Ma loen ja olen hämmastuses, milline segadus distantsõppega valitseb erinevates koolides.
Meil oli asi lihtne – veebitund oli alati tunniplaanis märgitud tunni ajal, kokku oli lepitud täpselt kuhu kõik õpetajad ühtemoodi eKooli info lisavad ja millist ühtset keskkonda kõik õpetajad kasutavad (meil oli Google Meet).
Ma loen ja olen hämmastuses, milline segadus distantsõppega valitseb erinevates koolides.
Meil oli asi lihtne – veebitund oli alati tunniplaanis märgitud tunni ajal, kokku oli lepitud täpselt kuhu kõik õpetajad ühtemoodi eKooli info lisavad ja millist ühtset keskkonda kõik õpetajad kasutavad (meil oli Google Meet).
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal. samuti peaks eelmisel päeval (nt kell 18.00) olema eKooli sisestatud kõik järgmise päeva videotunnid ja iseseisvad ülesanded. nii on võimalik lapsel ja perel oma aega planeerida.
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal
Sellega ma küll nõus ei ole. Kuna iseseisvat tööd on lastel rohkem, siis see, et päevad laotakse hommikust pärastlõunani veebitunde täis ja õhtul tuleb koduseid töid teha, ei ole pikas perspektiivis toimiv lahendus. Minu laste koolides (kaks tln kesklinnakooli) on olnud distantsõppe ajaks ikkagi natuke erinev tunniplaan, kontakttundide maht on distantsõppe ajal olnud väiksem kui koolis käies.
Ma loen ja olen hämmastuses, milline segadus distantsõppega valitseb erinevates koolides.
Meil oli asi lihtne – veebitund oli alati tunniplaanis märgitud tunni ajal, kokku oli lepitud täpselt kuhu kõik õpetajad ühtemoodi eKooli info lisavad ja millist ühtset keskkonda kõik õpetajad kasutavad (meil oli Google Meet).
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal. samuti peaks eelmisel päeval (nt kell 18.00) olema eKooli sisestatud kõik järgmise päeva videotunnid ja iseseisvad ülesanded. nii on võimalik lapsel ja perel oma aega planeerida.
Mis probleem selle planeerimisega on? Koolipäeva alguses istub laps arvuti ette ja hakkab õppima. Kui on videotund, osaleb, kui parasajgu pole, teeb iseiseisvat tööd.
Laps peakski olema kolipäeva alguses arvuti taga. Kui parasajgu pole videotundi, teeb iseiseisvaid üledandeid.
Kell kaheksa peab hakkama igaks juhuks arvuti taga istuma, et äkki on videotund? Ja kaua ta peab seal sinu arust nii igaks juhuks istuma? Tunniplaani järgselt koolipäeva lõpuni? Ogarad inimesed.
Mis mõttes igaks juhuks? Kui ei ole videotund, on ju iseseisev töö. Seda teebki. Loomulikult koolipäeva lõpuni.
Kevadisest distantsõppest on omajagu aega ja neljandas klassis on lapsel ka erinevad aineõpetajad, nii et seda, kus ja millal keegi neist kavatseb midagi teha, oleks kena ikkagi enne teada. Mitte 5 min enne tunni algust.
Mõni tegigi nii, et 5 min enne kümmet pani e-kooli, et kell 10 tuleb videotund ja kui last ei olnud arvuti taga, ladus kohe põhjuseta puudumise kirja. Seda mina nimetaks juba kiuslikkuseks.
Miks see laps ei peaks arvuti taga olema? Koolipäev ju! Kui pole videotundi, on iseiseisev töö.
Ma loen ja olen hämmastuses, milline segadus distantsõppega valitseb erinevates koolides.
Meil oli asi lihtne – veebitund oli alati tunniplaanis märgitud tunni ajal, kokku oli lepitud täpselt kuhu kõik õpetajad ühtemoodi eKooli info lisavad ja millist ühtset keskkonda kõik õpetajad kasutavad (meil oli Google Meet).
