Esileht Ajaviite- ja muud jutud Tallinn on nagu Ida-Virumaa?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 66 )

Teema: Tallinn on nagu Ida-Virumaa?

Postitas:
Kägu

Kas Tallinn on juba nagu Ida-Virumaa idapoolsemad sopid kus ilma vene keele oskuseta hakkama ei saa?

+11
-18
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Saad igal pool riigikeelega hakkama. Kui venelane sinust aru ei saa, tema probleem.
Ja miks sa venelasega suhtlema pead? Eesti keelt ei oska, siis jääb suhtlemata. Lihtne.

Olen 40 a Tallinnas elanud ja pole kunagi vene keelt avalikus ruumis rääkinud. Oskan muidugi.

+26
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas Tallinn on juba nagu Ida-Virumaa idapoolsemad sopid kus ilma vene keele oskuseta hakkama ei saa?

Mõnel pool jaa. Korteriühistu koosolekud võivad mõnes majas venekeelsed olla, teine teema on igasugu remondimehed ja torumehed, neid on eestlasi ka, aga võivad olla hoopis kaugelt sisse toodud. Ilmselt see venekeelne korteriühistu nt palkab ka venekeelsed remondimehed ja seleta siis nendega, kui on midagi olulist vaja öelda torude vms kohta. Samuti nt võib kooliõpetajal vaja minna, kuna osa vanemaid, kes oma lapsi eestikeelsesse kooli panevad, on ise umbkeelsed või väga piiratud eesti sõnavaraga. Samamoodi nt poemüüjal või muul klienditeenindajal, sest klient on ju ometi kuningas ja pole hea, kui ta mujale läheb, sest sa temaga suhelda ei oska.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas Tallinn on juba nagu Ida-Virumaa idapoolsemad sopid kus ilma vene keele oskuseta hakkama ei saa?

Palun täpsusta, kus ja mida sa soovisid teha Tallinnas, kus eesti keelega hakkama ei saanud?
Jah, Tallinnas on kohti, kus eesti keelega hakkama ei saa. Neid kohti on väga vähe ja nende peamine külastaja on venelane.

+7
-5
Please wait...


Postitas:
Kägu

Lisaks veel on mõnes asutuses palgatud koristusteenuste osutajaks umbkeelsed venelased, vahel on aga nendega ka vaja suhelda. Ja siis muidugi Maximas igasugu teenindava personaliga suhtlemiseks peaks eeskätt vene keelt kasutama, kui tahad, et nad sind mõistaksid.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kui (liht)tööd otsid, siis enamikul on juures vene keele nõue, aga muus osas ma ei ütleks, et vene keeleta hakkama ei saa. Ma räägin kolme keelt, ükski neist ei ole vene keel ja siiani pole ka seda vaja läinud. Paar korda on esitatud venekeelseid küsimusi ja isegi proovitud pikemat vestlust arendada, aga mul pole absoluutselt häbi lolli näoga neile otsa vaadata ja korrutada, et ma ei oska vene keelt. Üldjuhul selgub, et siiski osatakse/pursitakse ka eesti keelt.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas Tallinn on juba nagu Ida-Virumaa idapoolsemad sopid kus ilma vene keele oskuseta hakkama ei saa?

Mida sa hakkama saamiseks nimetad? KUi ei saa Ida-Virumaal hakkama, siis on sul ju probleem. Mitte pole asi Tallinnas või Ida Virumaal. Kui sa tunnistad selle probleemi enda omaks, oledki mõjutatud naabrite poliitikast. Justkui oleks see sinu probleem, et teised keelt ei oska.
Kui mina olen oma kodus, siis on probleem sellel, kes keelt ei oska, kui temal on hakkama saamiseks minuga suhelda vaja. Umbkeelsete töömeestega räägid ikka ju eesti keeles nii kaua kuni ta helistab oma ülemusele ja see ülemus organiseerib tõlke. Miks sul on selline venepoolne suhtumine enda hakkama saamisesse ?

+9
-3
Please wait...


Postitas:
Kägu

Lisaks veel on mõnes asutuses palgatud koristusteenuste osutajaks umbkeelsed venelased, vahel on aga nendega ka vaja suhelda. Ja siis muidugi Maximas igasugu teenindava personaliga suhtlemiseks peaks eeskätt vene keelt kasutama, kui tahad, et nad sind mõistaksid.

Tallinnas, kus suured toidupoed on üksteise küljes kinni, käsib keegi minna justnimelt Maximasse ja seal umbkeelse teenindajaga vene keeles rääkida? Minu jaoks sääraselt talitav inimene on lihtsalt rumal ja ei saa aru enda raskelt teenitud raha väärtusest. Eriti väärib veel medalit eestlane, kes käib Maximas, räägib seal rahulikult vene keelt (et teda mõistetaks!), laseb end Nõukogude kultuuri raames teenindajal sõimata (et saaks kurgikilo ja õlle mingi 10 senti odavamalt) ja siis käib vabast ajast “pagulasi” linna peal “püüdmas” või vähemalt avaldab enda arvamust häälekalt avalikult sotsiaalmeedias.

+12
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Tehke võrdluseks teema koolilapse rubriiki ja saate teada KUI OLULINE on tänapäeva Eestis vene keelt õppida ja osata … see oskus pidavat avama hullupööra vaimustavaid võimalusi karjääriredelil 🙂

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Tehke võrdluseks teema koolilapse rubriiki ja saate teada KUI OLULINE on tänapäeva Eestis vene keelt õppida ja osata … see oskus pidavat avama hullupööra vaimustavaid võimalusi karjääriredelil 🙂

Noortel on Tallinnas väga raske teenindajana tööle saada ilma vene keele oskuseta ja töökogemuseta noorel maailma peadirektoriks on samuti raske saada. Seega vastus on JAH!

+9
-2
Please wait...


Postitas:
Kägu

Olen 40 a Tallinnas elanud ja pole kunagi vene keelt avalikus ruumis rääkinud. Oskan muidugi.

Ma 47 aastat ja isegi ei oska vene keelt. Pole mingit vajadust olnud.

+4
-1
Please wait...


Postitas:
Kägu

Ma ei tea, ma elan Tallinnas ning tunnen küll, et vene keeleta olen tihti täbaras olukorras. nt juuksuri leidmine on kohati raskendatud (pean kesklinna sõitma, sest enda linnajaos kõik teenusepakkujad umbvenelased). Noorena oli esimesi töökohti raske leida, just need klienditeenindaja kohad nagu enne välja toodid – isegi kui seda kuulutuses kirjas polnud, eeldati vene keele oskust (tegelikult osades kohtades oodati lausa nelja keelt miinimumpalga eest – eesti, vene, inglise, soome – nii et sealkohal polnud probleem vaid vene keelega).

+8
-1
Please wait...


Postitas:
Kägu

Ka Ida-Virus võib ilma vene keelt oskamata hakkama saada. Elasin seal 20 aastat, vene keelt oskan hästi, aga ei mäleta, et mul oleks seal olnud otsest vajadust vene keeles rääkida, poes müüjale vastasin eesti keeles, arsti juures rääkisin eesti keeles. Kuidagi peavad ju ka sealsed venelased eesti keele praktikat saama, kui kõik kohe vene keelele üle lähevad venelasest klienditeenindaja või müüjaga rääkides, ei saagi nad eesti keelt selgeks. Vene keeles räägin sealkandis käies näiteks oma maakodu venelasest naabriga, tean, et tegelikult ta oskab eesti keelt, aga kuidagi on meil nii välja kujunenud, et räägime vene keeles, samas nemad meie lastega rääkides kasutavad eesti keelt, millest on isegi kahju, sest tahaksin, et lapsed ka vene keele suhu saaksid.

