Teema: Talve

#3353934:

veider oli ka see, et Tõnissonide pere oli pagenud ära Rootsi. juba 1942. aastal?

Sõja algusest saadik hakati minema. Tegelikult algas suurem rändamine juba 1939. Paljudele ei meeldinud sakslaste siinkehtestatud kord ja kui oli kuhu minna, siis mindi. Sõja algul oli Rootsi vähemlevinud koht, pigem mindi Saksamaale ja vallutatud aladele. Huvitav artikkel teemast http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2011/issue_2/acta-2011-17-95-109.pdf

#3353979:

#3352711:

Riina Aare – natuke roostes, kunstlik. Oleks vajanud lihvimist. Ilmselt kõige enama tähelepanu all olev osatäitja ja roll (ajaloolistel põhjustel)

#3353591:

Riina Aren ju polegi näitleja nt. mis seal ikka pahaks panna.

Näitleja või mitte, aga kui juba kommenteerite, siis võiks ka ta nime endale selgeks teha.

Kui juba nimedest juttu tuli, siis ta kannab ju tegelikult jälle enda neiupõlvenime, Hein. Vikipeedia andmetel ei ole ta aastast 2000 enam abielus.
Ühes ÕL artiklis tollest ajast ütleb ta ka, et võttis pärast lahutust tagasi oma neiupõlvenime.

#3354037:

Käisin täna ja ei meeldinud. Eestlastlikult morbiidne, teatud kohad kopeeritud (noore Kiire alasti võtmine). Noor Toots naeratas filmi jooksul mingi kolm korda. Räpased ruumid, halb näitlejavalik. Kellegi jalad haisesid terve kino ja veini ja nikotiini hais hõljus õhus.

Natuke kõrvalteema, aga öelge mulle põhjus, miks peab kinos ja teatris oma saapad ära võtma ja haisvate jalgadega teisi häirima?
Viimane kord, kui see kinos juhtus, siis ma kõrvalistujale ütlesin, et pangu jalanõud jalga ja ärgu haisutagu, üllatuseks panigi. Miks peab oma jalad teatris ja kinos paljaks koorima, minu mõistusesse ei mahu.

#3354042:

#3354037:

Käisin täna ja ei meeldinud. Eestlastlikult morbiidne, teatud kohad kopeeritud (noore Kiire alasti võtmine). Noor Toots naeratas filmi jooksul mingi kolm korda. Räpased ruumid, halb näitlejavalik. Kellegi jalad haisesid terve kino ja veini ja nikotiini hais hõljus õhus.

Natuke kõrvalteema, aga öelge mulle põhjus, miks peab kinos ja teatris oma saapad ära võtma ja haisvate jalgadega teisi häirima?

Viimane kord, kui see kinos juhtus, siis ma kõrvalistujale ütlesin, et pangu jalanõud jalga ja ärgu haisutagu, üllatuseks panigi. Miks peab oma jalad teatris ja kinos paljaks koorima, minu mõistusesse ei mahu.

Miks mitte?! Sind häirib jalatsist leviv juustuhais mind jällegi neid popkorne ja limpsi luristavad lapsemeelsed. Istuks siis kodus või kannatame nende “erinevate” terrorit?! Kes oled sina õpetama teisi, kuidas nad avalikus ruumis oma jalatseid kasutavad või mina keelamaks kellelgi midagi süüa-juua helide ja haisu saatel?!

#3354120:

Kohe kahju, et tema omal ajal näitlejaks ei hakanud. Väga hästi tuli välja!

hakkas ikka ju. aga ei tulnud välja.

#3352723:

Ärge hakake jälle teiste vaatamata filme lahti rääkima! Palun! Kõigil ei ole võimalust seda kalli kinopileti hinna tõttu vaadata ja peab ootama, kuni see film ETV-s tuleb. Ärge rikkuga teiste filmielamust oma läbematuses ära.

Täiesti ajuvaba kommentaar! Keegi sunnib sind lugema või?

#3354120:

Kõige rohkem meeldis Margus Lepa, kes mulle päris elus üldse ei meeldi. Aga selles filmis tõi tema kastanid tulest välja. Tema pärast tasus see film teha. Kohe kahju, et tema omal ajal näitlejaks ei hakanud. Väga hästi tuli välja!

Ta jäi oma karakterisse kinni, ta ei oleks saanud mitte ühtegi muud rolli teha ilma et teda poleks võetud Kiirena. Kusagil ta kunagi ka kirjutas, tal viskas nii üle kui igal pool inimesed soovisid temalt Kiire tegemist – tee Kiirt.

Venenäitlejaga oli sama, selle Nikuliniga. Tema ise tahtis olla draamanäitleja, aga komöödiaga jäigi ta oma šuriku seiklustesse või briljantkäeks. Ei saa olla tõsiselt võetav kui inimene hakkab sind nähes juba ette naerma. Näitlejale on see suur traagika.

#3354285:

Ta jäi oma karakterisse kinni, ta ei oleks saanud mitte ühtegi muud rolli teha ilma et teda poleks võetud Kiirena. Kusagil ta kunagi ka kirjutas, tal viskas nii üle kui igal pool inimesed soovisid temalt Kiire tegemist – tee Kiirt.

Venenäitlejaga oli sama, selle Nikuliniga. Tema ise tahtis olla draamanäitleja, aga komöödiaga jäigi ta oma šuriku seiklustesse või briljantkäeks. Ei saa olla tõsiselt võetav kui inimene hakkab sind nähes juba ette naerma. Näitlejale on see suur traagika.

Mind üllatas meeldivalt Rowan Atkinson Maigret`na – kulus vaid 10 minutit esimesest osast, et aastakümneid nähtud mr. Bean täiesti unustada. Ja ülejäänud osi vaadates ei tulnud pähe ka, et ta üldse komödiant võiks olla.

