Teema: Tallinn muutis esimesse klassi astumise korda

Jah, lugesin ka päeval seda uudist ja mul tekkis küsimus, et milliseid koole see üldse puudutab? Mul ei tule ühtegi peale 21. kooli ja KSG pähe.

GAGi suurel määral – viimane katsetega aastakäik, st lapsed üle kogu Tallinna, kelle õdesid-vendasid sai määrata, on äkki 6. klassis (võibolla eksin +/-1 aastaga) vist praegu?

Eriti kaval käik oleks see juhul, kui tahetaks veel mõni populaarne kool piirkonnaga siduda, aga sellesuunalisi kõlakaid pole kuulda olnud…

#3735521:

Ja GAG. Minu arust väga nõme reegel. Ma ei mõista seda sunnismaisust koolidega seoses. Inimesed on erinevad, soovivad erinevaid asju, kas ma pean tõesti enne elukoha soetamist käima kohalikus koolis õpetajate, ainete ja ruumidega tutvumas? Ja kui midagi koolis muutub, siis kolin ära? See on haige süsteem.

Jah. Täiesti normaalne on elukoha valikul arvestada ka koolidega. Ebanormaalne on sundida väikseid lapsi koolidesse katseid tegema või kodust kaugele kooli minema.

#3735547:

#3735517:

Jah, lugesin ka päeval seda uudist ja mul tekkis küsimus, et milliseid koole see üldse puudutab? Mul ei tule ühtegi peale 21. kooli ja KSG pähe.

TSG.

Kaks venekeelset kooli on ka sellist.

TSG ei puutu kuidagi asjasse, seal on üks ülelinnaline paralleel (katsetega) ja teised elukohajärgsed.

#3735601:

TSG ei puutu kuidagi asjasse, seal on üks ülelinnaline paralleel (katsetega) ja teised elukohajärgsed.

Ja kuidas erinevad sellest 21.kk ja KSG?

See uus kord puutubki eelkõige just nimelt asjasse nende koolide puhul, kus on lapsi nii katsetega kui ka määramisega. Ainult katsetega kooli ju kedagi ei määrata.
Aga eks mõjutatud saavad ka need, kel on üks laps elukoha järgi kooli määratud, siis pere mujale kolinud, aga sooviks teist last ka ikka samasse kooli panna.

#3735584:

Miks? Sest igaühe jaoks on tema põhjendus oluline. Ühe jaoks on tähtis kooli lähedus kodule, teise jaoks oma töökohale (sest ta on üksikvanem ja laps käib väikeklassis ega oska ise koju minna veel ka 2. klassis), kolmandal käib seal juba üks laps ja saaksid koos tulla-minna, neljanda jaoks jääb see täpselt lahutatud vanemate vahepeale, viienda jaoks on just seal see kallak või ring, mis tema last arendab jne. Ühe põhjus ei ole tähtsam kui teise põhjus. Kõigil võiks olla võrdne võimalus. Ja kui ühte ei saa, siis proovib järgmisse.

Täpselt.

#3735584:

Määrama peaks ainult nende laste koolikohad, kelle vanemaid ei huvita, kus koolis nende lapsed käivad. Kõigi teiste puhul peaks olema määrav perekonna soov.

Täpselt.

Lapse jaoks on oluline see, et tal oleks koolis sõbrad, kellega ka vabal ajal saab koos olla, kellega koos kooli minna ja sealt tulla. Lapsele pole oluline eliitkool. See on puhtalt lapsevanema kiiks, et laps peab kasvõi mitme bussiga läbi linna kooli käima.
Ma saan aru, et vanemas eas kui lapsel on endal tekkinud arusaam sellest mida ta tahab, siis ta vahetab kooli ja saab sinna katsete või hinnete alusel sisse ja käib kasvõi teise linna ja elab ühikas, sest nii hea kool on. Aga see tsirkus, mida Tallinnas kooliminejatega on tehtud, on lihtsalt ajuvaba. Lapsi veetakse erinevate koolide katsete vahel.
Muide mujal maailmas on see tavaline, et vanemad, kes tahavad lapse algkooli kindlate parameetrite põhjal valida, teevadki seda justnimelt elukoha valimise kaudu.
Ma tõesti ei mõista inimesi, kes tahavad, et väikesed lapsed käiks koolis, mis on kodust kaugel. Kas Eesti keskmine koolitase on siis tõesti nii ebarahuldav?

