Esileht Ajaviite- ja muud jutud Täiskasvanuna taas keskkooli

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Täiskasvanuna taas keskkooli

Postitas:
Kägu

Mõlgutan juba viimase poolaastakese mõtted minna taas tagasi keskkooli,kuid hirmud on hetkel suuremad,kui ma arvasin seda mõtet kaaluma hakates olevat.
Jätsin pooleli kümnenda klassi 9 aastat tagasi,olen nüüdseks 26 aastane,tööl käinud,pere loonud ja tegelen vaikselt ka väikeettevõtlusega mis mind enamjaolt ära elatab.
Minus puudub siiski rahulolu. Kooli pooleli jätmine oli üks rumalaim valik,kuid koolikiusamine ja psüühilised probleemid,paanikahood mis sellega kaasnesid muutsid mu täiesti abituks,võtsin nõuks lihtsalt põgeneda ja peitsin end koduseinte vahel kogudes ning nii see otsus tol ajal sündiski-ah las jääda.
See kolm aastat tundub praegusel hetkel nii pikk aeg taas keskkoolis õppimiseks.Ausaltöeldes ei mäleta enam õpitust midagi ning arvan,et keemia ja matemaatikaga oleks suured raskused,olid juba nooruseski kus ma tõsiselt pingutasin et natukenegi aru saada.Muid aineid ja loovat lähenemist absoluutselt ei karda.
Kuidagi kurb ja “läbikukkuja” tunne on,et ei ole suutnud end kokku võtta ja seda sammu astuda.Ka haritumas seltskonnas annab kõvasti tunda see,et koolitee omal ajal pooleli on jäänud.Enamik inimesi seda ei tea ja ausaltöeldes ei julgeks ka seda kellelegi tunnistada.
Olen muidugi tänaseks võrreldes selle 10 aasta taguse ajaga kõvasti enesekindlust ja paksemat nahka kasvatanud ning oma psüühiliste probeemidega mingisuguse rahu saavutanud.
Tunnen,et pean kusagilt taas alustama,midagi rohkemat saavutama.
Kõik toetavad sõnad ja õpingutega seotud kogemused elust on vägagi teretulnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ära üldse muretse. seal täiskasvanute gümnaasiumites ollakse väga toetavad ja mõistvad. Kindlasti mine tee see asi ära, muidu kahetsed 36-aastasena veel enam.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti mine sügisel kooli. Mõistlik oleks võtta keemias ja matemaatikas abiõpetaja, kellega põhikooli materjali meelde tuletada ja läbi harjutada. Minu lähedasel jäi 10. klass pooleli ja läbis ka pea 10 aastat hiljem e-gümnaasiumi, mille lõpetas puhta viielisena. Nüüd õpib ülikoolis. 🙂
Sul on see eelis, et on juurde tulnud elukogemus (suudad kirjutada asjalikumaid tekste) ja kohusetunne õppida (paljud noored ei võta õppimist nii tõsiselt ja gümnaasiumiaeg on enamasti üks tormilisemaid).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik toetavad sõnad ja õpingutega seotud kogemused elust on vägagi teretulnud.

