Aina suurenevate koroonanumbrite valguses Tallinnas – kas siis kui last (5a) ei ole hädavajadust aeda viia, tööd saab teha osaliselt lapse kõrvalt kodus (tööandja suunas kohustuslikult kodukontorisse) ja osaliselt saaks laps teiste pereliikmete hoida olla päeval, siis kas viiksite lähima paari nädala jooksul lasteaeda või pigem hoiaksite kodus?
Hoiaks kodus end tundes, sest kui ma ise ei pea kodust välja minema pimedal sügishommikul, siis ma ka ei lähe (last aeda viima), lihtsalt ei viitsi/raatsi.
Aga arvestada tuleks võimalusega, et sel talvel võib tulla ka pikemaid perioode, kus kas lasteaed on suletud, avatud ainult väljaspool kodu töötavatele peredele või on lihtsalt nakkusoht nii suur, et kes vähegi saab, hoiab kodus – seega võib-olla oleks mõistlik praegu ikkagi osalise ajaga last seltskonda lasta ja lihtsalt immuunsust turgutada, teha lühemaid päevi või nädalaid – ja jätta ta koju siis, kui olukord koroonaga päris hapuks läheb?
Aina suurenevate koroonanumbrite valguses Tallinnas – kas siis kui last (5a) ei ole hädavajadust aeda viia, tööd saab teha osaliselt lapse kõrvalt kodus (tööandja suunas kohustuslikult kodukontorisse) ja osaliselt saaks laps teiste pereliikmete hoida olla päeval, siis kas viiksite lähima paari nädala jooksul lasteaeda või pigem hoiaksite kodus?
Koolegi pole veel ju kinni panema hakatud. Hetkel ainult vanemad lapsed osalisel distantsõppel, algklassid kõik täiskohaga koolis. 5-aastasel on päevad läbi kodus passides lihtsalt igav ju, kui suudad tööd teha ja last lõbustada, siis muidugi jäta. Ja arvesta sellega, et paari nädala pärast on olukord pigem hullem.
Kui lapsele aias meeldib ja seal aktiivsed sõbradki olemas, siis viiksin. Osaajaliseltki.
Mul on 3a ja rühmas nii meeletult tatiseid ja läkastavaid lapsi. Olen küsinud, et kuidas sisse lastakse aga perearstilt kirjad näpus, et tohivad tulla. Minu laps köhib/aevastab nii, et tatt lendab ja siis alles paneb käe ka ette, seega ma väga ei usalda teda aias käima algava nohuga, millega kaasneb tavaliselt see aevastamise periood ja tatipritsimine.
Seega, me istume ohtralt kodus ja kui asi kisub tõesti kriitiliseks selle covid19´ga, siis ma ilmselt hoian last pigem kodus. Terve lapsega on mul täitsa OK kodukontoris toimetada, haige ja virila lapsega pole see kuigi edukaks osutunud. Meil vanavanemad ka samas majas ja no üldse ei taha haigust elamisse, olgu ta siis koroona või mis iganes muu niitev tõbi, mis “sügisele omane”.
Mina küll Harjumaal, mitte Tallinnas, aga lapsed viin lasteaeda nii kaua kuni ei taastata kevadist olukorda, et lihtsalt palutakse kellel vähegi võimalik, lapsed koju jätta. Miks? Sest mul on 2 lasteaiaealist last ja kodukontoris töö tegemine on niimoodi väga stressirohke, eriti kuna mul on palju koosolekuid ja veebikõnesid ja see paljupakutud soovitus tee tööd enne lste ärkamist ja pärast laste uinumist, ei toimi, kui kolleegid ei ärka kell 5 (PS, mul lapsed ärkavad ise 6-6.30 :/, nii et sellist “enne” ega polegi).
Enne koroonat tegin lastele 1-2x kuus vaba päeva, ise tegin kodus tööd. Pärast kevadist kahte kuud hullumaja oli küll tunne, et mitte kunagi ei taha enam niimoodi tööd teha 😀 Praegu ei olegi neile regulaarseid puhkepäevi taastanud vaid no kord kuus ikka on tulnud ette, et nt hommikul üks laps aevastab kahtlaselt, siis jätan paratamatult nad koju või nt kui logopeedi juures käisime, siis pärast jäi laps koju jne. Täna lähen nendega perearsti juurde ja tänu sellele saavad siis puhkepäeva. Aga muus osas käivad ikka tavapäraselt aias, sest muidu jääb minust ainult inimvare järele. Hetkel olen ka rase ja seda enam üritan sellist suurt pikaajalist stressi vältida.