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal. samuti peaks eelmisel päeval (nt kell 18.00) olema eKooli sisestatud kõik järgmise päeva videotunnid ja iseseisvad ülesanded. nii on võimalik lapsel ja perel oma aega planeerida.
Mis probleem selle planeerimisega on? Koolipäeva alguses istub laps arvuti ette ja hakkab õppima. Kui on videotund, osaleb, kui parasajgu pole, teeb iseiseisvat tööd.
Planeerimisega võib olla kasvõi see, et peres mitu last, aga üks arvuti, mida lapsed kasutavad. Meil näiteks on nii. Kevadise distantsõppe ajal, kui mõlemad lapsed olid kodus, pidime siis vaatama, et kui lastel oli samal ajal veebitund, siis pidin mina või mees oma tööst selleks ajaks pausi saama ja üks meist andis siis lastele ka oma arvuti kasutada. Aga seda oleks hea ette teada, millal lastel tunnid kattuvad, kuidas ma siis oma tähtaegadega tööd sätin, mida pean varem valmis tegema ja mis ajaks pean tööl teada andma, et ma arvutit kasutada ei saa jne.
HEV tähendab hariduslikku erivajadust. Minu lapse erivajadus on see, et ta ei suuda suures klassis keskenduda. Tal ei ole õppematerjali omandamisega probleemi. Ei koolis ega kodus.
HEV on üldine nimetaja kõikide hariduslike erivajadustega laste kohta. Ei kujuta ette, et hakataks veel lahterdama ja diagnooside kaupa erisusi tegema. Minu laps on 2. klassis käiv autist ja olen tänulik, et eelmine aasta oli koolis käimise võimalus.
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal
Sellega ma küll nõus ei ole. Kuna iseseisvat tööd on lastel rohkem, siis see, et päevad laotakse hommikust pärastlõunani veebitunde täis ja õhtul tuleb koduseid töid teha, ei ole pikas perspektiivis toimiv lahendus. Minu laste koolides (kaks tln kesklinnakooli) on olnud distantsõppe ajaks ikkagi natuke erinev tunniplaan, kontakttundide maht on distantsõppe ajal olnud väiksem kui koolis käies.
kas mõnes koolis on kõik tunnid videotunnid?
mina pidasin silmas seda, et on videotund või iseseisev töö.
Ma loen ja olen hämmastuses, milline segadus distantsõppega valitseb erinevates koolides.
Meil oli asi lihtne – veebitund oli alati tunniplaanis märgitud tunni ajal, kokku oli lepitud täpselt kuhu kõik õpetajad ühtemoodi eKooli info lisavad ja millist ühtset keskkonda kõik õpetajad kasutavad (meil oli Google Meet).
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal. samuti peaks eelmisel päeval (nt kell 18.00) olema eKooli sisestatud kõik järgmise päeva videotunnid ja iseseisvad ülesanded. nii on võimalik lapsel ja perel oma aega planeerida.
Mis probleem selle planeerimisega on? Koolipäeva alguses istub laps arvuti ette ja hakkab õppima. Kui on videotund, osaleb, kui parasajgu pole, teeb iseiseisvat tööd.
Planeerimisega võib olla kasvõi see, et peres mitu last, aga üks arvuti, mida lapsed kasutavad. Meil näiteks on nii. Kevadise distantsõppe ajal, kui mõlemad lapsed olid kodus, pidime siis vaatama, et kui lastel oli samal ajal veebitund, siis pidin mina või mees oma tööst selleks ajaks pausi saama ja üks meist andis siis lastele ka oma arvuti kasutada. Aga seda oleks hea ette teada, millal lastel tunnid kattuvad, kuidas ma siis oma tähtaegadega tööd sätin, mida pean varem valmis tegema ja mis ajaks pean tööl teada andma, et ma arvutit kasutada ei saa jne.