Tallinnas olen elanud üle 10 aasta, ei ole ka siin vaja otseselt vene keelt rääkida. Vene keeles räägin näiteks siis, kui jalutan koeraga ja tuleb mõni venelasest koeraomanik vastu, keda nägupidi samas piirkonnas koeraga jalutades tunnen, vahetame mõned viisakuslaused (vene keeles räägin nendega, et ise mitte keelt ära unustada).

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Tehke võrdluseks teema koolilapse rubriiki ja saate teada KUI OLULINE on tänapäeva Eestis vene keelt õppida ja osata … see oskus pidavat avama hullupööra vaimustavaid võimalusi karjääriredelil 🙂

Noortel on Tallinnas väga raske teenindajana tööle saada ilma vene keele oskuseta ja töökogemuseta noorel maailma peadirektoriks on samuti raske saada. Seega vastus on JAH!

Kui keegi soovib teha Venemaal või näiteks Moldaavias karjääri, siis muidugi on vastus jah. Ma olen värvanud päris suure hulga inimesi Tallinnas nö. teenindussektorisse ja kui muidu olid meil väga kõrged nõudmised, siis vene keele oskus polnud kohustuslik. Inglise keel jah, kindlasti, ilma selleta tööle ei saanud. Vene keel, kindlasti mitte! Keegi ei jäta värbamata suurepärast teenindajat (suurepäraste eeldustega) kes ei oska vene keelt! Jah, Lasnamäe keldribaari tööle ei saa, aga kas peakski?
Ise ei sunniks enda last mitte mingil juhul vene keelt õppima ja kaaluks väga tõsiselt isegi kooli vahetamist, kui seda seal kohustuslikus korras nõutakse. Minu lapse aeg on rohkem väärt ja ma tahan, et ta õpiks selle asemel prantsuse/saksa/hispaania jms. keelt.
Ma ei soovi, et minu laps peaks õppima enda riigis vene keelt, et teha end arusaadavaks umbkeelsele Maxima kassapidajale.

+6
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Tehke võrdluseks teema koolilapse rubriiki ja saate teada KUI OLULINE on tänapäeva Eestis vene keelt õppida ja osata … see oskus pidavat avama hullupööra vaimustavaid võimalusi karjääriredelil 🙂

Noortel on Tallinnas väga raske teenindajana tööle saada ilma vene keele oskuseta ja töökogemuseta noorel maailma peadirektoriks on samuti raske saada. Seega vastus on JAH!

Kui keegi soovib teha Venemaal või näiteks Moldaavias karjääri, siis muidugi on vastus jah. Ma olen värvanud päris suure hulga inimesi Tallinnas nö. teenindussektorisse ja kui muidu olid meil väga kõrged nõudmised, siis vene keele oskus polnud kohustuslik. Inglise keel jah, kindlasti, ilma selleta tööle ei saanud. Vene keel, kindlasti mitte! Keegi ei jäta värbamata suurepärast teenindajat (suurepäraste eeldustega) kes ei oska vene keelt! Jah, Lasnamäe keldribaari tööle ei saa, aga kas peakski?

Aastaid tagasi töötasin ühe ettevõtte infotelefonis. Jah, tööle võeti ka neid, kes ei osanud vene keelt, aga nad olid ikka püstihädas. Minu jaoks oli see lihtsalt töö ülikooli kõrvalt, aga paljudele oligi põhitöö ja ma ei kujuta ette, kuidas nad päevast päeva seal purssisid ja üritasid keerulisemaid kõnesid keelt oskajatele sokutada. Sama on kindlasti ka muudes kohtades, kus on palju suhtlust inimestega, 90% ajast võid kahe keelega (eesti ja inglise) hakkama saada, aga siis tuleb see 10% hulka kuuluv inimene, kellega on vaja ka nt vene keelt. Sellise kitsarinnalisusega, et seda ei lähegi vaja, kaugele ei jõua. Vene keel ei kuulu ainult “lasnamäe keldribaari” 😀

Kindlasti jääb kogu ettevõttest positiivsem mulje, kui klienditeenindaja oskab kasvõi viisakusväljendeid mitmes keeles, et kliendile paremat teenust pakkuda. Kui värbaja juba sellise suhtumisega on, et seda keelt sul tööl küll vaja pole, siis on sind neile töötajaid otsima palganud ettevõtted küll vastu pükse saanud.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

Oskan vene keelt aga täiesti kujutan ette, kuidas oleks kui ma ei saaks aru, mida inimesed minu kõrval tänaval räägivad. Miks on vene keel kuidagi olulisem kui teiste naabrite keel? Miks me ei küsi, et kuidas me küll vaataksime Soome ja Läti filme subriitritega? Hetkel ma elan piirkonnas kus on väga palju rumeenlasi (röögivad avalikus ruumis nagu metslased ja ei mingeid kombeid!) ja Lõuna-Aasiast pärit inimesi. Ma käin nendega kohati ülerahvastatud tänaval, ma üldse ei saa aru, mida nad omavahel räägivad ja mind ei huvita ka. Kui nad tahavad minuga suhelda, siis me räägime riigikeeles. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et suurpanga kohalikud kontorid (peatänaval on iga suurpanga kontor) hakkaks äkitselt enda klienditeenindajatelt nõudma rumeenia ja urdu keele oskust või keegi, kes on just saabunud Pakistanist läheks kohalikku supermarketisse ja nõuaks teenindajalt urdu keeles teenindust (sest meid on siin juba nii palju, miks mind minu emakeeles ei teenindata!) või nõuaks kohalikult tööandjalt tema emakeeles suhtlust (jällegi, meid on siin juba nii palju!). Selle inimesega räägitaks alguses viisakalt, siis viskaks turvamees ta välja ja võib-olla isegi kutsutaks talle parameedikud, ambulance. Tõsi, farmidesse kandideerijatelt soovitakse bulgaaria ja rumeenia keele oskust ja seetõttu kohalikud sinna ei lähegi (ja ei peagi minema!). Aga Eesti Vabariigis on see kõik täiesti normaalne ja igapäevane! Eestlane ise, vabatahtlikult ronib Maximasse, läheb vene keelele igal võimalikul juhul üle, talub rämedalt röökivaid venekeelseid reklaame kaubanduskeskustes, ühistranspordis, enda isiklikku venekeelset muusikat kõlaritest laskvat umbkeelset bussijuhti Lasnamäe bussis ja ütleb, et jah, vene keel on oluline kui soovid elus edasi liikuda! Ise sülitame enda seadustele (Põhiseadusele muide), laseme enda avalikku ruumi risustada millega iganes ja siis kurdame, et KEEGI TEINE hävitab meie rahvuskultuuri ja mida iganes…

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Tehke võrdluseks teema koolilapse rubriiki ja saate teada KUI OLULINE on tänapäeva Eestis vene keelt õppida ja osata … see oskus pidavat avama hullupööra vaimustavaid võimalusi karjääriredelil 🙂

Noortel on Tallinnas väga raske teenindajana tööle saada ilma vene keele oskuseta ja töökogemuseta noorel maailma peadirektoriks on samuti raske saada. Seega vastus on JAH!

Kui keegi soovib teha Venemaal või näiteks Moldaavias karjääri, siis muidugi on vastus jah. Ma olen värvanud päris suure hulga inimesi Tallinnas nö. teenindussektorisse ja kui muidu olid meil väga kõrged nõudmised, siis vene keele oskus polnud kohustuslik. Inglise keel jah, kindlasti, ilma selleta tööle ei saanud. Vene keel, kindlasti mitte! Keegi ei jäta värbamata suurepärast teenindajat (suurepäraste eeldustega) kes ei oska vene keelt! Jah, Lasnamäe keldribaari tööle ei saa, aga kas peakski?