No mujal maailmas on õnneks juba hakatud aru saama, et pole õige lapsi jaotada koolidesse üksnes postiindeksi alusel, sest see tekitab ühiskonnas suuri lõhesid ja kannatavad lapsed, kes pole milleski süüdi ja kellest see ju ei olene.

Lihtne on öelda, et kolige aga piirkonda, kuhu kooli soovite aga tegelikkus on see, et ega ikka pole selline toiming taskukohane või muul põhjusel võimalik. Ei ole eetiline, et vaid need, kes elavad suure linna keskmes, pääsevad ligi parimatele õppekohtadele, ja ülejäänud saavad oma sama andekate kui mitte andekamate laste ees vaid käsi laiutada, sest valik on elukohas nii kasin. Ja aadressiga vassimise skeemidesse ei mässi ka end ja oma last heast vabast tahtest. Tuleks leida mingi muu süsteem, mis oleks laste ja elanikkonna suhtes õiglasem, näiteks tõesti siis juba loterii.  Kui eliit tahab, et nende võsuke kuskil spetsiaalkoolis vaid omasugustega lävib, siis pangugi ta kuhugi vastavasse erakooli, kus saab oma sajalistega luftitada ja kus on teised samasugused juba ees (https://foorum.perekool.ee/teema/millistes-tallinna-koolides-kaivad-rikkamatest-peredest-parit-lapsed/).  Riigi poolt rahastatud koolide jaoks ei saa olla peamine kriteerium lapse elukoht. No pole see aus ja õiglane ei laste ega üleüldse riigi maksumaksjate suhtes.  Igasugune katsete tegemine on tegelikult ka kurjast, sest see annab samuti nn. ladvikule tuult tiibadesse ja toetab eliidi kasvulava süvendumist.  Lastele tuleb aiva kasuks kui neid ümbritsevad erinevate taustadega kaaslased, avardab üldiselt silmaringi ka, maast madalast. Kes on võimekam, see hakkab isegi hiljem silma ja siis põhikoolis vanemates klassides juba võiks nendega edasi tegeleda ja edasi suunata vastavalt huvidele. Ühesõnaga, välja tuleks juurida see aadressil põhinev ajast ja arust koolikohtade määramise süsteem ja kiiremas korras.

#3735719:

#3735584:

#3735584:

Määrama peaks ainult nende laste koolikohad, kelle vanemaid ei huvita, kus koolis nende lapsed käivad. Kõigi teiste puhul peaks olema määrav perekonna soov.

Siis ju ei mahuks mõnda kooli sooviad ära või oleks klassid ebamõistlikult suured.

Ainus võimalus katsed kõikidesse koolidesse, siis selekteeritakse koolid välja kuhu on sooviaid ja kuhu eriti mitte. Lõpuks Nõmme juntsu lähebki Lasnamäele kooli.

Kui katsed olid siis oli jälle kisa taevani.

#3735919:

#3735880:

Siis ju ei mahuks mõnda kooli sooviad ära või oleks klassid ebamõistlikult suured.

Mitu korda on siin teemas räägitud: kui ühte kooli ei mahu, teed avalduse teise. Aga ka selle teise valid ikkagi sina ise, mitte ametnikutädi, kes ei tunne ei sind ega su last. Selline süsteem oli aastakümneid.

Nõmmel olidki 3 populaarset kooli kuhu kõik oma lapsed panna soovisid. Paratamatult kõik sooviad sinna ju ei mahtunud. Kui minu lapsed kooli hakkasid minema, siis uurisingi otse haridusosakonnast, et kuhu nad tõenäoliselt määrataks. Muidugi sain vastuseks 2 kõige ebapopulaarsema kooli nime. Ma ei teinudki avaldust kooli määramiseks vaid leidsin ise lahenduse ja ei kahetse täna. Mina isiklikult pooldan kooli katseid. Siis on klass ühtlane. Minu lapsed on mõlemad teinud nii kooli kui ka huviringi katsed ja enese tõestamiseks teevad neid pidevalt eriti üks laps. Terve elu on üks enese tõestus.