Koolist saate kindlasti teise arvuti laenutada.
Ma ei saa aru, miks HEV lapsed koolis edasi peavad käima? Kas nemad siis ei nakatu või? Ma küll tahaks, et meie laps saaks selles olukorras distantsõppele jääda.
Sest ta ei saa distantsõppel olles iseseisva õppimisega ja materjali omandamisega hakkama. Vastasel juhul poleks ta ju erivajadusega laps.
Minu meelest väga positiivne, et riik püüab haridusteel tagada hakkama saamise ka erivajadustega lastele.
Minu neljandik istub ja vaatab praegu tühja Stuudiumit. Homse kohta ei ole kool ega aineõpetajad mingit infot saatnud. Ei tea, kas Kõlvart ise tuleb nüüd tundi andma või. Tema selle nii lühikese etteteatamisega pommi viskas, et 4.-8. klass distantsil.
Sa kirjutasid selle postituse koolivaheajal ja PÜHAPÄEVAL.
Kas sa ise teed pühapäeviti tööd, kui su töölepingujärgne töö on tegelikult E-R 9-17?
See, et enamik koolidirektoreid+õppealajuhatajaid+maj.juhatajaid üle eesti selle testimise korraldamise pärast nädalavahetusel koolimajja kamandati, on niigi tõsine töökorraldusreeglite rikkumine ja tegelikult võiks nii ametiühing kui tööinspektsioon kära tõsta selle jama peale. sina eeldad, et ka kõik õpetajad oleks pidanud pühapäeval tööd hakkama tegema (stuudiumi täitmine on töö)
Jah, teen ka pühapäeval tööd ning esmaspäeva hommikul pidin vara kodust ära minema. Tööl pole alati võimalik telefonile vastata, nii et oleks enne tööle minekut tahtnud näha, et lapsel on kõik teada, kuhu ja millal sisse logida (kas tunnid on Teamsis või Zoomis või veel kuskil mujal jne), ja et saab oma koolipäevaga hakkama.
Neljanda klassi lapse puhul sellised probleemid ja muted, nagu päriselt või?
Et ise ei saa teksti Stuudiumist loetud, ei mõista loetut, ei tunne kella ja õppekeskkondadesse siseneda ei oska?
Enamik neljandikest ausalt öeldes IT maailmas taibukamad ja kiiremad kui vanemad.
Ja no selleks vanuseks ju ometi õpiharjumused, kohusetunne ja distsipliin juba välja kujunenud.
Ju siis sinu lapsel mitte.
Ma loen ja olen hämmastuses, milline segadus distantsõppega valitseb erinevates koolides.
Meil oli asi lihtne – veebitund oli alati tunniplaanis märgitud tunni ajal, kokku oli lepitud täpselt kuhu kõik õpetajad ühtemoodi eKooli info lisavad ja millist ühtset keskkonda kõik õpetajad kasutavad (meil oli Google Meet).
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal. samuti peaks eelmisel päeval (nt kell 18.00) olema eKooli sisestatud kõik järgmise päeva videotunnid ja iseseisvad ülesanded. nii on võimalik lapsel ja perel oma aega planeerida.
Mis probleem selle planeerimisega on? Koolipäeva alguses istub laps arvuti ette ja hakkab õppima. Kui on videotund, osaleb, kui parasajgu pole, teeb iseiseisvat tööd.
Planeerimisega võib olla kasvõi see, et peres mitu last, aga üks arvuti, mida lapsed kasutavad. Meil näiteks on nii. Kevadise distantsõppe ajal, kui mõlemad lapsed olid kodus, pidime siis vaatama, et kui lastel oli samal ajal veebitund, siis pidin mina või mees oma tööst selleks ajaks pausi saama ja üks meist andis siis lastele ka oma arvuti kasutada. Aga seda oleks hea ette teada, millal lastel tunnid kattuvad, kuidas ma siis oma tähtaegadega tööd sätin, mida pean varem valmis tegema ja mis ajaks pean tööl teada andma, et ma arvutit kasutada ei saa jne.
