 kuu praktikal Rahandusministeeriumis ja ma ei teinud seal midagi sellist, millest oleks mul tulevikus kasu olnud. See oli täiesti mõttetu praktika ja ainus praktika üldse 4 aasta jooksul.
Samuti see ladina keel, filosoofia jne ei anna mingeid erilisi teadmisi. Ja no see Rooma õigus, Cicero jne. Milleks? Ja see jutt, kuidas juuraharidus on kasulik ka muudes valdkondades… Naerma ajab. Iga inimene oskab netist üles leida Riigi Teatajast mõne seaduse, oskab vajutada nupukesele Hetkel kehtiv ja loeb seda samamoodi nagu mina. Ei saa mina sellest äärmiselt keeruliselt sõnastatud seadusest paremini aru kui mõni Maali Kapakohilast. Ja peast ei pea jurist suurt midagi teadma. Seadused muutuvad pidevalt. Pähe hakkavad asjad jääma siis, kui minnakse tööle konkreetsesse valdkonda.
Juurat õppides töötasin hoopis teisel alal. Mulle pakuti pärast kooli lõpetamist tööd notaribüroos, käisin vaatamas, mis nad seal teevad ja otsustasin, et see pole minu jaoks. Äärmiselt närviline õhkkond, vene muttide sõimamine (sest noored töötajad ei osanud piisavalt vene keelt) ajas mul südame pahaks. Mina ei osanud siis ega oska siiani vene keelt. Vene keel oli üks suuremaid takistusi, miks alguses kohe tööle ei saanud. Mulle ei meeldi olla klienditeenindaja.

Vanal ajal see nii käiski, et alustasid rohujuuretasandil ja meister koolitas enda käe all välja. Tänapäeval on enamus töökohtadega samamoodi, alles kohapeal õpid tööga seotud aspektid selgeks (ma ei räägi siin meditsiinist või õendusest, kuigi ka nemad vajavad peale ülikooli spetsiaalset väljaõpet).

Mulle tundub, et sa siiamaani arvad, et ülikoolide eesmärk on ainuüksi hariduse ja mingiks tööks ettevalmistuse pakkumine. Sa ei mõista nende ärimudelit.

Ülikoolide eesmärk on teadustöö tegemine ja suur osa stabiilsest rahastusest tuleb üliõpilaste pearahast. Ülikoolid üritavad pigistada sellest rahavoost maksimumi, pakkudes samal ajal õpet, mis hoiaks küll teatud akadeemilist taset, aga oleks eelkõige võimalikult väheste kuludega.

Samal ajal on ülikoolidel nn esimese sõela ja vahendaja roll tööturul. “Õpi meie ülikoolis X eriala ja me anname sulle paberi, mis suurendab tõenäosust, et sulle avaneb uks Y karjäärile ja Z palgale”

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on näiteks 3 last, mul on rakenduskõrgharidus ühel alal, baka+mag teisel ja veel üks mag “enda jaoks”, töötan sellel “keskmiselt õpitud” erialal aastaid, mul on sissetulek piisav, et ka üksi 3 last ülal pidada. Kui sinul mees kaob, mis on sinu plaan? Jah, minu lapsed käisid ka sõimes,

Aga mul on 4 last ka keegi pole sõimes käinud, viimane on veel sõimeeas, aga näib, et pole ka sel korral sõime jaoks vajadust. Töötan hetkel sel erialal, mille omandasin enne lapsi, aga uue eriala õpingud on lõpusirgel ja enne viimast last töötasin juba sellel erialal (oligi tähtajaline koht). Kuidas siis mina nii sain? Aga mu lastel on isa. Ma ei saanud lapsi üksinda ja lapsed pole vaid minu katta ja kasvatada. Mees töötab ka, aga tal on selline töökoht, et ma pole laste tõttu kunagi haiguslehel olnud, olen saanud karjääri teha ja õppida. Olen 4 lapsega kokku ehk aasta töölt täiesti eemal olnud. Mehel on korralik töökoht, aga eriala arvestades on palk vilets, see-eest on vabadust palju. Meile sobib. Kui mõlemad tahtnuks karjääri teha, oleks pidanud lapsehoidjad palkama.

See su tsiteeritu ehk on ka mehega kokku leppinud, et neil ongi mees see, kes põhiosa rahast teenib ja naine tegeleb siis rohkem lastega, kui nad väiksed on. Eks ikka on tarvis mõelda ka sellele, mis saab siis, kui läheb halvasti ja mehega (või suhtega) juhtub midagi. Võibolla nad ongi mõelnud ja naisel on näiteks kinnisvara?