Aastaid tagasi töötasin ühe ettevõtte infotelefonis. Jah, tööle võeti ka neid, kes ei osanud vene keelt, aga nad olid ikka püstihädas. Minu jaoks oli see lihtsalt töö ülikooli kõrvalt, aga paljudele oligi põhitöö ja ma ei kujuta ette, kuidas nad päevast päeva seal purssisid ja üritasid keerulisemaid kõnesid keelt oskajatele sokutada. Sama on kindlasti ka muudes kohtades, kus on palju suhtlust inimestega, 90% ajast võid kahe keelega (eesti ja inglise) hakkama saada, aga siis tuleb see 10% hulka kuuluv inimene, kellega on vaja ka nt vene keelt. Sellise kitsarinnalisusega, et seda ei lähegi vaja, kaugele ei jõua. Vene keel ei kuulu ainult “lasnamäe keldribaari” 😀

Tehke võrdluseks teema koolilapse rubriiki ja saate teada KUI OLULINE on tänapäeva Eestis vene keelt õppida ja osata … see oskus pidavat avama hullupööra vaimustavaid võimalusi karjääriredelil 🙂

Noortel on Tallinnas väga raske teenindajana tööle saada ilma vene keele oskuseta ja töökogemuseta noorel maailma peadirektoriks on samuti raske saada. Seega vastus on JAH!

Kui keegi soovib teha Venemaal või näiteks Moldaavias karjääri, siis muidugi on vastus jah. Ma olen värvanud päris suure hulga inimesi Tallinnas nö. teenindussektorisse ja kui muidu olid meil väga kõrged nõudmised, siis vene keele oskus polnud kohustuslik. Inglise keel jah, kindlasti, ilma selleta tööle ei saanud. Vene keel, kindlasti mitte! Keegi ei jäta värbamata suurepärast teenindajat (suurepäraste eeldustega) kes ei oska vene keelt! Jah, Lasnamäe keldribaari tööle ei saa, aga kas peakski?

Aastaid tagasi töötasin ühe ettevõtte infotelefonis. Jah, tööle võeti ka neid, kes ei osanud vene keelt, aga nad olid ikka püstihädas. Minu jaoks oli see lihtsalt töö ülikooli kõrvalt, aga paljudele oligi põhitöö ja ma ei kujuta ette, kuidas nad päevast päeva seal purssisid ja üritasid keerulisemaid kõnesid keelt oskajatele sokutada. Sama on kindlasti ka muudes kohtades, kus on palju suhtlust inimestega, 90% ajast võid kahe keelega (eesti ja inglise) hakkama saada, aga siis tuleb see 10% hulka kuuluv inimene, kellega on vaja ka nt vene keelt. Sellise kitsarinnalisusega, et seda ei lähegi vaja, kaugele ei jõua. Vene keel ei kuulu ainult “lasnamäe keldribaari” 😀

Ma pidin ise enda poolt värvatud inimestega koos töötama, seega, mina pidin lahendama neid probleeme, mis tekkisid, kui klienditeenindaja ei rääkinud vene keelt. Kui rääkis, oli hea, kui ei rääkinud, siis saime ka hakkama. See ei takistanud meil saamast mitmeid auhindu suurepärase klienditeeninduse eest ja mitmeid telefonikõnesid peakontorisse ettevõtetelt, kes tahtsid meilt klienditeenindust õppida.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

Oskan vene keelt aga täiesti kujutan ette, kuidas oleks kui ma ei saaks aru, mida inimesed minu kõrval tänaval räägivad. Miks on vene keel kuidagi olulisem kui teiste naabrite keel? Miks me ei küsi, et kuidas me küll vaataksime Soome ja Läti filme subriitritega? Hetkel ma elan piirkonnas kus on väga palju rumeenlasi (röögivad avalikus ruumis nagu metslased ja ei mingeid kombeid!) ja Lõuna-Aasiast pärit inimesi. Ma käin nendega kohati ülerahvastatud tänaval, ma üldse ei saa aru, mida nad omavahel räägivad ja mind ei huvita ka. Kui nad tahavad minuga suhelda, siis me räägime riigikeeles. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et suurpanga kohalikud kontorid (peatänaval on iga suurpanga kontor) hakkaks äkitselt enda klienditeenindajatelt nõudma rumeenia ja urdu keele oskust või keegi, kes on just saabunud Pakistanist läheks kohalikku supermarketisse ja nõuaks teenindajalt urdu keeles teenindust (sest meid on siin juba nii palju, miks mind minu emakeeles ei teenindata!) või nõuaks kohalikult tööandjalt tema emakeeles suhtlust (jällegi, meid on siin juba nii palju!). Selle inimesega räägitaks alguses viisakalt, siis viskaks turvamees ta välja ja võib-olla isegi kutsutaks talle parameedikud, ambulance. Tõsi, farmidesse kandideerijatelt soovitakse bulgaaria ja rumeenia keele oskust ja seetõttu kohalikud sinna ei lähegi (ja ei peagi minema!). Aga Eesti Vabariigis on see kõik täiesti normaalne ja igapäevane! Eestlane ise, vabatahtlikult ronib Maximasse, läheb vene keelele igal võimalikul juhul üle, talub rämedalt röökivaid venekeelseid reklaame kaubanduskeskustes, ühistranspordis, enda isiklikku venekeelset muusikat kõlaritest laskvat umbkeelset bussijuhti Lasnamäe bussis ja ütleb, et jah, vene keel on oluline kui soovid elus edasi liikuda! Ise sülitame enda seadustele (Põhiseadusele muide), laseme enda avalikku ruumi risustada millega iganes ja siis kurdame, et KEEGI TEINE hävitab meie rahvuskultuuri ja mida iganes…

Minu arust on Eestis see aeg üsnagi möödas, kus venelased nõuaks igal pool vene keeles suhtlust. Praegu kasvab peale juba põlvkond, kelle emakeel on küll vene keel, kuid kes oskavad väga hästi ka eesti keelt. Ka praeguste noorte vanemad on mõistnud, et nende lastel on rohkem võimalusi, kui neil on hea eestikeelne haridus, kodust vene keel, peale selle veel inglise vm keel omandatud.

Just see pime viha ja põlgus, mida sa oma kommentaariga esindad, on see, mida ma ei mõista. Rahvuskultuuri ja keele alal hoidmiseks ei ole vaja ühe teatud keele oskust maha kriipsutada. Mõne teise keele oskus on alati pluss, see ei võta sinult vähemaks sinu rahvuslikku identiteeti.

Selle järgi, et elad piirkonnas, kus on palju rumeenlasi ja aasia päritolu inimesi, saan aru, et sa ei ela Eestis. Võib-olla tasub tagasi tulla, vähem stressi ja frustratsiooni?

Ja sellest Maxima vene keelt kõnelevate müüjate jutust ma ka aru ei saa. Isegi Maximas on iseteeninduskassad. Minu kodu lähedale ühtegi Maximat ei jää, aga nii palju kui ma neisse olen juhtunud, ei kaasne tavalise toidupoes käimisega üldse müüjaga suhtlust, laod asjad korvi ja maksad iseteeninduses. Nagu kirjutasin oma esimeses kommentaaris, olen nii Tallinnas kui ka Ida-Virus väga hästi ainult eesti keelega hakkama saanud. Eestlased peaks üle saama oma hirmust vene keele ees.

Keeleala inimesena võin öelda, et eestlaste endi emakeeleoskust ei hävita venelaste olemasolu Eestis või see, kas keegi oskab või ei oska vene keelt, eestlaste emakeeleoskust hävitab vähene lugemus, inglise keele mõju, üldine vähene haritus.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ma ei soovi, et minu laps peaks õppima enda riigis vene keelt, et teha end arusaadavaks umbkeelsele Maxima kassapidajale.

mina aga ei soovi, et kuigi oskan lapsepõlvest peale 4 keelt, pean nüüd, pensionieelikuna, hakkama lisaks õppima veel spetsiaalselt juurde… inglise keelt, et saaksin nurgapealsest kohvikust soovitut tellida või sõita taksoga oma sünnilinna eri linnaosade vahel.

see on tegelikult oluliselt suurem probleem, sest kui venelastest teenindajad küll ei räägi eesti keeles, siis nad saavad eesti keelest siiski enamvähem aru (isegi maxima kassas!). aga nood inglise keelt rääkivad teenindajad ei saa aru ühestki sõnast ei eesti ega vene keeles, samuti ei saa aru soome ega saksa keelest.