Vabandust, aga kevadisel distantsõppe perioodil pakkus iga kool võimalusena laenutada arvuti koolist juhul, kui lapsel kodus isiklikku arvutit polnud.
Miks te ei laenutanud siis?
Minu neljandik istub ja vaatab praegu tühja Stuudiumit. Homse kohta ei ole kool ega aineõpetajad mingit infot saatnud. Ei tea, kas Kõlvart ise tuleb nüüd tundi andma või. Tema selle nii lühikese etteteatamisega pommi viskas, et 4.-8. klass distantsil.
Sa kirjutasid selle postituse koolivaheajal ja PÜHAPÄEVAL.
Kas sa ise teed pühapäeviti tööd, kui su töölepingujärgne töö on tegelikult E-R 9-17?
See, et enamik koolidirektoreid+õppealajuhatajaid+maj.juhatajaid üle eesti selle testimise korraldamise pärast nädalavahetusel koolimajja kamandati, on niigi tõsine töökorraldusreeglite rikkumine ja tegelikult võiks nii ametiühing kui tööinspektsioon kära tõsta selle jama peale. sina eeldad, et ka kõik õpetajad oleks pidanud pühapäeval tööd hakkama tegema (stuudiumi täitmine on töö)
Jah, teen ka pühapäeval tööd ning esmaspäeva hommikul pidin vara kodust ära minema. Tööl pole alati võimalik telefonile vastata, nii et oleks enne tööle minekut tahtnud näha, et lapsel on kõik teada, kuhu ja millal sisse logida (kas tunnid on Teamsis või Zoomis või veel kuskil mujal jne), ja et saab oma koolipäevaga hakkama.
Neljanda klassi lapse puhul sellised probleemid ja muted, nagu päriselt või?
Et ise ei saa teksti Stuudiumist loetud, ei mõista loetut, ei tunne kella ja õppekeskkondadesse siseneda ei oska?
Enamik neljandikest ausalt öeldes IT maailmas taibukamad ja kiiremad kui vanemad.
Ja no selleks vanuseks ju ometi õpiharjumused, kohusetunne ja distsipliin juba välja kujunenud.
Ju siis sinu lapsel mitte.
Nagu korra juba kirjutasin, et see oleks kõik lihtne, kui õpetajad paneks oma lingid ja nõudmised kõik samasse kohta ja ühes stiilis. Praegu ei ole neil mingit süsteemi. Üks õpetaja paneb lingi Stuudiumi, teine on teinud lihtsalt Teamsis grupi, kolmas saadab mingi kolmanda keskkonna lingi. Mis oleks ka ok, kõigega ju harjub, kui nad seda distantsõppe alguses kohe teada oleks andnud, et kust mingi tunni jaoks infot leiab. Aga seda polnud. Nt oli Stuudiumis kirjas, et tuleb veebitund, aga kus ja mis lingilt – seda infot ei olnud jne. Sellised konarused korralduses ongi need, mille juures vanema abi võib vaja minna, et mõelda läbi need kohad, et kust siis otsida seda veebitundi. Võib-olla teistes koolides on asi paremini korraldatud ja tundubki võõras ja kummaline mure.
Ma loen ja olen hämmastuses, milline segadus distantsõppega valitseb erinevates koolides.
Meil oli asi lihtne – veebitund oli alati tunniplaanis märgitud tunni ajal, kokku oli lepitud täpselt kuhu kõik õpetajad ühtemoodi eKooli info lisavad ja millist ühtset keskkonda kõik õpetajad kasutavad (meil oli Google Meet).
see ongi ainuke toimiv lahendus, et videotund on tunniplaanis ette nähtud ajal. samuti peaks eelmisel päeval (nt kell 18.00) olema eKooli sisestatud kõik järgmise päeva videotunnid ja iseseisvad ülesanded. nii on võimalik lapsel ja perel oma aega planeerida.