Kle, mida siin toetada on, mine ja tee lihtsalt ära.
Tuntud põmmpead ja nooruses pätid nagu Tanel Padar ja minu lugupeetud isa on sellega vabalt hakkkama saanud, sina siis nüüd ei saa…
Praegu on see hoopis lihtsam, kui õigel ajal oli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ka soovitan kindlasti minna. Ise lõpetasin täiskasvanutes gümnaasiumi eelmisel aastal, 22-aastasena. Raskemate ainete puhul nagu seda on matemaatika, keemia ja füüsika arvestatakse ilusti seda, et suur osa õpilastest on olnud koolist pikka aega eemal ja uutele teemadele lähenetakse ikkagi vanu üle korrates. Küsimise peale saad alati abi ning kui ise motiveeritud oled, ei jää su pingutused kindlasti õpetajatel märkamata. Ja mida varem alustad, seda rutem ju lõpule saad 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pole mõtet. See eelmise sajandi kinnisidee, et inimesel peab tingimata mingi haridustunnistus taskus olema, hakkab vaikselt minevikku jääma. Praegu teevad ilma iseõppijad, kes on keskendunud mingile ühele teemale, koolitanud ise tarkade õpetajate juures endast meeldival alal eksperdid ja teevad, mida tahavad.
Üldise keskhariduse nõue tuli Nõukogude Liidus kuskil 70ndatel ja tõi endaga kaasa keskhariduse mandumise. Praeguseks on kohal juba vaikiv üldise kõrghariduse nõue, mis on toonud kaasa kõrghariduse mandumise, nii et tänaste kõrgharitute mass on vaimsetelt võimetelt ja akadeemiliste teadmiste poolest nõrgem kui nõuka aegne keskharitu.
Hariduspaberi üleshaipimine on nende töö, kelle jaoks haridus on enesenäitamiseks, mitte ühiskonna teenimiseks või omaenda annete süvendatud arendamiseks. Kõige rohkem ajavad haridusnõuet taga sisemiselt harimatud, kellel isegi juba nõuka ajal poleks ühtegi ülikooli asja olnud. Nad teinud kõrghariduse (nimetuse) endale kättesaadavaks. Asi päädinud aga sellega, et päriselt andekatel ja õpihimulistel inimestel kõrgkooli enam asja pole.

Seega, kui tunned, et sinu edasiseks arenguks sulle meeldival alal on puudu teadmistest teatud suunal, siis omanda need teadmised. Aga kui tunned, et vajad lihtsalt gümnaasiumi lõputunnistust, sest kõigil ju on – noh, siis mine gümnaasiumi. Muud polegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi mine. Endal oli sama dilemma. Nüüd mõned päevad tagasi sain oma gümnaasiumi lõputunnistuse kätte, millel on ainult neljad-viied. Eksamid tegin küll kesktasemele aga polegi minul neid vaja edasi õppimiseks. Kümnes klass ongi kõige raskem. Eriti laste ja töö kõrvalt. 11 on juba lihtsam ja 12 veel lihtsam. Saad kindlasti hakkama!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pole mõtet. See eelmise sajandi kinnisidee, et inimesel peab tingimata mingi haridustunnistus taskus olema, hakkab vaikselt minevikku jääma. Praegu teevad ilma iseõppijad, kes on keskendunud mingile ühele teemale, koolitanud ise tarkade õpetajate juures endast meeldival alal eksperdid ja teevad, mida tahavad.

Üldise keskhariduse nõue tuli Nõukogude Liidus kuskil 70ndatel ja tõi endaga kaasa keskhariduse mandumise. Praeguseks on kohal juba vaikiv üldise kõrghariduse nõue, mis on toonud kaasa kõrghariduse mandumise, nii et tänaste kõrgharitute mass on vaimsetelt võimetelt ja akadeemiliste teadmiste poolest nõrgem kui nõuka aegne keskharitu.

Hariduspaberi üleshaipimine on nende töö, kelle jaoks haridus on enesenäitamiseks, mitte ühiskonna teenimiseks või omaenda annete süvendatud arendamiseks. Kõige rohkem ajavad haridusnõuet taga sisemiselt harimatud, kellel isegi juba nõuka ajal poleks ühtegi ülikooli asja olnud. Nad teinud kõrghariduse (nimetuse) endale kättesaadavaks. Asi päädinud aga sellega, et päriselt andekatel ja õpihimulistel inimestel kõrgkooli enam asja pole.

Seega, kui tunned, et sinu edasiseks arenguks sulle meeldival alal on puudu teadmistest teatud suunal, siis omanda need teadmised. Aga kui tunned, et vajad lihtsalt gümnaasiumi lõputunnistust, sest kõigil ju on – noh, siis mine gümnaasiumi. Muud polegi.

