Teema: Tallinna gümnaasiumikatsete andmed

https://www.err.ee/1608929195/tallinna-popimatesse-gumnaasiumidesse-teevad-katseid-tuhanded-noored

Mitu päriselt Tallinnas 9. Kl õppivat last on?

Tegelikult tuleks Harjumaa noored ka sisse arvutada. Sest kolm RG ju Harjumaa omad ja tegelikult Harju noortel ei ole väga palju enam valikuid väljaspoolt Tallinna (meenuvad veel Jüri, Saku ja Kiili gümnaasiumid, kuid kas rohkem ongi).

Aga kui jätta koolikohtade arv kõrvale, siis tegelikult huviliste arv, kes esimese koolina MURG valis on isegi suurem kui nende arv, kes esimese koolina GAG valis.

32kk jutt tundub naljakas – kuulsin lapselt, et üks sõber oli juba vestlusel käinud ja seal suht nukker õpetaja oli öelnud, et oled tubli õpilane ja hinded ka head – kahju, et sa tegelikult siia kooli tulla ei taha… Siin artiklis jääb mulje, et kõik 1104 kandideerijat päriselt tahab 32kk minna.

#4159776:

Mitu päriselt Tallinnas 9. Kl õppivat last on?

4822 õpilast on ainult Tallinnas, aga eliitkoolidesse kandideerivad ka paljud Harjumaa õpilased.

#4159813:

Nad võiks sarnase tabeli ka G4 koolide kohta sinna artiklisse teha suundade järgi. Vaatan seda tabelit ja mõtlen, et äkki peaks lapse saatma veel mõnd avaldust tegema – täna paljudel koolidel viimane tähtaeg avalduste tegemiseks.

Selle tabeli järgi tundub, et riigigümnaasiumisse on üsna raske sisse saada, sellepärast mõni riigigümnaasiumi lõpetabki vastuvõtjate nimekirja 4,5 – 4,7 keskmise hindega.

#4159801:

Need eliitkoolid kes on edetabelis kõrgel kohal, peavad nüüd küll peeglisse vaatama ja küsima, et miks neisse kandideerida ei soovita. Ma arvan, et mõned neist ei võta sõna kuna on õpilaste arvamuse järgi üsna mudaliigas. Edetabelid ei näita kõike.

Või hindavad lapsed oma šansse hoopis realistlikult ning teavad, millistes õppeainetes neil vajalik tase on ja kus mitte.

#4159772:

25% üheksanda klassi lõpetajatest ehk iga neljandale gümnaasiumis kohta ei jagu ja neil tuleb valik teha kutsekoolide vahel.

Kas sa artiklit lõpuni ei viitsinud lugeda?

#4159851:

#4159801:

Need eliitkoolid kes on edetabelis kõrgel kohal, peavad nüüd küll peeglisse vaatama ja küsima, et miks neisse kandideerida ei soovita. Ma arvan, et mõned neist ei võta sõna kuna on õpilaste arvamuse järgi üsna mudaliigas. Edetabelid ei näita kõike.

Või hindavad lapsed oma šansse hoopis realistlikult ning teavad, millistes õppeainetes neil vajalik tase on ja kus mitte.

Kuulda on eelmistest aastatest, et kolledz ja lütseum on need koolid kus pikka järjekorda ei ole, eks lapsed suhtlevad omavahel ja oskavad valikuid teha.

#4159780:

(meenuvad veel Jüri, Saku ja Kiili gümnaasiumid, kuid kas rohkem ongi).

Eesti on Tallinn ja Harjumaa lõppeb 25 km kaugusel Tallinnast?

Harjumaal on gümnaasiumiosa veel Kosel, Kehras, Maardus, Kuusalus, Loksal, Sauel, Tabasalus, Kallaveres, Paldiskis. Tehniliselt on ka Viimsi Harjumaa.

#4159927:

#4159867:

#4159772:

25% üheksanda klassi lõpetajatest ehk iga neljandale gümnaasiumis kohta ei jagu ja neil tuleb valik teha kutsekoolide vahel.

Kas sa artiklit lõpuni ei viitsinud lugeda?