Mis probleem selle planeerimisega on? Koolipäeva alguses istub laps arvuti ette ja hakkab õppima. Kui on videotund, osaleb, kui parasajgu pole, teeb iseiseisvat tööd.
Planeerimisega võib olla kasvõi see, et peres mitu last, aga üks arvuti, mida lapsed kasutavad. Meil näiteks on nii. Kevadise distantsõppe ajal, kui mõlemad lapsed olid kodus, pidime siis vaatama, et kui lastel oli samal ajal veebitund, siis pidin mina või mees oma tööst selleks ajaks pausi saama ja üks meist andis siis lastele ka oma arvuti kasutada. Aga seda oleks hea ette teada, millal lastel tunnid kattuvad, kuidas ma siis oma tähtaegadega tööd sätin, mida pean varem valmis tegema ja mis ajaks pean tööl teada andma, et ma arvutit kasutada ei saa jne.
Vabandust, aga kevadisel distantsõppe perioodil pakkus iga kool võimalusena laenutada arvuti koolist juhul, kui lapsel kodus isiklikku arvutit polnud.
Miks te ei laenutanud siis?
Need, mis koolil olid, laenutati kiiresti välja. Kõigile ei jätkunud.
Miks te ei laenutanud siis?
Laenutati ikka pere peale üks heal juhul, mitte nii, et perel on kolm kooliskäivat last ja siis igaühele arvuti.
Miks te ei laenutanud siis?
Laenutati ikka pere peale üks heal juhul, mitte nii, et perel on kolm kooliskäivat last ja siis igaühele arvuti.
Minu laste koolides pakuti ikkagi kõigile, mitte pere peale. Sellest jagamisest ei tule ju kuigi palju välja, kui lastel samal ajal tunnid on.
Praegu ei ole neil mingit süsteemi. Üks õpetaja paneb lingi Stuudiumi, teine on teinud lihtsalt Teamsis grupi, kolmas saadab mingi kolmanda keskkonna lingi. Mis oleks ka ok, kõigega ju harjub, kui nad seda distantsõppe alguses kohe teada oleks andnud, et kust mingi tunni jaoks infot leiab. Aga seda polnud. Nt oli Stuudiumis kirjas, et tuleb veebitund, aga kus ja mis lingilt – seda infot ei olnud jne. Sellised konarused korralduses ongi need, mille juures vanema abi võib vaja minna, et mõelda läbi need kohad, et kust siis otsida seda veebitundi.
Ma saan aru, et esimene nädal distantsõpet võiks selline kaos olla, aga siin on küll näha juhtkonna tegemata töö. Distantsõpet on ju olnud juba aasta 2020 kevadest- Peaks küll ju põhinõuded paigas olema. Kõige lihtsam oleks ju juhtkonnal öelda: järgmise tunni tegevus peab olema kirjas eelmiseks päevaks kella 18.00 või 19.00 (peaasi, et on selge kokkulepe) ja see kantakse nt Stuudiumi koduse tööna (selleks päeva kuupäevaga, kus tund toimub). Muidugi võib põhitöö (test, koosolek jne) toimuda kus iganes, aga stuudiumis või e-koolis peaks selle kohta olema kokkulepitud ajaks info konkreetses kohas. Kui seda nt eelmisel nädalal õpetajatele öelda, siis nad ju teavad selle nõudega arvestada ja jõuavad ka seda täita. Nii et maksimaalselt kahe nädalaga saaks paika selles, mis teie koolis paistab ka pooleteise aasta järel pilla-palla olevat. Ma soovitaks juhtkonnale oma muret väljendada.
Veel 2 nädalaks koju. Lapsed on juba 3 nödalat kodus olnud.
Mul on tunne, et see aasta ei saagi kooli.
Kuidas saab nii?