+10
-2
Please wait...


Postitas:
Kägu

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

Oskan vene keelt aga täiesti kujutan ette, kuidas oleks kui ma ei saaks aru, mida inimesed minu kõrval tänaval räägivad. Miks on vene keel kuidagi olulisem kui teiste naabrite keel? Miks me ei küsi, et kuidas me küll vaataksime Soome ja Läti filme subriitritega? Hetkel ma elan piirkonnas kus on väga palju rumeenlasi (röögivad avalikus ruumis nagu metslased ja ei mingeid kombeid!) ja Lõuna-Aasiast pärit inimesi. Ma käin nendega kohati ülerahvastatud tänaval, ma üldse ei saa aru, mida nad omavahel räägivad ja mind ei huvita ka. Kui nad tahavad minuga suhelda, siis me räägime riigikeeles. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et suurpanga kohalikud kontorid (peatänaval on iga suurpanga kontor) hakkaks äkitselt enda klienditeenindajatelt nõudma rumeenia ja urdu keele oskust või keegi, kes on just saabunud Pakistanist läheks kohalikku supermarketisse ja nõuaks teenindajalt urdu keeles teenindust (sest meid on siin juba nii palju, miks mind minu emakeeles ei teenindata!) või nõuaks kohalikult tööandjalt tema emakeeles suhtlust (jällegi, meid on siin juba nii palju!). Selle inimesega räägitaks alguses viisakalt, siis viskaks turvamees ta välja ja võib-olla isegi kutsutaks talle parameedikud, ambulance. Tõsi, farmidesse kandideerijatelt soovitakse bulgaaria ja rumeenia keele oskust ja seetõttu kohalikud sinna ei lähegi (ja ei peagi minema!). Aga Eesti Vabariigis on see kõik täiesti normaalne ja igapäevane! Eestlane ise, vabatahtlikult ronib Maximasse, läheb vene keelele igal võimalikul juhul üle, talub rämedalt röökivaid venekeelseid reklaame kaubanduskeskustes, ühistranspordis, enda isiklikku venekeelset muusikat kõlaritest laskvat umbkeelset bussijuhti Lasnamäe bussis ja ütleb, et jah, vene keel on oluline kui soovid elus edasi liikuda! Ise sülitame enda seadustele (Põhiseadusele muide), laseme enda avalikku ruumi risustada millega iganes ja siis kurdame, et KEEGI TEINE hävitab meie rahvuskultuuri ja mida iganes…

Minu arust on Eestis see aeg üsnagi möödas, kus venelased nõuaks igal pool vene keeles suhtlust. Praegu kasvab peale juba põlvkond, kelle emakeel on küll vene keel, kuid kes oskavad väga hästi ka eesti keelt.
Just see pime viha ja põlgus, mida sa oma kommentaariga esindad, on see, mida ma ei mõista. Rahvuskultuuri ja keele alal hoidmiseks ei ole vaja ühe teatud keele oskust maha kriipsutada. Mõne teise keele oskus on alati pluss, see ei võta sinult vähemaks sinu rahvuslikku identiteeti.
Selle järgi, et elad piirkonnas, kus on palju rumeenlasi ja aasia päritolu inimesi, saan aru, et sa ei ela Eestis. Võib-olla tasub tagasi tulla, vähem stressi ja frustratsiooni?
Ja sellest Maxima vene keelt kõnelevate müüjate jutust ma ka aru ei saa. Isegi Maximas on iseteeninduskassad. Minu kodu lähedale ühtegi Maximat ei jää, aga nii palju kui ma neisse olen juhtunud, ei kaasne tavalise toidupoes käimisega üldse müüjaga suhtlust, laod asjad korvi ja maksad iseteeninduses. Nagu kirjutasin oma esimeses kommentaaris, olen nii Tallinnas kui ka Ida-Virus väga hästi ainult eesti keelega hakkama saanud. Eestlased peaks üle saama oma hirmust vene keele ees.
Keeleala inimesena võin öelda, et eestalaste endi emakeeleoskust ei hävita venelaste olemasolu Eestis või see, kas keegi oskab või ei oska vene keelt, eestlaste emakeeleoskust hävitab vähene lugemus, inglise keele mõju, üldine vähene haritus.

Minu rahvuslik identideet muide ei ole mulle esikohal. Mulle on tähtis, milline inimene ma olen ja siis kusagil kaugel tuleb, et ma olen muuhulgas juhuslikult sündinud Eesti Vabariigis ja mul on siiani selle riigi kodakondsus.
Ma ei ela Eestis, tunnen end siin väga hästi ja ma ei jää praegusesse keskkonda igavesti elama.
Mis mind ärritab on, et hoolimata sellest, et Eesti Vabariigis Põhiseadusega sätestatud riigikeeleks eesti keel, see reaalsuses ei eksisteeri. Eestlane ISE ei suuda end enda riigis keeleliselt kehtestada. Minu jaoks on aga see kõige alus. Minu jaoks kultuuri alus on ühine keel.
Hirmust vene keele ees? Hirm? Lõpetage see Nõukogude aja heroiseerimine!
Ja et tänapäeval noored oskavad eesti keelt. Viru Keskus on täis hängivaid vene noori, kes ei oska eesti keeles teregi öelda. Tõsi, iga Tallinna restoran vajab köögitöölisi ja nõudepesijaid, nii et probleem puudub!

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Töötasin mitmeid aastaid kohvikus, vene keeles ei rääkinud, kuigi aru saan.
Polnud probleemi tööle saamisega.

Pole olnud ka välisriikides keeleoskuseta töö leidmine mingi ületamatu probleem – aja jooksul jääb külge nagunii.

Nendel, kes prantsuse, saksa või Hispaania keelest räägivad: kas teie lapsel on plaan sinna kolida?

Ilma keelekeskkonnata võib selle mõttetuks pingutuseks lugeda. Muljetasime hiljuti klassikaaslastega, kellega koos prantsuse keelt õppisime. Need, kes pole seal hiljem elanud, ei mäleta mitte kui miskit.
Ma ise õppisin seda kokku 12 aastat erinevates koolides.
Mõttetu.

Oleks pidanud hoopis rootsi keelt võtma, sest elu viis hoopis Skandinaaviasse.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