Paremate töökohtade püüdmiseks siiski põhiharidusest ei piisa,olgu kogemus ja teadmised mingil alal suured tahes-võidab see kel haridust rohkem.
Paljud töökohad nõuavad lausa koopiat gümnaasiumi lõputunnistusest tõestamaks,et keskharidus olemas.
Järelikult on ikka paljud uksed suletud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paremate töökohtade püüdmiseks siiski põhiharidusest ei piisa,olgu kogemus ja teadmised mingil alal suured tahes-võidab see kel haridust rohkem.
Paljud töökohad nõuavad lausa koopiat gümnaasiumi lõputunnistusest tõestamaks,et keskharidus olemas.

See on enam-vähem vale. Aga no ega keskharidus mööda külgi maha ka ei jookse, miks mitte omandada, vaba riik.
Pärast ilus vaadata, et neljad-viied ja puha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paremate töökohtade püüdmiseks siiski põhiharidusest ei piisa,olgu kogemus ja teadmised mingil alal suured tahes-võidab see kel haridust rohkem.

Paljud töökohad nõuavad lausa koopiat gümnaasiumi lõputunnistusest tõestamaks,et keskharidus olemas.

See on enam-vähem vale. Aga no ega keskharidus mööda külgi maha ka ei jookse, miks mitte omandada, vaba riik.

Pärast ilus vaadata, et neljad-viied ja puha.

jutus oli point sees, eriti see kõrgharidus on nii devalveerunud, et paha hakkab kohe. tehakse mingi ala liblika tantsuteooria magister ja kohe jube heal arvamusel endast ning palka peaks maksma samapalju (isegi rohkem, kuna magister ju), kui kõrghariduseta ja iseõppinud Java arendajale. sellest tulebki see feministide pseudoprobleem palgalõhest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Paremate töökohtade püüdmiseks siiski põhiharidusest ei piisa,olgu kogemus ja teadmised mingil alal suured tahes-võidab see kel haridust rohkem.

Paljud töökohad nõuavad lausa koopiat gümnaasiumi lõputunnistusest tõestamaks,et keskharidus olemas.

See on enam-vähem vale. Aga no ega keskharidus mööda külgi maha ka ei jookse, miks mitte omandada, vaba riik.

Pärast ilus vaadata, et neljad-viied ja puha.

jutus oli point sees, eriti see kõrgharidus on nii devalveerunud, et paha hakkab kohe. tehakse mingi ala liblika tantsuteooria magister ja kohe jube heal arvamusel endast ning palka peaks maksma samapalju (isegi rohkem, kuna magister ju), kui kõrghariduseta ja iseõppinud Java arendajale. sellest tulebki see feministide pseudoprobleem palgalõhest.

Liblika tantsuteooria on veel enam vähem teaduslik. Hiljuti presenteeriti üht pornoteemalist magistritööd Eesti Ekspressis. Vägev värk, haritud riik ja palju kõrgharidusega naisi, my ass.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keskhariduse puhul küll ei peaks mõtlema, kas seda teha või mitte – kindlasti tee ära. Trend on sinna suunas, et ilma keskhariduseta ei võeta eriti kuhugi mõistlikule tööle. Jah, praegu oled ettevõtja, aga see ei pruugi nii jääda.
Sinu paanikahoo jutust saan hästi aru, ma tean ka ühte noort inimest, kes ärevuse pärast koolist ära tuli, tema küll jättis vahele vaid ühe talve ning sügisest läks täiskasvanute kooli. Ma tean, mida ärevus tähendab, mul omalgi pereliige maadleb sellega ja pagemine koolist on mõnikord ainus võimalus. Seega ära seepärast küll põe, et sul tollal kool pooleli jäi, seal olid põhjused olemas. Kuid nüüd on aeg siiski kool lõpetada.
Ja ega vanemana seda teha lihtsam ole 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täiskasvanute gümnaasiumis on hoopis midagi muud õppida kui tavalises keskkoolis. Ei ole kaasõpilaste poolt kiusamist, ollakse mõistvad ja toetavad ja ei pea päevasel ajal koolipingis istuma. Aga mida vähem kohal saad käia, seda rohkem pead ise õppima.
Kui võtad endale suhtumise, et kõik on õpitav, saad kindlasti hakkama, kui sa juba teismelisena olid “gümnaasiumimaterjal”, ehk said vaevata sisse ja õppimine ei tundunud ülejõukäiv. See, et vahepeal on kõik ununenud, pole eriti hull, oled veel nii noor, et mälu ja õppimisvõime on kõik säilinud ning unustatu tuleb peagi meelde. Ja nüüd on võimalik mälu värskendada interneti abil: toksi aga võõras mõiste otsingumootorisse ja saadki teada mida see tähendab. Kui ikka muretsed, loe suvel Matemaatika õhtuõpikut: http://6htu6pik.ut.ee/wp-content/uploads/2014/03/Ohtuopik.pdf
Keemia on keskkoolis pooleldi jutustav aine, nii et seda on lihtne ära teha. Hea hinde saamine muidugi nii lihtne pole, aga kartma seda ainet küll ei pea.
Kindlasti mine sügisel kooli!