Miks ei või olla vahetustega vähemalt, et nädal koolis 2 kodus, et saaks tööd ära teha. Et vahelduseks 1-3 ja 9-12 koju, mitte ainult 4-8 klass.
…aga ongi ju kooli otsus, millised klassid nüüd saata. Ei käskinud Kõlvart, ei keegi teine, et peavad ikka 4.-8. klassid jääma. Koolil on õigus otsustada, tingimusel, et hajutatud jääb vähemalt 30%. Ilmselt enamik koole saadabki nüüd gümnaasiumi vahelduseks koju, meie koolis on küll vähemalt nii ja 4.-8. klass tuleb nüüd järgmisteks nädalateks kooli.
Ma ei saa aru, miks Tallinna lapsed peavad haridusest, liikumise võimalusest ja sõpradega suhtlemisest ilma jääma. Nüüd on ju testid olemas ja aega olnud plaan paika panna, kuidas testimist korraldada. Aga eks ole lihtsam, kui kõik lapsed kodus ekraanide ees passivad, selle asemel, et pingutada ja välja mõelda, kuidas nad ohutult koolis saaks käia.
See et pikendati Tallinnas osalist ditantsõpet veel 2 nädala võrra pole enam põhjendatud. Ei saa aru miks nii paljud koolijuhid sellega nõus on. Eriti kui koolis kõrge vaktsineerituse tase ja kui enamus vanemaid nõus laste kiirtestimisega. Saan aru et kooliti seis väga erinev. Enda lapsed õnneks saavad koolis käia. Näha ju on et testimine toimib ja ikka jäetakse osad ditantsõppele? Nädal peale koolivaheaega, oleks veel aru saanud, aga nüüd küll ei saa enam.
Kui Tallinnas distantsõpe algas, olite siin enamik ülirahul ja kiitsite takka. Meil on koguaeg kool lahti olnud peale vaheaega Tallinnas, ülirahul olen. Testimine käib kiirelt, väga hästi on kõik korraldatud. Oligi naiivne arvata, et munitsipaalkoolid ainult 1-2 ndl distantsil on. Väga kahju lastest, kes on koju arvuti taha surutud samal ajal, kui linnas käib baarides selline elu, et istuda-astuda pole kuhugi.
Lugesin just seda artiklit https://www.err.ee/1608398270/htm-kaalub-lapsed-distantsoppele-saatnud-koolidele-menetluse-alustamist Ministeerium võiks tõesti hakata koolidelt konkreetseid andmeid küsima, mille alusel otsustati distantsõppele minna ja kas see oli ikka põhjendatud otsus. Minu kümnendik, kes on uues koolis käinud kaks kuud, on järgmisest nädalast distantsõppel – ei, mitte seetõttu, et nende klassis oleks nakatumisi, lihtsalt sellepärast, et 4.-8. klass juba olid!
Lugesin just seda artiklit https://www.err.ee/1608398270/htm-kaalub-lapsed-distantsoppele-saatnud-koolidele-menetluse-alustamist Ministeerium võiks tõesti hakata koolidelt konkreetseid andmeid küsima, mille alusel otsustati distantsõppele minna ja kas see oli ikka põhjendatud otsus. Minu kümnendik, kes on uues koolis käinud kaks kuud, on järgmisest nädalast distantsõppel – ei, mitte seetõttu, et nende klassis oleks nakatumisi, lihtsalt sellepärast, et 4.-8. klass juba olid!
Väga õige. Peabki alustama.
Lugesin just seda artiklit https://www.err.ee/1608398270/htm-kaalub-lapsed-distantsoppele-saatnud-koolidele-menetluse-alustamist Ministeerium võiks tõesti hakata koolidelt konkreetseid andmeid küsima, mille alusel otsustati distantsõppele minna ja kas see oli ikka põhjendatud otsus. Minu kümnendik, kes on uues koolis käinud kaks kuud, on järgmisest nädalast distantsõppel – ei, mitte seetõttu, et nende klassis oleks nakatumisi, lihtsalt sellepärast, et 4.-8. klass juba olid!