Oskan vene keelt aga täiesti kujutan ette, kuidas oleks kui ma ei saaks aru, mida inimesed minu kõrval tänaval räägivad. Miks on vene keel kuidagi olulisem kui teiste naabrite keel? Miks me ei küsi, et kuidas me küll vaataksime Soome ja Läti filme subriitritega? Hetkel ma elan piirkonnas kus on väga palju rumeenlasi (röögivad avalikus ruumis nagu metslased ja ei mingeid kombeid!) ja Lõuna-Aasiast pärit inimesi. Ma käin nendega kohati ülerahvastatud tänaval, ma üldse ei saa aru, mida nad omavahel räägivad ja mind ei huvita ka. Kui nad tahavad minuga suhelda, siis me räägime riigikeeles. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et suurpanga kohalikud kontorid (peatänaval on iga suurpanga kontor) hakkaks äkitselt enda klienditeenindajatelt nõudma rumeenia ja urdu keele oskust või keegi, kes on just saabunud Pakistanist läheks kohalikku supermarketisse ja nõuaks teenindajalt urdu keeles teenindust (sest meid on siin juba nii palju, miks mind minu emakeeles ei teenindata!) või nõuaks kohalikult tööandjalt tema emakeeles suhtlust (jällegi, meid on siin juba nii palju!). Selle inimesega räägitaks alguses viisakalt, siis viskaks turvamees ta välja ja võib-olla isegi kutsutaks talle parameedikud, ambulance. Tõsi, farmidesse kandideerijatelt soovitakse bulgaaria ja rumeenia keele oskust ja seetõttu kohalikud sinna ei lähegi (ja ei peagi minema!). Aga Eesti Vabariigis on see kõik täiesti normaalne ja igapäevane! Eestlane ise, vabatahtlikult ronib Maximasse, läheb vene keelele igal võimalikul juhul üle, talub rämedalt röökivaid venekeelseid reklaame kaubanduskeskustes, ühistranspordis, enda isiklikku venekeelset muusikat kõlaritest laskvat umbkeelset bussijuhti Lasnamäe bussis ja ütleb, et jah, vene keel on oluline kui soovid elus edasi liikuda! Ise sülitame enda seadustele (Põhiseadusele muide), laseme enda avalikku ruumi risustada millega iganes ja siis kurdame, et KEEGI TEINE hävitab meie rahvuskultuuri ja mida iganes…

Minu arust on Eestis see aeg üsnagi möödas, kus venelased nõuaks igal pool vene keeles suhtlust. Praegu kasvab peale juba põlvkond, kelle emakeel on küll vene keel, kuid kes oskavad väga hästi ka eesti keelt.

Just see pime viha ja põlgus, mida sa oma kommentaariga esindad, on see, mida ma ei mõista. Rahvuskultuuri ja keele alal hoidmiseks ei ole vaja ühe teatud keele oskust maha kriipsutada. Mõne teise keele oskus on alati pluss, see ei võta sinult vähemaks sinu rahvuslikku identiteeti.

Selle järgi, et elad piirkonnas, kus on palju rumeenlasi ja aasia päritolu inimesi, saan aru, et sa ei ela Eestis. Võib-olla tasub tagasi tulla, vähem stressi ja frustratsiooni?

Ja sellest Maxima vene keelt kõnelevate müüjate jutust ma ka aru ei saa. Isegi Maximas on iseteeninduskassad. Minu kodu lähedale ühtegi Maximat ei jää, aga nii palju kui ma neisse olen juhtunud, ei kaasne tavalise toidupoes käimisega üldse müüjaga suhtlust, laod asjad korvi ja maksad iseteeninduses. Nagu kirjutasin oma esimeses kommentaaris, olen nii Tallinnas kui ka Ida-Virus väga hästi ainult eesti keelega hakkama saanud. Eestlased peaks üle saama oma hirmust vene keele ees.

Keeleala inimesena võin öelda, et eestalaste endi emakeeleoskust ei hävita venelaste olemasolu Eestis või see, kas keegi oskab või ei oska vene keelt, eestlaste emakeeleoskust hävitab vähene lugemus, inglise keele mõju, üldine vähene haritus.

Minu rahvuslik identideet muide ei ole mulle esikohal. Mulle on tähtis, milline inimene ma olen ja siis kusagil kaugel tuleb, et ma olen muuhulgas juhuslikult sündinud Eesti Vabariigis ja mul on siiani selle riigi kodakondsus.

Ma ei ela Eestis, tunnen end siin väga hästi ja ma ei jää praegusesse keskkonda igavesti elama.

Mis mind ärritab on, et hoolimata sellest, et Eesti Vabariigis Põhiseadusega sätestatud riigikeeleks eesti keel, see reaalsuses ei eksisteeri. Eestlane ISE ei suuda end enda riigis keeleliselt kehtestada. Minu jaoks on aga see kõige alus. Minu jaoks kultuuri alus on ühine keel.

Hirmust vene keele ees? Hirm? Lõpetage see Nõukogude aja heroiseerimine!

Meil ongi ühine keel, Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel. Millest sa selle nõukaaja osa välja imesid? Keegi pole nõukaajast rääkinud siin ega seda heroiseerinud. Eestis elades ei tunne mina küll, et keegi minult minu keelelist identiteeti ära võtaks. Kaugel olles läheb sinu kommentaaride järgi otsustades perspektiiv ilmselt paigast ära. Teema oli Ida-Virust ja Tallinnast, sa ise elad välismaal, aga arvad, et oled õige ja teadja inimene siin Ida-Viru keelelist olukorda kommenteerima.

Ja soov mõnda keelt osata oleneb ka kindlasti keskkonnast. Kui sa liigud piirkonnas, kus on palju võõrtöölisi (rumeenlasi, asiaate), tänavad on ülerahvastatud, nagu kirjeldad, siis see ongi anonüümne kompott, kus ei tahagi kellegagi kontakteeruda ega midagi nende keelest või kommetest teada, hoiadki omaette. Eesti on väga väike, linnad väikesed jne, siin võib vabalt venelasest naabriga suhelda, rääkida juttu nt samas piirkonnas oma koertega jalutajatega, nagu mina. Need on inimesed, keda ma tihti näen, nägupidi tunnen, mitte kiiresti vahelduv õnneotsijate mass.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ma ei soovi, et minu laps peaks õppima enda riigis vene keelt, et teha end arusaadavaks umbkeelsele Maxima kassapidajale.

Tundub, et sinu laps saab kodunt kaasa küll väga piiratud maailmavaate.

Keeleoskus, sh vene keele oskus, ei ole häbiasi.

+7
-6
Please wait...


Postitas:
Kägu

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

Oskan vene keelt aga täiesti kujutan ette, kuidas oleks kui ma ei saaks aru, mida inimesed minu kõrval tänaval räägivad. Miks on vene keel kuidagi olulisem kui teiste naabrite keel? Miks me ei küsi, et kuidas me küll vaataksime Soome ja Läti filme subriitritega? Hetkel ma elan piirkonnas kus on väga palju rumeenlasi (röögivad avalikus ruumis nagu metslased ja ei mingeid kombeid!) ja Lõuna-Aasiast pärit inimesi. Ma käin nendega kohati ülerahvastatud tänaval, ma üldse ei saa aru, mida nad omavahel räägivad ja mind ei huvita ka. Kui nad tahavad minuga suhelda, siis me räägime riigikeeles. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et suurpanga kohalikud kontorid (peatänaval on iga suurpanga kontor) hakkaks äkitselt enda klienditeenindajatelt nõudma rumeenia ja urdu keele oskust või keegi, kes on just saabunud Pakistanist läheks kohalikku supermarketisse ja nõuaks teenindajalt urdu keeles teenindust (sest meid on siin juba nii palju, miks mind minu emakeeles ei teenindata!) või nõuaks kohalikult tööandjalt tema emakeeles suhtlust (jällegi, meid on siin juba nii palju!). Selle inimesega räägitaks alguses viisakalt, siis viskaks turvamees ta välja ja võib-olla isegi kutsutaks talle parameedikud, ambulance. Tõsi, farmidesse kandideerijatelt soovitakse bulgaaria ja rumeenia keele oskust ja seetõttu kohalikud sinna ei lähegi (ja ei peagi minema!). Aga Eesti Vabariigis on see kõik täiesti normaalne ja igapäevane! Eestlane ise, vabatahtlikult ronib Maximasse, läheb vene keelele igal võimalikul juhul üle, talub rämedalt röökivaid venekeelseid reklaame kaubanduskeskustes, ühistranspordis, enda isiklikku venekeelset muusikat kõlaritest laskvat umbkeelset bussijuhti Lasnamäe bussis ja ütleb, et jah, vene keel on oluline kui soovid elus edasi liikuda! Ise sülitame enda seadustele (Põhiseadusele muide), laseme enda avalikku ruumi risustada millega iganes ja siis kurdame, et KEEGI TEINE hävitab meie rahvuskultuuri ja mida iganes…

Minu arust on Eestis see aeg üsnagi möödas, kus venelased nõuaks igal pool vene keeles suhtlust. Praegu kasvab peale juba põlvkond, kelle emakeel on küll vene keel, kuid kes oskavad väga hästi ka eesti keelt.