Mina läksin 30+ reaalainet ülikooli õppima ja pidin näiteks matemaatikat ja füüsikat edasi õppima sealt, kus see viimati keskkooli lõpus pooleli jäi. Aga mul on keskkoolist möödas ligi 15 a, vahepeal pole keskkooli matemaatikat ega füüsikat üldse nuusutanudki. Ja olen seni ka hakkama saanud. Minust pea poole nooremad kaastudengid suhtuvad ka minusse normaalselt ja pole probleemi ka minust jupi maad nooremate õppejõududega:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pole mõtet. See eelmise sajandi kinnisidee, et inimesel peab tingimata mingi haridustunnistus taskus olema, hakkab vaikselt minevikku jääma. Praegu teevad ilma iseõppijad, kes on keskendunud mingile ühele teemale, koolitanud ise tarkade õpetajate juures endast meeldival alal eksperdid ja teevad, mida tahavad.

Üldise keskhariduse nõue tuli Nõukogude Liidus kuskil 70ndatel ja tõi endaga kaasa keskhariduse mandumise. Praeguseks on kohal juba vaikiv üldise kõrghariduse nõue, mis on toonud kaasa kõrghariduse mandumise, nii et tänaste kõrgharitute mass on vaimsetelt võimetelt ja akadeemiliste teadmiste poolest nõrgem kui nõuka aegne keskharitu.

Hariduspaberi üleshaipimine on nende töö, kelle jaoks haridus on enesenäitamiseks, mitte ühiskonna teenimiseks või omaenda annete süvendatud arendamiseks. Kõige rohkem ajavad haridusnõuet taga sisemiselt harimatud, kellel isegi juba nõuka ajal poleks ühtegi ülikooli asja olnud. Nad teinud kõrghariduse (nimetuse) endale kättesaadavaks. Asi päädinud aga sellega, et päriselt andekatel ja õpihimulistel inimestel kõrgkooli enam asja pole.

Seega, kui tunned, et sinu edasiseks arenguks sulle meeldival alal on puudu teadmistest teatud suunal, siis omanda need teadmised. Aga kui tunned, et vajad lihtsalt gümnaasiumi lõputunnistust, sest kõigil ju on – noh, siis mine gümnaasiumi. Muud polegi.

Paremate töökohtade püüdmiseks siiski põhiharidusest ei piisa,olgu kogemus ja teadmised mingil alal suured tahes-võidab see kel haridust rohkem.

Paljud töökohad nõuavad lausa koopiat gümnaasiumi lõputunnistusest tõestamaks,et keskharidus olemas.

Järelikult on ikka paljud uksed suletud.

Minul on magistrikraad, aga siiani pole ükski tööandja isegi seda küsinud. Eestis palgatakse see, kes vähem palka küsib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on magistrikraad, aga siiani pole ükski tööandja isegi seda küsinud. Eestis palgatakse see, kes vähem palka küsib.