Väga õige. Peabki alustama.
Mida ministeerium saab teha, see ju OV otsus.
Mida ministeerium saab teha, see ju OV otsus.
No pole ju enam kov otsus, nüüd on koolijuhi otsus. Ministeerium saab algatada menetluse, kui koolijuhi otsus on olnud alusetu. Minu ühe lapse klassis on 99% (no tegelikult % on väiksem, eks, sest õpilasi on ju ainult 36) vaktsineeritud või põdenud – ma tahaksin näha, mis põhjendusega selline klass distantsõppele saadetakse.
Veel 2 nädalaks koju. Lapsed on juba 3 nödalat kodus olnud.
Mul on tunne, et see aasta ei saagi kooli.
Kuidas saab nii?
Miks ei või olla vahetustega vähemalt, et nädal koolis 2 kodus, et saaks tööd ära teha. Et vahelduseks 1-3 ja 9-12 koju, mitte ainult 4-8 klass.
Miks sa teisi tahad karistada?
Minu laste koolis Tallinnas käivad kõik lapsed koolis, testitakse nagu ettenähtud, rahulikult, nagu ettenähtud, klassis olev õpetaja teeb testi koos lastega, keegi ei keeldu. Milles probleem, teema pole isegi kodus kõneaine. Olen väga rahul.
Minu laste koolis Tallinnas käivad kõik lapsed koolis, testitakse nagu ettenähtud, rahulikult, nagu ettenähtud, klassis olev õpetaja teeb testi koos lastega, keegi ei keeldu. Milles probleem, teema pole isegi kodus kõneaine. Olen väga rahul.
Jah, ma oleksin ka rahul, aga paraku on neid koole, kus sinu- ja minusugused rahul saaks olla, vaid kaks. Loodetavasti tuleb nüüd juurde, eriti pärast seda, kui ministeerium on selgelt välja öelnud, et distantsile minek peab olema tugevalt põhjendatud ja nad kavatsevad seda kontrollida. Aga linnapoolne surve on ilmselt tugev ja neid koolijuhte, kes jäävad linnavalitsusega eriarvamusele, pole arvatavasti kuigi palju. Enamus on ju nagunii keskerakonnas ja ülejäänud mõtlevad lihtsalt majanduslikult. Keegi ei taha tööandjaga tülli minna.
kõiki veebitunde pole alati võimalik eelmisel päeval e-kooli pannagi.
nt mul on 2 järjestikusel nädalal korra nii juhtunud. ühel juhul läksin hommikul kooli kindlas veendumuses, et mul on pooled veebitunnid (Teamsis ajastatud) ja pooled kontakttunnid. ca tund enne ühe kontakttunni algust sain teada, et ühes klassis oli postiivne ja too klass saadeti poolest päevast koju isolatsiooni ja vaja e-kooli iseseisev töö välja mõelda.
sel nädalal juhtus sarnane asi, üks klass saadeti taas koju, juhtkond saatis küll enda teada kõigile selles klassis õpetavatele õpetajatele info, aga näpuvea tõttu unustati mind välja. et klass isolatsioonis, sain teada vahetult tunni algul, kui näinud, et kedagi tundi ei jõua, asja uurima läksin.
mis aga puutub sellesse, et kõikidel õpetajatel peaks praeguseks olema juba 2a kogemust distantsõppega, siis paraku on igal aastal koolis uusi õpetajaid ja neil võtab distantsõppe korraldusega harjumine (koosolekute eelnev ajastamnine, teamsi või google classroomi võimaluste selgeks saamine) veidi aega. Meil on nt suur kool, sel õppeaastal üle 10 õpetaja sellised uued, kel puudub varasemast kogemus distantsõppega (kes oli vahepeal lapsepuhkusel, kes mujal tööl)