Kui siiski peaks juhtuma, et lapsed kõik suunatakse koju – nt rühm suunatakse karantiini, siis olen ka mõelnud, et suure tõenäosusega vähemalt osa sellest ajast võtan ilmselt hoolduslehe, et oma närve säästa. Mees kodukontoris töötada ei saa töö iseloomu tõttu ja vanavanematest oleks siis kasu, kui ma ise olen kontoris, kuhu meid hetkel väga ei lubata. Kui aga olen kodus, siis lapsed ikka ripuvad mul küljes. Ja nö ainult päevaseks ma vanavanemate juurde neid saata ei saa vahemaa tõttu ja päris nädalaks -kaheks nö jalust ära saata ei taha ise neid.
Kui lapsele aias meeldib ja seal aktiivsed sõbradki olemas, siis viiksin. Osaajaliseltki.
Mul on 3a ja rühmas nii meeletult tatiseid ja läkastavaid lapsi. Olen küsinud, et kuidas sisse lastakse aga perearstilt kirjad näpus, et tohivad tulla. Minu laps köhib/aevastab nii, et tatt lendab ja siis alles paneb käe ka ette, seega ma väga ei usalda teda aias käima algava nohuga, millega kaasneb tavaliselt see aevastamise periood ja tatipritsimine.
Seega, me istume ohtralt kodus ja kui asi kisub tõesti kriitiliseks selle covid19´ga, siis ma ilmselt hoian last pigem kodus. Terve lapsega on mul täitsa OK kodukontoris toimetada, haige ja virila lapsega pole see kuigi edukaks osutunud. Meil vanavanemad ka samas majas ja no üldse ei taha haigust elamisse, olgu ta siis koroona või mis iganes muu niitev tõbi, mis “sügisele omane”.
Täitsa tuttav tunne. Meil oli ka üks vanem, kelle laps tatine ja sõna otseses mõttes mitu korda küsis, kas võib oma lapse aeda tuua kui see paar korda päevas nuuskab. Terve rühm pluss õpetajad ütlesid ei, siis sai aru alles et haiget last ei tooda. Meil õnneks ollakse selle koha pealt väga ranged, et kui tatt tilgub, aeda ei võeta.
Kuna on kodukontor, siis teen lapsele 2 kodupäeva, ülejäänud päevad käib lasteaias. Lapsele lasteaias meeldib ja kahju teda ilma jätta sõpradest ja tegemistest lasteaias.
Minul ka sellega paras dilemma kas viia lasteaeda või mitte. Ja millal oleks viimane aeg lasteaias käimine lõpetada… Laps oleks iseenesest hea meelega kodus. Ta on seda tüüpi, kes õhtul ja hommikul räägib, kuidas ta ei taha lasteaeda minna, kuid tegelikult naudib täiega lasteaias teistega suhtlemist ja sealt ei taha kuidagi koju tulla. Kuna ta on üksik laps ja sõpradel ka lapsi pole, siis lasteaed on ainuke koht, kus omaealistega suhelda saab. Nii ma siis mõtlengi, et las käib nii kaua kui veel saab, tõenäoliselt mingi hetk peab paratamatult koju jääma. Aga keeruline on tunnetada seda piiri, millal siis oleks viimane aeg ta koduseks jätta..
Minul ka sellega paras dilemma kas viia lasteaeda või mitte. Ja millal oleks viimane aeg lasteaias käimine lõpetada… Laps oleks iseenesest hea meelega kodus. Ta on seda tüüpi, kes õhtul ja hommikul räägib, kuidas ta ei taha lasteaeda minna, kuid tegelikult naudib täiega lasteaias teistega suhtlemist ja sealt ei taha kuidagi koju tulla. Kuna ta on üksik laps ja sõpradel ka lapsi pole, siis lasteaed on ainuke koht, kus omaealistega suhelda saab. Nii ma siis mõtlengi, et las käib nii kaua kui veel saab, tõenäoliselt mingi hetk peab paratamatult koju jääma. Aga keeruline on tunnetada seda piiri, millal siis oleks viimane aeg ta koduseks jätta..
Dilemma lahendus on, et tee tittesid juurde. Siis pole enam üksik.
Täitsa tuttav tunne. Meil oli ka üks vanem, kelle laps tatine ja sõna otseses mõttes mitu korda küsis, kas võib oma lapse aeda tuua kui see paar korda päevas nuuskab. Terve rühm pluss õpetajad ütlesid ei, siis sai aru alles et haiget last ei tooda. Meil õnneks ollakse selle koha pealt väga ranged, et kui tatt tilgub, aeda ei võeta.
Inimene, kes paar korda päevas nuuskab, ei ole kuidagi haige!