Just see pime viha ja põlgus, mida sa oma kommentaariga esindad, on see, mida ma ei mõista. Rahvuskultuuri ja keele alal hoidmiseks ei ole vaja ühe teatud keele oskust maha kriipsutada. Mõne teise keele oskus on alati pluss, see ei võta sinult vähemaks sinu rahvuslikku identiteeti.

Selle järgi, et elad piirkonnas, kus on palju rumeenlasi ja aasia päritolu inimesi, saan aru, et sa ei ela Eestis. Võib-olla tasub tagasi tulla, vähem stressi ja frustratsiooni?

Ja sellest Maxima vene keelt kõnelevate müüjate jutust ma ka aru ei saa. Isegi Maximas on iseteeninduskassad. Minu kodu lähedale ühtegi Maximat ei jää, aga nii palju kui ma neisse olen juhtunud, ei kaasne tavalise toidupoes käimisega üldse müüjaga suhtlust, laod asjad korvi ja maksad iseteeninduses. Nagu kirjutasin oma esimeses kommentaaris, olen nii Tallinnas kui ka Ida-Virus väga hästi ainult eesti keelega hakkama saanud. Eestlased peaks üle saama oma hirmust vene keele ees.

Keeleala inimesena võin öelda, et eestalaste endi emakeeleoskust ei hävita venelaste olemasolu Eestis või see, kas keegi oskab või ei oska vene keelt, eestlaste emakeeleoskust hävitab vähene lugemus, inglise keele mõju, üldine vähene haritus.

Minu rahvuslik identideet muide ei ole mulle esikohal. Mulle on tähtis, milline inimene ma olen ja siis kusagil kaugel tuleb, et ma olen muuhulgas juhuslikult sündinud Eesti Vabariigis ja mul on siiani selle riigi kodakondsus.

Ma ei ela Eestis, tunnen end siin väga hästi ja ma ei jää praegusesse keskkonda igavesti elama.

Mis mind ärritab on, et hoolimata sellest, et Eesti Vabariigis Põhiseadusega sätestatud riigikeeleks eesti keel, see reaalsuses ei eksisteeri. Eestlane ISE ei suuda end enda riigis keeleliselt kehtestada. Minu jaoks on aga see kõige alus. Minu jaoks kultuuri alus on ühine keel.

Hirmust vene keele ees? Hirm? Lõpetage see Nõukogude aja heroiseerimine!

Meil ongi ühine keel, Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel. Millest sa selle nõukaaja osa välja imesid? Keegi pole nõukaajast rääkinud siin ega seda heroiseerinud. Eestis elades ei tunne mina küll, et keegi minult minu keelelist identiteeti ära võtaks. Kaugel olles läheb sinu kommentaaride järgi otsustades perspektiiv ilmselt paigast ära. Teema oli Ida-Virust ja Tallinnast, sa ise elad välismaal, aga arvad, et oled õige inimine siin plõksima.

Plõksima? Jah, ametlikult on Eesti Vabariigis riigikeel eesti keel aga selle jaoks, et Nõukogude inimene saaks pangas enda asjad aetud ja poest toidu ostetud peavad eestlased enda kodus jätkuvalt nendega praktiseerima nende emakeelt ja laskma enda lastel sama õppida. Kas see on normaalne? Ma tõin eelpool ekstra konkreetse paralleeli, et keegi ei nõua minu praeguses riigis näiteks Lidli teenindajalt urdu keele oskust. Kui vaadata töökuulutusi, siis seal ei ole näiteks urdu, punjabi, pashto (mis iganes Pakistani piirkonnast keegi siin on) keele oskust. Avalikus ruumis suheldakse riigikeeles. Punkt!
Kui helistada kohaliku internetipakkuja teeninduse telefonil, siis mulle ei pakuta valikuid valida erinevaid nuppe, kui ma tahan, et mind teenindataks urdu, joruba, poola, rumeenia jne. keeles. Mind teenindakse ainult kohalikus riigikeeles. Kui ma ei oska, siis ma õpin, sest muid valikud lihtsalt ei ole. Ma ei oska kahjuks enda mötet lihtsamalt enam seletada.
Kuna ma elan välismaal, siis osad teemad on minu jaoks välistatud?

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Miks ei võiks olla vene keel koolides valikaine? Mis on hetkel see mõjuv põhjus, et seda peab Eesti Vabariigis kohustuslikus korras õppima?? Selleks, et kõigil neil “koolitatud” vene keele õpetajatel säiliks töökoht igavesti? Need vanemad, kes näevad oma lapse tulevikku teenindussfääris, saavad siis vastava keele/kooli valida … alternatiiv võiks vabalt olla näiteks soome keel. Usutavasti läheb seda oma töös reaalselt kordades enamatel inimestel vaja kui vene keelt (palju neid eestlasi hetkel Soomes tööl ongi?) … mingi paindlikkus ja valikuvabadus võiks selles asjas olla küll. Ammu oleks aeg, et see koogutamine idasuunal igaveseks läbi saaks …

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas Tallinn on juba nagu Ida-Virumaa idapoolsemad sopid kus ilma vene keele oskuseta hakkama ei saa?

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

Oskan vene keelt aga täiesti kujutan ette, kuidas oleks kui ma ei saaks aru, mida inimesed minu kõrval tänaval räägivad. Miks on vene keel kuidagi olulisem kui teiste naabrite keel? Miks me ei küsi, et kuidas me küll vaataksime Soome ja Läti filme subriitritega? Hetkel ma elan piirkonnas kus on väga palju rumeenlasi (röögivad avalikus ruumis nagu metslased ja ei mingeid kombeid!) ja Lõuna-Aasiast pärit inimesi. Ma käin nendega kohati ülerahvastatud tänaval, ma üldse ei saa aru, mida nad omavahel räägivad ja mind ei huvita ka. Kui nad tahavad minuga suhelda, siis me räägime riigikeeles. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et suurpanga kohalikud kontorid (peatänaval on iga suurpanga kontor) hakkaks äkitselt enda klienditeenindajatelt nõudma rumeenia ja urdu keele oskust või keegi, kes on just saabunud Pakistanist läheks kohalikku supermarketisse ja nõuaks teenindajalt urdu keeles teenindust (sest meid on siin juba nii palju, miks mind minu emakeeles ei teenindata!) või nõuaks kohalikult tööandjalt tema emakeeles suhtlust (jällegi, meid on siin juba nii palju!). Selle inimesega räägitaks alguses viisakalt, siis viskaks turvamees ta välja ja võib-olla isegi kutsutaks talle parameedikud, ambulance. Tõsi, farmidesse kandideerijatelt soovitakse bulgaaria ja rumeenia keele oskust ja seetõttu kohalikud sinna ei lähegi (ja ei peagi minema!). Aga Eesti Vabariigis on see kõik täiesti normaalne ja igapäevane! Eestlane ise, vabatahtlikult ronib Maximasse, läheb vene keelele igal võimalikul juhul üle, talub rämedalt röökivaid venekeelseid reklaame kaubanduskeskustes, ühistranspordis, enda isiklikku venekeelset muusikat kõlaritest laskvat umbkeelset bussijuhti Lasnamäe bussis ja ütleb, et jah, vene keel on oluline kui soovid elus edasi liikuda! Ise sülitame enda seadustele (Põhiseadusele muide), laseme enda avalikku ruumi risustada millega iganes ja siis kurdame, et KEEGI TEINE hävitab meie rahvuskultuuri ja mida iganes…

Minu arust on Eestis see aeg üsnagi möödas, kus venelased nõuaks igal pool vene keeles suhtlust. Praegu kasvab peale juba põlvkond, kelle emakeel on küll vene keel, kuid kes oskavad väga hästi ka eesti keelt.