KUI loob Tallinn juurde, keegi ei ole ju loonud neid 900 kohta ja Tallinna linnavalitsust huvitab ainult enne valimisi lubadusi jagada, muul ajal on nad vait nagu kuldid rukkis. Tegemata töödest rääkimata.

Seda lõiku pead silmas?

“Kui Tallinn jätkab samas mahus vastuvõttu ja riik loob Tallinna 10. klassidesse juurde 900 õppekohta, siis on kokku seega üldhariduse 10. klasside statsionaarses õppes 4000 õppekohta ehk kõikidele soovijatele, kes ka sisseastumiskatsed edukalt läbivad, on õppekohad tagatud,” ütles haridusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Anni Eerik.

Siin ei ole ju juttu sellest, et Tallinn kohti juurde looks, vastupidi, jutt on sellest, et kui Tallinn ei vähenda seoses RG tulekuga vastuvõttu gümnaasiumiastmesse. Sest igal pool mujal on ju RG loomise tingimus olnud mõne kov kooli gümnaasiumiosa sulgemine. Tallinnas ei olnud sellist tingimust, mis aga automaatselt ei tähenda, et linn sellist otsust ise teha ei võiks.

Need 900 kohta on RG loomisega ju juba olemas. Loe mõttega seda artiklit.

#4159968:

#4159960:

#4159780:

(meenuvad veel Jüri, Saku ja Kiili gümnaasiumid, kuid kas rohkem ongi).

Eesti on Tallinn ja Harjumaa lõppeb 25 km kaugusel Tallinnast?

Harjumaal on gümnaasiumiosa veel Kosel, Kehras, Maardus, Kuusalus, Loksal, Sauel, Tabasalus, Kallaveres, Paldiskis. Tehniliselt on ka Viimsi Harjumaa.

Saue, Tabasalu ja Viimsi Gümnaasiumid on seal RG ühiskatsetel ehk siis ERR loos sees. Aga OK – need ülejäänud tõesti sellised, mida väga ise ei teadnudki… Kas Maardu ja Loksa eesti või vene keelsed koolid?

Loksal on kakskeelne kool ehk eesti pool ja vene pool. Oleme ausad, mõned vene poolelt räägivad ja saavad eesti keelest aru, aga lood on kehvad.

#4160199:

Neid vabu kohti selleks aastaks ei ole, umbes veerand õpilastest peavad minema mujale kui gümnaasiumi.

Milliste andmete põhjal sa seda väidad?

Nii lihtsustatud analüüsi oli piinlik lugeda err portaalist ja kohe tehakse järeldusi, sest keegi liitis ja jagas.

Miks on GAG-i nii suur tung, lihtne, seal on pooleks humanitaar-ja reaalsuunad. Nii et see kool sobib väga paljudele tublidele noortele. Kui nad oma 1.valiku suunda GAG-i ei mahu, lähevad mõne teise G4 kooli sobivasse suunda. Reaalkoolis ongi kõik ainult reealsuunad ja puhtal humanitaaril pole sinna mõtet minna ja raskeks läheb ka. Siis see hiigelsuur MURG-i 1.valikuks märkinute hulk. Seal hulgas on väga paljud tegelikult G4 eelistajad, kellele on see tagavaravariant. Enne 1.aprilli saab küll teada G4 katsete tulemused, aga vestlused on alles toimumata. Lisaks on MURG-i turundus nii hea, et isegi kandideeriks sinna, kui selles vanuses oleks. Ja kuna klassikomplekte on seal tunduvalt rohkem kui teistes koolides, on paljudel põhjendatud ootus et sinna ikka koha saab. Teised riigiümnaasiumid pole ka üldse nii palju pildil. 32.keskkoolist on siingi juba juttu olnud, lihtsalt varajased katsed ja paljude jaoks hea võimalus teisteks katseteks harjutada.

Aga võtame kandiderijate arvu ja kiidame kui suur tung mõnda kooli on, saab ka nii, aga oleks eeldanud rohkem süvenemist.

#4160403:

Nii lihtsustatud analüüsi oli piinlik lugeda err portaalist ja kohe tehakse järeldusi, sest keegi liitis ja jagas.