Täpselt nii ongi. Nelja lapse kõrvalt tööl käia on keeruline ja just eriti minul, sest mul kahjuks pole meest kõrval, kes vajadusel haigeid lapsi hoiab või üldse laste asjadega tegeleb. Mees töötab välismaal ja see tähendab seda, et ma olen praktiliselt üksikema. Lisaks kaks majapidamist ülal pidada, millest üks eeldab aiatöid. Aga ise ma olen valinud selle elu ja ma ei kurda. Aias toimetamine on minu hobi. Eks ikka südamel natuke kripeldab, et pole karjääri teinud. Pigem teeb kurvaks see, et pole leidnud tööd, mis oleks hingelähedane.

Aga mina olen ühiskonda panustanud sellega, et on mitu last. Ma ei karda seda, et mees minema kõnnib. Ta on äärmiselt perekeskne ja seltskonnad teda ei huvita. Tal pole ühtegi sõpragi. Meie oleme kogu tema maailm. Kinnisvara on meil mitu ja need on ühisvara. Tema surma puhul jäävad minule ja meie lastele. Kui midagi peaks juhtuma, küll me hakkama saame.

Aga ikkagi, juuraharidusest ei arva ma suurt midagi. Mina pooldan iga kell rakenduslikku haridust, kus väga palju pööratakse tähelepanu praktikale. Ma olin 1 kuu praktikal Rahandusministeeriumis ja ma ei teinud seal midagi sellist, millest oleks mul tulevikus kasu olnud. See oli täiesti mõttetu praktika ja ainus praktika üldse 4 aasta jooksul.

Samuti see ladina keel, filosoofia jne ei anna mingeid erilisi teadmisi. Ja no see Rooma õigus, Cicero jne. Milleks? Ja see jutt, kuidas juuraharidus on kasulik ka muudes valdkondades… Naerma ajab. Iga inimene oskab netist üles leida Riigi Teatajast mõne seaduse, oskab vajutada nupukesele Hetkel kehtiv ja loeb seda samamoodi nagu mina. Ei saa mina sellest äärmiselt keeruliselt sõnastatud seadusest paremini aru kui mõni Maali Kapakohilast. Ja peast ei pea jurist suurt midagi teadma. Seadused muutuvad pidevalt. Pähe hakkavad asjad jääma siis, kui minnakse tööle konkreetsesse valdkonda.

Juurat õppides töötasin hoopis teisel alal. Mulle pakuti pärast kooli lõpetamist tööd notaribüroos, käisin vaatamas, mis nad seal teevad ja otsustasin, et see pole minu jaoks. Äärmiselt närviline õhkkond, vene muttide sõimamine (sest noored töötajad ei osanud piisavalt vene keelt) ajas mul südame pahaks. Mina ei osanud siis ega oska siiani vene keelt. Vene keel oli üks suuremaid takistusi, miks alguses kohe tööle ei saanud. Mulle ei meeldi olla klienditeenindaja.

Kuidas saab öelda, et filosoofia või Rooma eraõigus ei anna mingeid teadmisi? Olen ka juura lõpetanud, just sealt need baasteadmised tulevad. Piisab juba Perekoolist loetust, et inimeste teadmised  seadustest on ikka väga vildakad, ei piisa nupu vajutamise oskusest. Pärimisteemades tehakse ikka puust ja punaseks enne, kui aru saadakse.

Kõikidest minu kursusekaaslastest ei tulnud juristid, mõni tegutseb ettevõtluses, mõned riigiametnikud. Minul on kolm last ja olen teinud nende kõrvalt korralikult karjääri.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mina olen ühiskonda panustanud sellega, et on mitu last.

Kuidas see ühiskonda panustab?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samas ei ole ühtegi sellist kutset, mis oleks hingelähedane.

Ilmselgelt ei ole probleem siin juurahariduses vaid inimeses endas, kes ei ole suutnud siiamaani otsusele jõuda, mis talle sobib. Tõenäoliselt ei sobigi miski, aga selles on loomulikult kõik teised süüdi. Ega ei jäägi muud üle kui istuda sildi all “olen introvert ja mulle inimestega suhtlemine ei sobi ” . Loodan väga, et sa oma lastest samasuguseid eluga mittehakkamasaavaid inimesi ei kasvata.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mina olen ühiskonda panustanud sellega, et on mitu last.

Kuidas see ühiskonda panustab?