Just see pime viha ja põlgus, mida sa oma kommentaariga esindad, on see, mida ma ei mõista. Rahvuskultuuri ja keele alal hoidmiseks ei ole vaja ühe teatud keele oskust maha kriipsutada. Mõne teise keele oskus on alati pluss, see ei võta sinult vähemaks sinu rahvuslikku identiteeti.

Selle järgi, et elad piirkonnas, kus on palju rumeenlasi ja aasia päritolu inimesi, saan aru, et sa ei ela Eestis. Võib-olla tasub tagasi tulla, vähem stressi ja frustratsiooni?

Ja sellest Maxima vene keelt kõnelevate müüjate jutust ma ka aru ei saa. Isegi Maximas on iseteeninduskassad. Minu kodu lähedale ühtegi Maximat ei jää, aga nii palju kui ma neisse olen juhtunud, ei kaasne tavalise toidupoes käimisega üldse müüjaga suhtlust, laod asjad korvi ja maksad iseteeninduses. Nagu kirjutasin oma esimeses kommentaaris, olen nii Tallinnas kui ka Ida-Virus väga hästi ainult eesti keelega hakkama saanud. Eestlased peaks üle saama oma hirmust vene keele ees.

Keeleala inimesena võin öelda, et eestalaste endi emakeeleoskust ei hävita venelaste olemasolu Eestis või see, kas keegi oskab või ei oska vene keelt, eestlaste emakeeleoskust hävitab vähene lugemus, inglise keele mõju, üldine vähene haritus.

Minu rahvuslik identideet muide ei ole mulle esikohal. Mulle on tähtis, milline inimene ma olen ja siis kusagil kaugel tuleb, et ma olen muuhulgas juhuslikult sündinud Eesti Vabariigis ja mul on siiani selle riigi kodakondsus.

Ma ei ela Eestis, tunnen end siin väga hästi ja ma ei jää praegusesse keskkonda igavesti elama.

Mis mind ärritab on, et hoolimata sellest, et Eesti Vabariigis Põhiseadusega sätestatud riigikeeleks eesti keel, see reaalsuses ei eksisteeri. Eestlane ISE ei suuda end enda riigis keeleliselt kehtestada. Minu jaoks on aga see kõige alus. Minu jaoks kultuuri alus on ühine keel.

Hirmust vene keele ees? Hirm? Lõpetage see Nõukogude aja heroiseerimine!

Meil ongi ühine keel, Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel. Millest sa selle nõukaaja osa välja imesid? Keegi pole nõukaajast rääkinud siin ega seda heroiseerinud. Eestis elades ei tunne mina küll, et keegi minult minu keelelist identiteeti ära võtaks. Kaugel olles läheb sinu kommentaaride järgi otsustades perspektiiv ilmselt paigast ära. Teema oli Ida-Virust ja Tallinnast, sa ise elad välismaal, aga arvad, et oled õige inimine siin plõksima.

Plõksima? Jah, ametlikult on Eesti Vabariigis riigikeel eesti keel aga selle jaoks, et Nõukogude inimene saaks pangas enda asjad aetud ja poest toidu ostetud peavad eestlased enda kodus jätkuvalt nendega praktiseerima nende emakeelt ja laskma enda lastel sama õppida. Kas see on normaalne? Ma tõin eelpool ekstra konkreetse paralleeli, et keegi ei nõua minu praeguses riigis näiteks Lidli teenindajalt urdu keele oskust. Kui vaadata töökuulutusi, siis seal ei ole näiteks urdu, punjabi, pashto (mis iganes Pakistani piirkonnast keegi siin on) keele oskust. Avalikus ruumis suheldakse riigikeeles. Punkt!

Kui helistada kohaliku internetipakkuja teeninduse telefonil, siis mulle ei pakuta valikuid valida erinevaid nuppe, kui ma tahan, et mind teenindataks urdu, joruba, poola, rumeenia jne. keeles. Mind teenindakse ainult kohalikus riigikeeles. Kui ma ei oska, siis ma õpin, sest muid valikud lihtsalt ei ole. Ma ei oska kahjuks enda mötet lihtsamalt enam seletada.

Kuna ma elan välismaal, siis osad teemad on minu jaoks välistatud?

Jah, aga tuleks nüüd selle juurde tagasi, et Eestis saabki eesti keelega hakkama. Nii et mis need urdu jmt näited siia puutuvad? Kui klienditeenindaja oskab ka teisi keeli, siis see lihtsalt muudab suhtluse kliendiga lihtsamaks, nt kui tegu on turistidega, mitte ei tähenda seda, et keegi võiks tulla ja nõuda teatud keeles suhtlust. Teemaalgataja küsis, kas Tallinnas peaks oskama vene keelt nagu Ida-Viruski.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Miks ei võiks olla vene keel koolides valikaine? Mis on hetkel see mõjuv põhjus, et seda peab Eesti Vabariigis kohustuslikus korras õppima?? Selleks, et kõigil neil “koolitatud” vene keele õpetajatel säiliks töökoht igavesti? Need vanemad, kes näevad oma lapse tulevikku teenindussfääris, saavad siis vastava keele/kooli valida … alternatiiv võiks vabalt olla näiteks soome keel. Usutavasti läheb seda oma töös reaalselt kordades enamatel inimestel vaja kui vene keelt (palju neid eestlasi hetkel Soomes tööl ongi?) … mingi paindlikkus ja valikuvabadus võiks selles asjas olla küll. Ammu oleks aeg, et see koogutamine idasuunal igaveseks läbi saaks …

Vene keel ei olegi kohustuslik enam: A- ja B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. A- ja B-võõrkeeled valib kool, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava).

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas Tallinn on juba nagu Ida-Virumaa idapoolsemad sopid kus ilma vene keele oskuseta hakkama ei saa?

Samas ma ei kujuta hästi ette, et vene keelest aru ei saaks, ümberringi, kasvõi tänaval, poes jne, ikkagi paljud räägivad vene keeles, oleks nagu sellest osast maailmast ära lõigatud siis. Mitte et hirmsasti vaja oleks aru saada, mis näiteks pargis vene lapsed räägivad või trollis, aga kuidagi olen harjunud juba, et saan aru. Ilma ei kujutaks ettegi. Või et venekeelset filmi vaadates peaks subtiitreid lugema jne. Vene keele oskus on minu jaoks sama loomulik kui inglise keele oskaminegi. Veidi oskan ka soome ja saksa keelt. Tükki see kelleltki küljest ei võta, kui mõnda keelt osata.