Kiire rolli ideaalne, aga mujal ei kujuta väga ette.

See võib ju vabalt ka kujutlusvõime viga olla. Hugh Laurie on mänginud nii lolli “Blackadderis” teinud sketše Stephen Fryega ja olnud ka väga hea dr House. Ei pea olema kogu elu tola, kui ei taha. Kuigi samas muidugi võib olla, et kõik pole nii võimekad või ei anta neile lihtsalt võimalustki.

#3354324:

#3354302:

#3354120:

Ilus Eesti loodus, kuigi tõsi küll, et aastaaeg ei vastanud filmi nimele.

Pealkiri ei tähendagi ju aastaaega, need on metafoorid:

kevad – lapsepõlv

suvi – noorus

sügis – keskiga

talv – vanadus

no sellest saab igaüks aru. silmas peeti vast seda, et vanaduspõlvest ei olnud seal filmis suurt juttu.

Ma tean, et aastaajad tähistavad inimese elu etappe. Aga igas osas on olnud ka seda aastaaega vähemalt osaliselt. “Kevad” on enamvähem aasta ringi: Arno tuleb kooli sügisel, aga lõpetavad kevadel, mitu olulist episoodi leiavad aset talvel. “Suvi” toimubki puhtalt suvel, ainult pulmad on talvel. “Sügis” algab vist talvel või kevadel, aga lõpeb sügisel (see ristimise stseen, kui lapsed juba käes). Samas “Talve” toimub puhtalt suvel ju. Lõpus on siis ka üks imelik sügisene koht, kus Arnoldile on karvamüts pähe pandud ja loobib isa tuhka põllul laiali. Imelikud on seal just tema riided. Kas filmitegijad arvasid, et vaataja ilma kasuka ja karvamütsita ei saa aru, et tegemist on juba sügisega? Teiselt poolt tegelased on enamuses noored. Nii ei ole seal talve ei otseses ega ülekantud tähenduses.

kolme eelnevat filmi olen kinos vaatamas käinud, siis seda neljandat pure säästuvarianti vaatasin ka esmalt kinos. meeldis ja ei meeldinud – kokkuvõtvalt, selline äbarikuke.
enim on vist panustatud loomutruu ajastu, näitlejatöö jms filmisse “Sügis”.
elektrijuhtmed seinal, käo kukkumine peale viljalõikust, jaaniku pidamine kolletanud põllu ajal, nõukaaegne masstoodangu kapp asunike toas, kinnistu veider kinkimine võõrale näitsikule, apteegiomaniku kindla müügitahte sekundi kiirusel muutmine – ah, ikkagi on kogu rosolje andeks antav.
piletirahast pole kahju ja telekast vaatan taas seda lõbusat filmi.

Täitsa tore oli.
Arno poeg Arnold (Frantz Malmsten) on tagasihoidlik ja kõneleb aeglaselt ning rahulikult, nagu isagi. Kiire poeg Fritz (Märt Koik) on kui isa suust kukkunud. Noor Toots (Karl-Robert Saaremäe) on hoogne, riukalik, temperamentne ja romantiline – ma ei kujuta ettegi, et keegi teine või teistmoodi võiks Oskarit mängida. Väga hea leid tegijate poolt.
Mari osatäitja Hennessi Schmitd on väga hea üllatus. Ta jäi mulle juba superstaari saatest meelde ja on sula rõõm näha, et tema sordiini all asuv jaks on suurele ekraanile jõudnud.
Saara Nüganen kaupmehe tütrena on Oskariga võrdselt värviline tegelane. Oma isa tütrena elu ja selle kasusid arvestav hmm…vast isegi bitch.
Nö vanad on on üks õnnestumine teise otsa ja sugugi ei häiri, et kõik neist loosse kaasatud pole.
Suvi on. Päike paistab ja ümberringi on roheline.
Keeruline ajaloosituatsioon on sisse toodud, kuid sellele ülemäära ei pühenduta. Paratamatult leiad end muidugi mõttelt, et tead ju, mis sai edasi. Mis sai kohaomanikest, mis sai eraettevõtjatest, mis sai kollaboratsionistidest.

P.S. Keegi kirjutas eespool, et sel ajal tuhastamist ei olnud. Arnold tuleb Austriast. Esimene krematoorium loodi Euroopas 19. saj lõpus.

#3354815:

Naersin homeeriliselt terve filmi aja, nii naljakas oli.

Lolli tunneb ikka naerust ära!

Loobib isa tuhka põllul laiali? Kas tol ajal (1942) ka oli ikka tuhastamine võimalik ja kuidas seda tehti?

Austriast tulekut arvestades oli see usutav ka tol ajal. Kuidas muidu põrm kodumaale oleks saanudki.

Täitsa lõbus vaatamine, aga stsenaariumi taaskasutust oli minu maitse jaoks natuke palju. Kätte maksis see just Oskar Tootsi tegelaskujule – kui noored Kiir ja Tali olid oma isade sümpaatse(ma)d uusversioonid, siis Tootsi poja saatuseks oli mängida jobu, kes teeb täiskasvanuna samu nalju, mida ta isa jõnglasena. “Suve” uhke, kinnise ja mehistunud, kuigi vimkadega, Tootsiga polnud sellel kehkadiveil midagi ühist. Teine näitlejavalik oleks ehk teist liiki sarmi kaudu miskit päästnud (hetkeks mõtlesin, kuidas oleks film mõjunud, kui Tali ja Tootsi osatäitjad oleks vahetuses olnud), aga suurem kivi läheb ikka stsenaariumi kapsaaeda. Praegu tundus tasakaaluka ja mõistliku “linnatüdruku” Maie valik lihtsalt imelik.