Miks on GAG-i nii suur tung, lihtne, seal on pooleks humanitaar-ja reaalsuunad. Nii et see kool sobib väga paljudele tublidele noortele. Kui nad oma 1.valiku suunda GAG-i ei mahu, lähevad mõne teise G4 kooli sobivasse suunda. Reaalkoolis ongi kõik ainult reealsuunad ja puhtal humanitaaril pole sinna mõtet minna ja raskeks läheb ka. Siis see hiigelsuur MURG-i 1.valikuks märkinute hulk. Seal hulgas on väga paljud tegelikult G4 eelistajad, kellele on see tagavaravariant. Enne 1.aprilli saab küll teada G4 katsete tulemused, aga vestlused on alles toimumata. Lisaks on MURG-i turundus nii hea, et isegi kandideeriks sinna, kui selles vanuses oleks. Ja kuna klassikomplekte on seal tunduvalt rohkem kui teistes koolides, on paljudel põhjendatud ootus et sinna ikka koha saab. Teised riigiümnaasiumid pole ka üldse nii palju pildil. 32.keskkoolist on siingi juba juttu olnud, lihtsalt varajased katsed ja paljude jaoks hea võimalus teisteks katseteks harjutada.

Aga võtame kandiderijate arvu ja kiidame kui suur tung mõnda kooli on, saab ka nii, aga oleks eeldanud rohkem süvenemist.

Tean vähemalt nelja noort, kes nii MURGi ja GAGi kandideerisid ja kelle jaoks nö GAG teine eelistus nende kahe vahel. Ehk siis siin tegelikult huvitav küsimus, et kuidas see dünaamika saab nüüd olema nende puhul, kes mõlemasse sisse saavad. Ja huvitav, kas need, kes GAGi eelistavad MURGile siis peale kutse saamis siis loobuvad MURG vestlusest või pigem ikkagi proovivad mõlemasse ja siis teevad otsuse? Kahtlustan, et MURGi motivatsioon end vestlusel tugevamatele õpilastele “müüa” on suurem kui GAGil, kes eeldab, et niikuinii kõik tahavad tulla.

Kusjuures kas GAG pakub sotsiaal/humanitaarsuunal varianti ka kitsa matemaatika kursus võtta? Mind üllatas MURG suur kandideeerijate hulk pigem seetõttu, et seal ei ole kitsa matemaatika valikut – hoopis lisaks laiale kursusele üks matemaatika ja kaks kursust LTT teemat kooli poolt kohustuslikus korras juures. Muidugi noored ei pruukinud seda detaili tähele panna või siis on matemaatika ja reaalteaduste huviliste noorte arv suurem, kui ma kahtlustada oskasin.

See 32kk kooli jutt seal artiklis ajas muigama ennast ka 🙂 Ajakirjanik oleks võinud siis küsida, et kui palju kandideerinutest siis teatriklassi tahab…

MURG turundus peajagu üle jah teistest uutest riigigümnaasiumitest. Veidi veider, sest kas neil ei pidanud ühine kommunikatsiooniinimene olema kolme peale?

#4160495:

#4160437:

#4159931:

Kuulda on eelmistest aastatest, et kolledz ja lütseum on need koolid kus pikka järjekorda ei ole, eks lapsed suhtlevad omavahel ja oskavad valikuid teha.

Prantsuse lütseumis oli käesoleval õppeaastal septembrikuu esimese nädala järel lahkunud sealt koolist viis värsket gümnasisti, põhjuseks õpetajate suhtumine.

Ilmselt ei tulnud see otsus neil noortel kergekäeliselt, sest päris hirmus ju sedasi ootamatult “ripakile” jääda, kui uus õppeaasta juba alanud ja lihtsalt selle kooli sisekliima ei olnud okei.

Natuke keeruline uskuda, sest tavaliselt sellistel koolidel siis õpilasi klassis vähem kui kohti on, kuid Prantsuse lütseumi mõlemad 10ndad klassid ületäitunud ja ühtegi vaba kooli pole esimest klassist kuni lõpuklassini.

https://info.haridus.ee/asutus/1301

seal võib vabalt ka see olla, et kui tõesti lahkuti esimesel nädalal, siis kool pakkus vabanenud kohti järgmistele huvilistele. esimesel paaril nädalal on koolides ikka liikumist.