Aitab näiteks sind tulevikus üleval pidada, kui sulle on vaja pensioni maksta (1. sammas) ja siis, kui peaks olema vaja sinu (või kellegi teise) tervishoiukulusid või hoolduskulusid tasuda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samas ei ole ühtegi sellist kutset, mis oleks hingelähedane.

Ilmselgelt ei ole probleem siin juurahariduses vaid inimeses endas, kes ei ole suutnud siiamaani otsusele jõuda, mis talle sobib. Tõenäoliselt ei sobigi miski, aga selles on loomulikult kõik teised süüdi. Ega ei jäägi muud üle kui istuda sildi all “olen introvert ja mulle inimestega suhtlemine ei sobi ” . Loodan väga, et sa oma lastest samasuguseid eluga mittehakkamasaavaid inimesi ei kasvata.

Ma arvan, et tal siiski on leitud see, mis hingelähedane – aiandus. Aga laste kõrvalt aiandusega raha teenida ei ole lihtne. On võimalik, aga mitte lihtne, eriti alustamine. Samuti võib olla asi selles, et ta tunneb, et see, mida ta teeb, pole ühiskonna silmis piisavalt oluline või väärtustatud. Tegelikult ka loodussäästlik aiandus on kasulik tervele ühiskonnale.

Tean mitut inimest, kes pole esimese hooga seda õiget eriala leidnud ja hiljem on raske tööst rõõmu tunda, sest ei ole veel tulnud äratundmist, mis see õige eriala oleks või on elu selline, et õigele erialale suundumine on keeruline või suisa võimatu.

Aga eks seegi ole tõsi, et igal erialal tööd tehes on üht-teist, mis ei meeldigi. Need on õnnelikud inimesed, kes suudavad huvituda ja rõõmu tunda sellest, mida nad parasjagu teevad.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neid äsja juuralõpetanuid oli terve Eesti täis. Kuskile tööle ei saanud. Selle paberiga võis tagumikku pühkida. Täiesti akadeemiline laialivalguv haridus, millega pole kuskil mitte midagi peale hakata, sest konkreetset kutset pole, konkreetseid teadmisi pole ja tegelikult ei võeta selle haridusega isegi mitte sekretäriks

Pigem on see ikka kinni inimese enda motivatsioonis ja initsiatiivis. Mina alustasin oma tööelu sekretärina ja mul oli ainult keskharidus. Kõrghariduse omandasin keskealisena TÜs ja iga järgneva diplomiga tööalaste valikute ring ikka laienes, mitte vastupidi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mina olen ühiskonda panustanud sellega, et on mitu last.

Kuidas see ühiskonda panustab?

Aitab näiteks sind tulevikus üleval pidada, kui sulle on vaja pensioni maksta (1. sammas) ja siis, kui peaks olema vaja sinu (või kellegi teise) tervishoiukulusid või hoolduskulusid tasuda.

Need lapsed võtavad esimesed 19-24 a ainult ressurssi. Sünnitus, vanemahüvitis, lasteaed, kool, ravikindkustus, lastetoetused, ranitsatoetused, maksutagastused, huviringid. Kõik maksumaksja rahast.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mina olen ühiskonda panustanud sellega, et on mitu last.

Kuidas see ühiskonda panustab?

Aitab näiteks sind tulevikus üleval pidada, kui sulle on vaja pensioni maksta (1. sammas) ja siis, kui peaks olema vaja sinu (või kellegi teise) tervishoiukulusid või hoolduskulusid tasuda.

Need lapsed võtavad esimesed 19-24 a ainult ressurssi. Sünnitus, vanemahüvitis, lasteaed, kool, ravikindkustus, lastetoetused, ranitsatoetused, maksutagastused, huviringid. Kõik maksumaksja rahast.

Ja siis umbes 40-45 aastat on nad maksumaksjad, kes peavad üleval nii lapsi-noori kui vanu ja igasuguseid abivajajaid.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võib-olla peavad, võib-olla ei pea. Keskmise palga saaja sotsmaksust tavapensioni mõõtu välja ei tule. Sotsmaks, no kui sellest peab katma nii oma penskarist ema, iseenda ja oma laste ravi, jääb kah väheseks.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ah, kaovad täisealiseks saades välismaale ja Eestil tühjad pihud.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keskmise palga saaja sotsmaksust tavapensioni mõõtu välja ei tule.

Miks mitte? Mis see keskmine palk ongi? Umbes 1750 eurot bruto. Sellest sotsiaalmaks on 577,5 eurot, millest riikliku pensionikindlustuse vahenditesse läheb 468,3 eurot. Keskmine pension olla praegu 552 eurot. Pakun, et neid, kes sellist umbes 450-eurost pensionit saab, on päris palju. Rahvapension on kõigest 275 eurot.

