Teema: Tallinna uutes korterites elajad, palju teil kommunaalidele läheb?

83 m2 korter, 178 eurot oli detsembri eest arve, milleet küte 34 (toas 24-25 kraadi) ja vesi 45 (lapsed käivad tihti vannis, vett kulub palju)

Küprok on täiesti normaalne eestistatud sõna. Milleks mingit võõrtähtedega sõna eesti keeles kasutada. Seda enam, et levinud materjal meilgi.

Palun viidet sellele. Gyproc on siiski firma nimi, mis toodab kipsplaate. Juba kõigi kipsplaatide nimetamine gyprociks on pisut ebaõige, rääkimata siis sellisest värdsõnast nagu “küprok”.

Meil vist selle teema kõige suuremad arved. 70ndate renoveerimata maja. 67m2. Talvel arved 200. Kui väga külm, siis 220 isegi. Kusjuures siin pole sees soe vesi. See tuleb boilerist ja elektriarve u 45euri kokku. Remondifond on suur. Järgmisel aastal vist hakatakse maja täielikult renoveerima. Ma vähemalt loodan, sest torustik on nii läbi roostetanud ja veeavariid majas tavalised. Kiiresti kindlustasin korteri ära, sest kunagi ei tea, kust see vesi kaela tuleb või keda me uputame.
Keegi õues lund ei roogi. Kui lumerohke talv, siis kaevame end ise välja. Traktor ajab ainult tee sisse maja ette. Mingit koristamist ka ei toimu. Mina ainsana koristan aegajalt trepikoda, et päris sita sisse ei upuks.

#3358653:

Lugedes vanades paneelmajades elavate inimeste vastuseid v.a viimane vastaja, ei mainita elektriarveid. Uutes majades on arvetel ridu palju jacseal sisaldub ka korteri elekter. Kas paneelmajade arvetel on ka korteri elektrikulu? Või lisandub see? Muidu pole uue ja vana maja arved võrreldavad. Uues majas on kommunaalide arve ca 2.5 eur per ruutmeeter või vähem.

Me oleme töökaaslaste ja sõpradega võrrelnud kulusid uuemas ja vanemas majas. Seoses sellega, et elektri maksmine toimub halduri kaudu, on paaril tuttaval välja tulnud tõik, et haldustasud on väga kõrged (võrreldes vana majaga, kus on toimiv ühistu), ning et kokkuvõttes on see halduri kaudu asjaajamine nende arveid hoopis suurendanud. Elekter kuluna ei ole iseenesest ju üldse suur (meil on 4-liikmeline pere, aga elektriarve üsna väike).

Nii et uude või uumasse majja korterit ostes tuleks kindlasti uurida ka, kuidas asi toimib, kas on haldusfirma või ühistu jne. Kui haldur koorib korralikult, siis võivad arved olla vägagi ebamõistlikult suured. Näiteks oleme ühe sõbrannaga kulud kokku löönud (korterid mõlemal u 70 ruutu, mõlemal 4-liikmeline pere, meil korter 80ndatel ehitatud majas, ühistu, tema perel u 10 a tagasi ehitatud majas, haldusfirma ajab asju), tema kulud korterile on aga mitukümmend eurot suuremad ja see vahe tulebki peamiselt haldurist. Ühel teisel tuttaval on uude majja ostetud korteriga selline asi, et maja on üsna vesisel pinnal, mis tähendab, et neil on mingi pumbasüsteem, mis eemaldab krundilt liigse vee, jällegi asi, mis suurendab kulusid. Nii et neid nüansse, mis nii vana kui ka uue maja puhul kulusid võivad tõsta, on igasuguseid. Vanema maja puhul võib see ju olla ka renoveerimiseks võetud laen vmt kulu.

#3358653:

Lugedes vanades paneelmajades elavate inimeste vastuseid v.a viimane vastaja, ei mainita elektriarveid. Uutes majades on arvetel ridu palju jacseal sisaldub ka korteri elekter. Kas paneelmajade arvetel on ka korteri elektrikulu? Või lisandub see? Muidu pole uue ja vana maja arved võrreldavad.

reeglina on ka vanades paneelikates elekter ikka samal arvel, sest ee ei olnud nõus suurtes majades iga korteriomanikuga eraldi lepinguid tegema.

#3358653:

Uues majas on kommunaalide arve ca 2.5 eur per ruutmeeter või vähem.

seda on ikka jõhkralt palju. mul vanematel tuleb eelmainitud 1987. a lasnaka paneelikas praeguste ilmadega 1,5 € ruudu kohta.

isegi mu elektriküttega eestiaegses majas asuva korteri kommunaalid koos elektriga on odavamad kui 2,5€ ja kui aasta lõikes arvutada, siis üldse 1,7-1,8€ ruutmeeter.

#3359404:

#3357359:

#3357342:

#3357165:

Loomulikult on uues kortermajas kordi parem elada kui vanas paneelikas.

Enda kogemusele tuginedes:

80ndatel ehitatud kivimaja Tondil vs 2017. aastal ehitatud küprokmaja Õismäel. Vanas majas ei kostnud naabrid pea üldse läbi, nüüd uues elades on üsna hullumaja. Kommud on vaid õige pisut väiksemad (ca 20 eurot). Aga korter on muidugi soojem, vana oli paras hundilaut. Suvel oli jälle vanas korteris mõnus jahe.

See muidugi on, et nende vanade majade eluiga hakkab ju varsti otsa saama. Mis siis toimub, ei tea?

See on juba väga suur miinus, kui kodu on külm.

Perekoolikatel küll seda muret pole. Normaalseks peetakse 17-18 kraadi toas, magamistuba jahutatakse 14 kraadini.

Üle 17 ei kannata küll magamistoas välja. Elutoas on 21-23 ok. 26 tapab ja lastega üldse ei saa nii olla, siis on need kogu aeg tõbised, kui vähegi jahedamasse satuvad.

Eelnev vastus oligi naljana mõeldud ju.

#3357040:

uutes majades võivad olla väiksemad küttekulud, aga üldiselt on neil arvetel palju ridu, mida su praegusel arvel ei ole. ja kokkuvõttes ei pruugi üldse odavam tulla.

Ei pruugi jah. Päris paljudes uutes majades olen näinud müügi-/üürikuulutuste juures, et talvisel ajal on kommunaalid 300 ringis ja suvel umbes sellised nagu teemaalgatajal talvel.

Meil ei ole korter küll uusarenduses, aga korda tehtud soojustatud kivimajas (mitte nn paneelikas). Kommunaalid on kõrged, sisaldavad ka näiteks lifti hooldustasu. Samuti käib igapäevaselt koristaja, kes koristab trepikodasid ja tühjendab hoovis olevad prügikastid. Hooldustasud on päris kõrged.