Aga kas siis ka oleks ok, kui sina oleks juhtumisi selliste vanemate laps, kellel pole mingit huvi mööda koole ja katseid käia, vaid ongi sellised hingelt hipid või siis on üksikvanem, kellel on parasjagu 2 ja pool töökohta ja aega napib, et koolikatseteks ette valmistuda? Kas nende vanemate lapsed ei peakski äkki saama võimalust heas koolis käimiseks? Kas väikeste laste koolikatsed on piisavad, et näidata, kus tuleks piir tõmmata, et kes lastest on rohkem parima kooli hüppelauda väärt? Eriti kui osasid on usinasti ette valmistatud, et nad ikka kindlasti eakaaslastest ette rebiksid.  Kuhu see kõik tulevikus selliselt ülesehitatud ühiskonna viib? Osadele kantakse enam-vähem kõik hõbekandikul ette, teised vaadaku ise, kas upuvad või ujuvad kuidagi kaldale. Ja need, kes on saanud edumaa, leiavad, et neile tuleb edaspidigi eelisõiguseid anda, sest sellega ollakse juba väiksena harjutud. No vaadake meie lugupeetud poliitikuid, ja mis koolidest nad pärit ja ongi vastus käes.

#3735961:

Aga kas siis ka oleks ok, kui sina oleks juhtumisi selliste vanemate laps, kellel pole mingit huvi mööda koole ja katseid käia, vaid ongi sellised hingelt hipid või siis on üksikvanem, kellel on parasjagu 2 ja pool töökohta ja aega napib, et koolikatseteks ette valmistuda? Kas nende vanemate lapsed ei peakski äkki saama võimalust heas koolis käimiseks? Kas väikeste laste koolikatsed on piisavad, et näidata, kus tuleks piir tõmmata, et kes lastest on rohkem parima kooli hüppelauda väärt? Eriti kui osasid on usinasti ette valmistatud, et nad ikka kindlasti eakaaslastest ette rebiksid. Kuhu see kõik tulevikus selliselt ülesehitatud ühiskonna viib? Osadele kantakse enam-vähem kõik hõbekandikul ette, teised vaadaku ise, kas upuvad või ujuvad kuidagi kaldale. Ja need, kes on saanud edumaa, leiavad, et neile tuleb edaspidigi eelisõiguseid anda, sest sellega ollakse juba väiksena harjutud. No vaadake meie lugupeetud poliitikuid, ja mis koolidest nad pärit ja ongi vastus käes.

Terve inimkond on erinev ja ebaühtlane ja ühtseks ei saa inimkond mitte kunagi. Koolide määramiseks mingi kindel kord siiski peab olema. Kas oleme nõus, et määrab tädi kusagil kontorilaua taga sirkliga või on katsed. Haridusosakond peabki otsustama, et kumb variant on parem. Kõigile meeldivat lahendust kindlasti ei ole olemas.

Muide katseteks ei pea lapsi drillima, see täiesti müüt.Minu omad käisid ühe kooli katsetel ja seal nad ka õpivad. Hipi vanematest ei tea ma midagi ja kindlasti ei saa lähtuda eranditest, ka nendele lastele leitakse kool. Kindlasti on erand lapsevanemate lastel raskem, võrreldes nende lastega kellel vanemad on lapse kõrval ja tegelevad igapäevaselt nendega.

Mis need poliitikud siia puutuvad, seda ma aru kahjuks ei saa.

#3735970:

Tartus määrab ARNO kooli. Teoorias tore, aga praktikas probleeme küll ja veel, nt kui lähim kool on teisel pool reguleerimata liiklussõlme, läheduselt teine 100m kaugemal, aga turvalise kooliteega.

Minu meelest võiks olla 1. kriteerium vanema soov (top3) ja ületäituvuse puhul 2. kodu kaugus koolist.

Ju neid lapsevanemate soove arvestataks nii palju kui võimalik, alati see ei ole kahjuks võimalik. Nii oli see ka minu puhul. Laps käis katsetega huviringis ja sel on kellajad millal tunnid toimuvad, kui ka kõigile ihaldatud ja populaarne kool oli õhtupoolses vahetuses algklassid, siis see minu lapsele ei sobinud, teine kool ei sobi kuna on ebapopulaarne. Mida need vaesed ametnikud nüüd tegema pidanuks? Otsisin ja leidsin ise sobiva variandi. Minu lastele ei ole kooli määratud ei teinud avaldustki.