Pealegi, keskmine pensionär hetkel on 44-aastase staažiga, ehk ta on 44 aastat maksumaksjana sotsiaalmaksu maksnud. Kui inimene läheb 65-aastaselt pensionile, siis mitu aastat ta keskmiselt pensioni saab? Mees saab keskmiselt umbes 9 aastat ja naine umbes 18 aastat. Aga naiste pension on keskmiselt madalam kui meestel (nagu ka palk on madalam). Ehk siis, üks keskmise palgaga inimene suudab oma keskmise tööstaaži jooksul üleval pidada 2-5 ligikaudu keskmist pensioni saavat pensionäri (I sammas).

Lisaks maksab keskmise palga saaja iga kuu ligi 110 eurot tervishoiukulude katteks. Aastas teeb see juba umbes 1300 eurot.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keskmise palga saaja sotsmaksust tavapensioni mõõtu välja ei tule.

Miks mitte? Mis see keskmine palk ongi? Umbes 1750 eurot bruto. Sellest sotsiaalmaks on 577,5 eurot, millest riikliku pensionikindlustuse vahenditesse läheb 468,3 eurot. Keskmine pension olla praegu 552 eurot. Pakun, et neid, kes sellist umbes 450-eurost pensionit saab, on päris palju. Rahvapension on kõigest 275 eurot.

Pealegi, keskmine pensionär hetkel on 44-aastase staažiga, ehk ta on 44 aastat maksumaksjana sotsiaalmaksu maksnud. Kui inimene läheb 65-aastaselt pensionile, siis mitu aastat ta keskmiselt pensioni saab? Mees saab keskmiselt umbes 9 aastat ja naine umbes 18 aastat. Aga naiste pension on keskmiselt madalam kui meestel (nagu ka palk on madalam). Ehk siis, üks keskmise palgaga inimene suudab oma keskmise tööstaaži jooksul üleval pidada 2-5 ligikaudu keskmist pensioni saavat pensionäri (I sammas).

Lisaks maksab keskmise palga saaja iga kuu ligi 110 eurot tervishoiukulude katteks. Aastas teeb see juba umbes 1300 eurot.

Et siis 30 a vabariigi jooksul on mõni 44 a sotsmaksu maksnud. Jajah.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Praeguste noorte eluviisi arvestades ma kahtlen, et nad kauem suudavad töötada kui tänased pensionärid. Nuti maailm trööpab jubedalt silmi, kõrvu, selgi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õppisin TÜ-s väikese lapse ja täiskohaga töö kõrvalt. Töötan nüüdseks erialasel tööl. Raskuse poolest hindaks nii, et erialadest kõige raskem on arstiteadus ja sellele järgneb juura. Väga raske oli aga ei kahetse.

Nagu eelpool öeldi, peab olema punktuaalne. Kui töid tähtajaks valmis ei saa, siis keegi teist võimalust ei anna, erinevalt paljudest teistest teaduskondadest. Mahtu on palju. Keeleline väljendusoskus, seoste loomise oskus ja mälu peab olema hea.

Paljas baka diplom õigusteaduses ei maksa midagi, ilma magistrita erialasele tööle ei saa. Nii kohtuniku, advokaadi kui prokuröri ametikohtadel töötamise eeldus on magistrikraad, samuti erasektori in-house juristikohtadel, kuna ilma magistrikraadita kohtus esindada ei saa. Seega peaks juba alguses arvestama 5-aastase õpinguperioodiga.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui töid tähtajaks valmis ei saa, siis keegi teist võimalust ei anna, erinevalt paljudest teistest teaduskondadest.

Miks seal nii jõhker kord on?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui töid tähtajaks valmis ei saa, siis keegi teist võimalust ei anna, erinevalt paljudest teistest teaduskondadest.

Miks seal nii jõhker kord on?

Ise ei suuda sellele küsimusele vastust leida, miks?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keskmine brutotulu maikuu 2022 seisuga on 1475 eurot (https://raha.geenius.ee/rubriik/palk/selgus-kui-palju-eelmine-aasta-tulu-teeniti-ja-kes-kuskohas-koige-rohkem-sai/). Sotsiaalmaks on sellest 486 eurot. Keskmine pension 2022 aastal on ca 590 eurot (https://arileht.delfi.ee/artikkel/94544815/keskmine-pension-hakkab-ilmselt-peagi-olema-ule-600-euro-kuus)

Lisaks vanaduspensionäridele ning Haigekassale rahastatakse maksumaksja tasutud maksurahadega ka lastega seonduvaid kulutusi (vanemapalk, lastetoetus, haridus), puudega inimestele suunatud toetuseid, riigiapraadi ülalpidamiskulusid, halduskulusid (nt teede korrashoid jms) jne.