Ei ole nii. Keskharidus on see piir, millest alla ei taha ükski tööandja väga latti lasta. Jah, ole magister või bakalaureus, see tõesti eriti kedagi ei huvita, aga kesk- või põhiharidus huvitab vägagi. Näiteks meie ettevõttes on lausa reegel, et ei võeta tööle kedagi alla keskhariduse, meil on lihttöölisi muidu murdu, tööga saaks hakkama ka põhiharidusega inimesed, aga vat ei taheta võtta.
Eks keskkooli pooleli jätmine on ettevõtja jaoks ikkagi märk, et sellel inimesel võib olla probleeme püsivuse ning pingutamisega ja kui vähegi on kedagi muud võtta, siis miks peaks riskima? Võib olla kui põhiharidusega kandidaat milleski teistest peajagu üle on, siis hakataks mõtlema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täiskasvanute gümnaasiumis on hoopis midagi muud õppida kui tavalises keskkoolis.

See on tõsi. Mul lõpetas hiljuti üks noor tuttav, kes läbi häda põhikooli läbi tegi ja kutseka pooleli jättis. Õhtukoolis neljad-viied, lõpetas ära nagu naksti. Ei, ta ei ole targemaks läinud, kirjutab vigadega ja vee valemit peast ei tea. Aga ikka keskharidus käes. Peseb söögikohas nõusid edasi nagu ennegi, aga on hakkaja plika ja hooaegadel lastakse ka kliente teenindama. Raha kasseerida oskab, näeb hea välja. Võib isegi olla, et varsti saab temast mingi kokk või kelnerite ülem. Teadmisi selleks mingeid vaja ei ole, seda ma kinnitan. Ja muud peale teadmiste keskkoolist saada ei ole, ning lõpetamiseks pole neidki vaja. Käi lihtsalt kohal ja ole usin, kirjuta oma töid teiste pealt maha või lase kellelgi ära teha. Kõik on tehtav, kui eesmärk on silme ees.

Minul on magistrikraad, aga siiani pole ükski tööandja isegi seda küsinud. Eestis palgatakse see, kes vähem palka küsib.

Palgatakse see, kes näib asja jagavat või ilmutab valmidust ametit õppida ja huvi selle vastu.
Kes palkab selle pornomagistri, mis te arvate? Kui eriala arvestada, siis mitte keegi peale riigi nisa otsas rippuvate seksi-MTÜ-de. Karjäär seegi. Aga palgalõhe üle ärge virisege.

Eks keskkooli pooleli jätmine on ettevõtja jaoks ikkagi märk, et sellel inimesel võib olla probleeme püsivuse ning pingutamisega

Täiendus: mõttetu kuuleka ja meinstriim-püsivusega on probleeme. Paljudel andekatel on nii.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paljudel andekatel on nii.

Mõnedel andekatel ehk on. Enamikul ei ole. Pealegi, andekusest on vähe abi, kui töökust ja enesedistsipliini pole. Tähelend saab väga lühike olema. Ja maandumine väga valus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mine lihtsalt. Mina läksin ülikooli kesk-eri baasilt suht hilises vanuses. Ei olnud ei tugevat põhja ega ammugi ei mäletanud midagi. Mõni aine oli raskem, aga üldiselt sain väga hästi hakkama. Aju töötab teisiti ja motivatsiooon on teine. Raske on ilma koolita ka vahel, kooliga on vähemalt siht silme ees ja see aitab palju

Please wait...
Postitas:
Kägu

Paljudel andekatel on nii.

Mõnedel andekatel ehk on. Enamikul ei ole. Pealegi, andekusest on vähe abi, kui töökust ja enesedistsipliini pole. Tähelend saab väga lühike olema. Ja maandumine väga valus.

Poolenisti nõus. Aga olen korduvalt näinud, et paljudel koolis seanaha vedajatel on töökust ja enesedistsipliini piisavalt, kui saab tegelda sellega, mis talle sobib ja mis meeldib. Koolis on liiga palju müra. See pole mingi erand, keskhariduse või koguni põhiharidusega tegijaid on meie ümber rohkem, kui meile meeldiks teada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See pole mingi erand, keskhariduse või koguni põhiharidusega tegijaid on meie ümber rohkem, kui meile meeldiks teada.