Oskan vene keelt aga täiesti kujutan ette, kuidas oleks kui ma ei saaks aru, mida inimesed minu kõrval tänaval räägivad. Miks on vene keel kuidagi olulisem kui teiste naabrite keel? Miks me ei küsi, et kuidas me küll vaataksime Soome ja Läti filme subriitritega? Hetkel ma elan piirkonnas kus on väga palju rumeenlasi (röögivad avalikus ruumis nagu metslased ja ei mingeid kombeid!) ja Lõuna-Aasiast pärit inimesi. Ma käin nendega kohati ülerahvastatud tänaval, ma üldse ei saa aru, mida nad omavahel räägivad ja mind ei huvita ka. Kui nad tahavad minuga suhelda, siis me räägime riigikeeles. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, et suurpanga kohalikud kontorid (peatänaval on iga suurpanga kontor) hakkaks äkitselt enda klienditeenindajatelt nõudma rumeenia ja urdu keele oskust või keegi, kes on just saabunud Pakistanist läheks kohalikku supermarketisse ja nõuaks teenindajalt urdu keeles teenindust (sest meid on siin juba nii palju, miks mind minu emakeeles ei teenindata!) või nõuaks kohalikult tööandjalt tema emakeeles suhtlust (jällegi, meid on siin juba nii palju!). Selle inimesega räägitaks alguses viisakalt, siis viskaks turvamees ta välja ja võib-olla isegi kutsutaks talle parameedikud, ambulance. Tõsi, farmidesse kandideerijatelt soovitakse bulgaaria ja rumeenia keele oskust ja seetõttu kohalikud sinna ei lähegi (ja ei peagi minema!). Aga Eesti Vabariigis on see kõik täiesti normaalne ja igapäevane! Eestlane ise, vabatahtlikult ronib Maximasse, läheb vene keelele igal võimalikul juhul üle, talub rämedalt röökivaid venekeelseid reklaame kaubanduskeskustes, ühistranspordis, enda isiklikku venekeelset muusikat kõlaritest laskvat umbkeelset bussijuhti Lasnamäe bussis ja ütleb, et jah, vene keel on oluline kui soovid elus edasi liikuda! Ise sülitame enda seadustele (Põhiseadusele muide), laseme enda avalikku ruumi risustada millega iganes ja siis kurdame, et KEEGI TEINE hävitab meie rahvuskultuuri ja mida iganes…

Minu arust on Eestis see aeg üsnagi möödas, kus venelased nõuaks igal pool vene keeles suhtlust. Praegu kasvab peale juba põlvkond, kelle emakeel on küll vene keel, kuid kes oskavad väga hästi ka eesti keelt.

Just see pime viha ja põlgus, mida sa oma kommentaariga esindad, on see, mida ma ei mõista. Rahvuskultuuri ja keele alal hoidmiseks ei ole vaja ühe teatud keele oskust maha kriipsutada. Mõne teise keele oskus on alati pluss, see ei võta sinult vähemaks sinu rahvuslikku identiteeti.

Selle järgi, et elad piirkonnas, kus on palju rumeenlasi ja aasia päritolu inimesi, saan aru, et sa ei ela Eestis. Võib-olla tasub tagasi tulla, vähem stressi ja frustratsiooni?

Ja sellest Maxima vene keelt kõnelevate müüjate jutust ma ka aru ei saa. Isegi Maximas on iseteeninduskassad. Minu kodu lähedale ühtegi Maximat ei jää, aga nii palju kui ma neisse olen juhtunud, ei kaasne tavalise toidupoes käimisega üldse müüjaga suhtlust, laod asjad korvi ja maksad iseteeninduses. Nagu kirjutasin oma esimeses kommentaaris, olen nii Tallinnas kui ka Ida-Virus väga hästi ainult eesti keelega hakkama saanud. Eestlased peaks üle saama oma hirmust vene keele ees.

Keeleala inimesena võin öelda, et eestalaste endi emakeeleoskust ei hävita venelaste olemasolu Eestis või see, kas keegi oskab või ei oska vene keelt, eestlaste emakeeleoskust hävitab vähene lugemus, inglise keele mõju, üldine vähene haritus.

Minu rahvuslik identideet muide ei ole mulle esikohal. Mulle on tähtis, milline inimene ma olen ja siis kusagil kaugel tuleb, et ma olen muuhulgas juhuslikult sündinud Eesti Vabariigis ja mul on siiani selle riigi kodakondsus.

Ma ei ela Eestis, tunnen end siin väga hästi ja ma ei jää praegusesse keskkonda igavesti elama.

Mis mind ärritab on, et hoolimata sellest, et Eesti Vabariigis Põhiseadusega sätestatud riigikeeleks eesti keel, see reaalsuses ei eksisteeri. Eestlane ISE ei suuda end enda riigis keeleliselt kehtestada. Minu jaoks on aga see kõige alus. Minu jaoks kultuuri alus on ühine keel.

Hirmust vene keele ees? Hirm? Lõpetage see Nõukogude aja heroiseerimine!

Meil ongi ühine keel, Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel. Millest sa selle nõukaaja osa välja imesid? Keegi pole nõukaajast rääkinud siin ega seda heroiseerinud. Eestis elades ei tunne mina küll, et keegi minult minu keelelist identiteeti ära võtaks. Kaugel olles läheb sinu kommentaaride järgi otsustades perspektiiv ilmselt paigast ära. Teema oli Ida-Virust ja Tallinnast, sa ise elad välismaal, aga arvad, et oled õige inimine siin plõksima.

Plõksima? Jah, ametlikult on Eesti Vabariigis riigikeel eesti keel aga selle jaoks, et Nõukogude inimene saaks pangas enda asjad aetud ja poest toidu ostetud peavad eestlased enda kodus jätkuvalt nendega praktiseerima nende emakeelt ja laskma enda lastel sama õppida. Kas see on normaalne? Ma tõin eelpool ekstra konkreetse paralleeli, et keegi ei nõua minu praeguses riigis näiteks Lidli teenindajalt urdu keele oskust. Kui vaadata töökuulutusi, siis seal ei ole näiteks urdu, punjabi, pashto (mis iganes Pakistani piirkonnast keegi siin on) keele oskust. Avalikus ruumis suheldakse riigikeeles. Punkt!

Kui helistada kohaliku internetipakkuja teeninduse telefonil, siis mulle ei pakuta valikuid valida erinevaid nuppe, kui ma tahan, et mind teenindataks urdu, joruba, poola, rumeenia jne. keeles. Mind teenindakse ainult kohalikus riigikeeles. Kui ma ei oska, siis ma õpin, sest muid valikud lihtsalt ei ole. Ma ei oska kahjuks enda mötet lihtsamalt enam seletada.

Kuna ma elan välismaal, siis osad teemad on minu jaoks välistatud?

Jah, aga tuleks nüüd selle juurde tagasi, et Eestis saabki eesti keelega hakkama. Punkt. Nii et mis need urdu jmt näited siia puutuvad?

Kui mul tekkinud tänaval mingi suhtlus vene emakeelega inimesega(nt küsib kuhu mis bussiga saab vms), siis alati oleme niiviisi suheldud saadud, et tema räägib vene keeles ja mina vastan eesti keeles. Või vähemalt on nad alati viisakalt teeselnud, et saavad must aru:)
Mis puutub sellesse, et sinu kohaliku riigi infotelefonil teenindatakse ainult ühes keeles, no palju õnne siis. Soomes minu teada pakutakse siiamaani lisaks soome keelele veel ka rootsi keelset teenindust, USAs lisaks inglise keelele hispaania keelt ja neid mitme keelega riike on palju veelgi, kus lisaks ametlikule riigikeelele sama riigi suurima rahvusvähemuse keeles teenusei pakutakse.

+2
-4
Please wait...


Postitas:
Kägu

Ma põhimõtteliselt teiseks valikkeeleks inglise keele kõrval valisin lapsel soome keele mitte vene keele.
Oleks valida olnud araabia, hispaania või hiina keel, oleks valinud mõne neist.

Kas Eestis tänapäeval lapsevanemad planeerivad oma lapsele klienditeenindaja karjääri Maximas või loodavad, et ta astub Moskva Riiklikku Ülikooli?
Eestil on kasvõi sellesama Soomega palju lähedasemad ja tihedamad suhted kui Venemaaga (ka soome turiste käib meil rohkem kui venelasi).

Öelge mulle, mida on vene keelega maailmas peale hakata? Mitte midagi.

Meie koolides õpetatakse vene ja saksa keelt teise keelena ainult sellepärast, et nende keelte õpetajaid on lihtne saada.

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Soomes minu teada pakutakse siiamaani lisaks soome keelele veel ka rootsi keelset teenindust

Soomes on kaks riigikeelt – soome ja rootsi

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 66 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Tallinn on nagu Ida-Virumaa?