Sellest võib järeldada, et keskmise palga saaja suudab üksi ühes kuus rahastada u 0.8 pensionäri ülalpidamist ning muude kulutuste jaoks tema palgast ei piisa. Kui keskmise palga saajal on nt 3-4 last, siis suure tõenäosusega ei tasuta tema palgast saadavatest maksudest isegi lastele suunatud eelpoolmainitud kulutusi, rääkimata pensionäridest ja Haigekassast.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õppisin TÜ-s väikese lapse ja täiskohaga töö kõrvalt.

Siis ju nii raske ikka ei olnud ka, et see üldse võimalik oli.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA

Õppisin TÜ-s väikese lapse ja täiskohaga töö kõrvalt. Töötan nüüdseks erialasel tööl. Raskuse poolest hindaks nii, et erialadest kõige raskem on arstiteadus ja sellele järgneb juura. Väga raske oli aga ei kahetse.

Nagu eelpool öeldi, peab olema punktuaalne. Kui töid tähtajaks valmis ei saa, siis keegi teist võimalust ei anna, erinevalt paljudest teistest teaduskondadest. Mahtu on palju. Keeleline väljendusoskus, seoste loomise oskus ja mälu peab olema hea.

Paljas baka diplom õigusteaduses ei maksa midagi, ilma magistrita erialasele tööle ei saa. Nii kohtuniku, advokaadi kui prokuröri ametikohtadel töötamise eeldus on magistrikraad, samuti erasektori in-house juristikohtadel, kuna ilma magistrikraadita kohtus esindada ei saa. Seega peaks juba alguses arvestama 5-aastase õpinguperioodiga.

Kas saan õigesti aru, et õppisid päevaõppes (sest mainisid 5 aasta pikkust õppeaega koos magistriga)? Kas päevaõppe kõrvalt on võimalik täiskohaga tööl käia? Kas tunniplaan on nii hõre? Ma kaalun just seetõttu sessioonõpet (7 aastat), sest eeldasin, et päevaõpe on iga päev koolis koha peal ja see pole E-R töö kõrvalt reaalne.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õppisin TÜ-s väikese lapse ja täiskohaga töö kõrvalt. Töötan nüüdseks erialasel tööl. Raskuse poolest hindaks nii, et erialadest kõige raskem on arstiteadus ja sellele järgneb juura. Väga raske oli aga ei kahetse.

Nagu eelpool öeldi, peab olema punktuaalne. Kui töid tähtajaks valmis ei saa, siis keegi teist võimalust ei anna, erinevalt paljudest teistest teaduskondadest. Mahtu on palju. Keeleline väljendusoskus, seoste loomise oskus ja mälu peab olema hea.

Paljas baka diplom õigusteaduses ei maksa midagi, ilma magistrita erialasele tööle ei saa. Nii kohtuniku, advokaadi kui prokuröri ametikohtadel töötamise eeldus on magistrikraad, samuti erasektori in-house juristikohtadel, kuna ilma magistrikraadita kohtus esindada ei saa. Seega peaks juba alguses arvestama 5-aastase õpinguperioodiga.

Kas saan õigesti aru, et õppisid päevaõppes (sest mainisid 5 aasta pikkust õppeaega koos magistriga)? Kas päevaõppe kõrvalt on võimalik täiskohaga tööl käia? Kas tunniplaan on nii hõre? Ma kaalun just seetõttu sessioonõpet (7 aastat), sest eeldasin, et päevaõpe on iga päev koolis koha peal ja see pole E-R töö kõrvalt reaalne.

Kuna mul oli vabagraafikuga töö ja tööaegasid sain ise valida, siis jah, see võimaldas päevaõppes õppida. TÜ-s teatavasti saab mingil määral ka ise ona tunniplaani sättida, kui piisavalt kiire olla ja ainetele registreeringud ja seminariajad sobivalt valida. Seega ma tegin oma tööst ja tunniplaanist lego, et võimalikult optimaalne ajakasutus oleks. Kaalusin ka sessioonõpet aga minul oli mugavam asi lahendada nii, et mu kooliajad langevad sellistele kellaaegadele, kui laps on lasteaias ja ma ei pea hakkama ekstra hoidjat otsima, juhul, kui mees juhtub tööl olema.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 62 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Täiskasvanuna õigusteadust õppima