Kuule, halloo, me räägimegi keskhariduse omandamisest. Seda, et põhiharidusega “tegijaid” meie ümber palju oleks, ma küll ei usu. Keskharidusega tegijaid on loomulikult palju, selle vastu ma ei vaidle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
kirilind2

ikka tuleb õppima minna, kui pooleli on jäänud. terita on in värk praegu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See pole mingi erand, keskhariduse või koguni põhiharidusega tegijaid on meie ümber rohkem, kui meile meeldiks teada.

Kuule, halloo, me räägimegi keskhariduse omandamisest. Seda, et põhiharidusega “tegijaid” meie ümber palju oleks, ma küll ei usu. Keskharidusega tegijaid on loomulikult palju, selle vastu ma ei vaidle.

Mina omakorda ei vaidle selle vastu, et põhiharidusega tegijaid on tõesti pigem vähe. Aga mõni ikka on. Ma tean sellepärast, et mul on selline eriala, kus ma seda teada saan.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kindlasti mine!
Mul jäi 11.kl pooleli 90ndate lõpus. Võtsin ja võtsin hoogu ning ligi 30sena läksin ja tegin kaks viimast klassi ära. Kunagi maadlesin keemia, füüsikaga nagu Sinagi kardad. Lõpetasin aga viielisena. Nii et läksin kohe edasi ka ülikooli, ühe soojaga sai nii baka kui magister otsa tehtud. Nii meeldima hakkas õppimine!
Anna minna!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas keegi on läbinud gümnaasiumi ka vaid e-õppe variandis?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jah, minu hea tuttav on e-õppe lõpetanud. oli väga rahul. palju iseseisvat õppimist, aga talle see sobis. kool muidugi toetab ka. helistatakse, uuritakse, kuidas läheb, kui abi vajad, saad abi ka. aga iseendal peab selleks iseloomu ja motivatsiooni olema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ära muretse kohe üldse. Seal on ka 40+ inimesi. Mis seal peljata? Klass on väiksem kui tavakoolis ja kui aru ei saa, õpetajad oluliselt abivalmimad. Igal juhul mine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Muidugi mine, oled sellega ka oma lastele eeskujuks 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina tegin 11nda ja 12nda klassi õhtukoolis, laste ja töö kõrvalt. Mulle väga meeldis. Suhtumine oli täiesti teine kui keskkoolis, polnud mingit mõnitamist ega tänitamist õpetajate poolt, kõik olid väga abivalmid ja said aru, et õpime muu elu kõrvalt. Klassikaaslased juhtusid väga toredad, vanuse poolest täiesti seinast seina, vanim 50ndates, mitmega suhtleme siiani.

Kaotada pole sul midagi. Vii paberid sisse ja hakka peale, pooleli jätta saad ju alati. Ma arvan, et peamine hirm ongi seotud alateadvusega, mis kooli kiusamise ja muu taolisega seostab, aga õhtukas on täiesti teistsugune olemine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kaotada pole sul midagi. Vii paberid sisse ja hakka peale, pooleli jätta saad ju alati

Mina arvan, et pooleli jätta enam ei tohi! Mis eeskuju ollakse lastele, kui esimeste raskuste ilmnemisel visatakse lusikas nurka ja pannakse punuma? Ja siis sõideldakse lastega, kui need koolis ei taha käia? Ma ususn, nad naeravad vanemate jutu peale, kes ise keskkooligi lõpetatud ei saa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ausaltöeldes ei mäleta enam õpitust midagi ning arvan,et keemia ja matemaatikaga oleks suured raskused,olid juba nooruseski kus ma tõsiselt pingutasin et natukenegi aru saada.Muid aineid ja loovat lähenemist absoluutselt ei karda.

Mõtle Tanel Padari peale. 😀 Kui juba tema sai lõpetatud ja nüüd juba ülikool lõpukorral, saad sina ka. 🙂 Sinu boonus tema ees on see, et muid aineid ei karda. Temal olid vist kõigis ainetes lüngad – googelda teda, tuju kohe tõuseb. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Täiskasvanuna taas keskkooli